kolosi raam on laiem, ei saa kuidagi, küljed võid sobitada, aga tihenduri võll jääb lühikeseks. hind, on ok, elamus põllul maksab hindmamatu summa, aga hetkel pole sedagi raha
natuke ukraina poiste viljavõttu
niva effekt, vaadates teisi kombaine, paistab olema väikeste modifikatsioonidega, aga muidu on ainult värv teine. kel raha on saab ehk eritellimusena rostovist
Viimases videos tundub olevat vili eelnevalt maha vaalu niidetud. Järelvalmima. Vähemalt vaalus oleva kõrre järgi tundub nii. Kõrs väga korrapäraselt maas. Sai ka ise kunagi niimoodi nisu koristatud.
Mootor on ikka lahja, et selline tomu üleval. Muidugi kui purustaja taga sama lahendusega nagu originaal nõuka ajal, siis ei imesta selle üle absoluutselt...
(Seda postitust muudeti viimati: 25-07-2019, 08:01 AM ja muutjaks oli E303.
Muutmise põhjus: Video parandus
)
Põhupurustiga töötamine koos käru vedamisega on ikka suur koormus kombainile.Kuigi niva effektil on peal 155 hj 6 silindriline mootor D-260.1 seega peaks jõudu küllaldaselt olema aga tossavad päris kõvasti koormuse all võrreldes lääne kombainidega. Huvitav et osadel nivadel on selles videos tumedad toonklaasid. .
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
See tomu võib olla ka puhas hooldamatus - kui ikka õhku mootorile ei anta, kuna filter enam läbi ei käi, on ka must üleval.
4-5 tonnise koorma vedamine sellise haagisega (kokku 6,5+ t) vajab kõrrepõllul 35-50 hj. Videos nähtud kergel kallakul ja kõval mullal pigem 35.
Purusti küsib 75-110 hj. Need lähevad kõik tavapärasele peksuvõimsusele otsa.
Oma SK-5 küljest kruvisin selle purustaja maha peale esimest hooaega. Samasugune must jooksis kogu aeg ja kui oli rukis siis oli kaputt. Esimese aeglasega tahtis välja kooleda. Sama tegi siis kui kõrs oli niiskem, õhtupoole kaste saabudes. Ohkis ja puhkis, ning teiste masinatega sammu pidada ei jõudnud. Tõeline nuhtlus.
Neid purustajaga kombaine oli Eestis ilmselt vähe.Ja huvitav kas majandid ise tellisid mõne sihukese või lihtsalt oldi valiku ees(tahate kombaini - võtke see,kui ei - siis ei saa midagi).
Ise olen vaid ühte sihukest näinud.Aasta vist 1983 ja Nõo sovh.Nõgiaru osak.jälle.See tuttuus iludus seisis põllu ääres samal ajal kui vanemad kombainid usinalt vilja koristasid.Ei oska mina öelda mis sel aparaadil viga oli aga töötamas teda ei näind. Ootasin ikka mis hirmus et näha kuis sealt purustajast miskit lendama hakkab aga ei midagi - kombain sõitis üldse põllult minema
Hiljem nägin sedasama kombaini uuesti.Purustaja oli"nahhui"visatud ja ilmselt mõnelt mahakantud kombainilt pärit põhupunker juba küljes.Põhupunkri plekid olid teist värvitooni ja vanem versioon.Need nn.taskute ehk."eeslikõrvadega".Põhutihenduri katet ei tulnudki.
Selline ta oli jah, see kaunitar, kes mind korralikult läbi ....... Nagu krossifänn vihjas, nii ka oli.Meie majandisse tuli see masin tsentraliseerimise korras. Tahad võta, ei taha , niida hobusega. Kõigepealt ma saatsin "k tšortovõi materi" selle toru sealt tagant, mis purustatud põhu pidi haagisesse paiskama. Natuke andis jõudu juurde, aga vähe. Selle toruga oli veel teine jama ka. Lõuna eesti väikestel põldudel, kus pidevalt tuli manöövreid sooritada, juhtus tihti nii, et sealt torust välja paisatud toode sattus niitmata vilja sisse, mis kutsus esile teiste kombainerite meelepaha, kuna see kippus vikatit ummistama.
Selle purustaja nõrkuseks oli veel väike jõudlus. Purustaja ei suutnud läbi hakkida kogu seda massi mis kombain oli suuteline endast läbi laskma.Väga sagedased purustaja ummistumised. Jõud kanti sellele kommejandile üle kahe rihma abil.Pinguta neid rihmu palju tahad, ikka kippusid libisema. Teinekord, kui jõudu olekski jätkunud, jooksis kogu möll rihmade libisemise pärast kinni. Eks ta oil arvestatud uudismaa jaoks, kus üks kõrs teist taga hüüdis.Meie tiheda vilja jaoks ta lihtsalt polnud loodud.
Kui see kupatus sai tagant maha võetud, siis ilmnes veel üks huvitav viga. Kui oli paras tagant tuul, suutis see tuulekene tagant äärevahelt sisse puhuda nõnda, et ummistas puistajad ära.
(Seda postitust muudeti viimati: 25-07-2019, 08:04 AM ja muutjaks oli E303.
Muutmise põhjus: Video parandus
)
Nüüd ka uut toodangut venemaalt - Vector -450 täisroomik kombain Paistab olevat ka kummiroomikutel nagu praegustel lääne kombainidel all on. Selline küsimus mis mõttes on kummiroomikud paremad kui metallroomikud et neid on hakatud viimastel aastatel massiliselt nii kombainide kui traktorite roomik käiguosa ehituses kasutama.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-03-2013, 15:29 PM ja muutjaks oli E303.)
Tahaksin küsida kombaini CK-4 kohta sellise suhteliselt lolli küsimuse .Mis otstarve oli sellel heledat värvi plastmassist paagil või kastil mis asus kombaineri selja taga seina peal ?
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Kombaineri jooginõu. Kest või ümbris oli vineerist ja sees oli emaileeritud paak. Viimastel SK-4 oli juba plastpaak vist. Kesta ja paagi vahel oli termoplasti moodi asi, mis pidi pidi takistama külma joogi soojenemist. Joogi väljalaskeks oli paagi all koonuskraan.
(21-09-2012, 15:26 PM)v6sa Kirjutas: See tomu võib olla ka puhas hooldamatus - kui ikka õhku mootorile ei anta, kuna filter enam läbi ei käi, on ka must üleval.
4-5 tonnise koorma vedamine sellise haagisega (kokku 6,5+ t) vajab kõrrepõllul 35-50 hj. Videos nähtud kergel kallakul ja kõval mullal pigem 35.
Purusti küsib 75-110 hj. Need lähevad kõik tavapärasele peksuvõimsusele otsa.
(Seda postitust muudeti viimati: 06-11-2021, 22:16 PM ja muutjaks oli E303.
Muutmise põhjus: Fotode lisamine .
)
Selline küsimus- kas meie põldudel vene ajal töötas ka mõni mägistel põldudel töötamiseks mõeldud kombain CKK-4 või CKK-5 .Lõuna eesti kuplitel turnimiseks oleks selline kombain isegi tänapäeval vajalik.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Kuigi siin lõuna ja kagu eestis palju ringi liigutud, pole küll kuulnud, et sellist imetehnikat meil oleks liikunud. Kuigi oleks võinud olla.
Pool koristusajast sai turnitud mööda selliseid künkaid, et vahel jooksid külmajudinad üle selja. Punker pidi koguaeg ülevalpool olema, muidu oli kummuli minek. Vanematel kombainidel vajusid kered kuidagi diagonaalis ära niimoodi, et kallakul hakkas trummel vastu seina jooksma. Väljastpoolt oli lausa värv ära kõrbenud. Ja veel oli kallakutel probleem vilja kaoga. Libislaual ja sõeltel vajus kogu puhastamist nõudev kraam ühte nurka ja terad tulid koos aganatega tagant välja.
Meie kombainide mäesuutlikuks muutmine seisnes rataste laia asendisse panekus. Mis oli täielikult vastuolus ettenähtud ekspluatatsiooni tingimustega. Sellega kadus võimalus reklamatsioonile, kui midagi sillaga juhtus. Ja juhtus sageli. Paremalt poolt murdis difri kõrvalt sillatorule mõrad sisse ja planetaare lammutas. Sellist laiaks tegemise varianti polnud tehas aga ette näinud. veljedel on fersengidgi ainult ühel pool.