Lume lükkamine
#21

(02-10-2012, 18:31 PM)pannkook Kirjutas:  Kui kusagil on, siis viidake

Täna sattusin peale http://www.osta.ee/mf-70-lumepuhur-29913046.html

Arvestades alghinda, siis piirhind peaks olema 220 oirot.
Vasta
#22

Asja laius on ju 73 cm. Traktorile jääb ehk pisut väikseks vist.
Vasta
#23

(02-10-2012, 18:17 PM)zazik Kirjutas:  Omal sugulane suutis 2009 (või millal see esimene superlumerohke talv hakkaski) sügisel ülemuse nõusse saada, et uue traktoriga ostetaks lisavarustusse ka lumepuhur. Ülemus oli vägagi skeptiline, sest kallis vidin ikkagi (äkki 200 000 vana raha maksis), aga lõpuks jäi nõusse.
Kevadeks olid kõik või sees, sest see kallis vidin oli 2/3 oma hinnast esimese talvega tagasi teeninud, ettevõte igati plussis ja töömehel talvekuudest kolmekordsed palgad taskus + viina kodus rohkem kui Liviko laos.

Antud masinal on küll kasutuses nii sahk kui puhur, juht oskab ise valida, kumma kasutamine parasjagu õigem on.

Imemehed sel juhul meil siin eestimaal, 1/3 200 000 on ca 130 000eeku, seda ühe talvega puhtalt tasa teha on üsna keeruline, sest masin mis lükkab puhurit tarbib ise ka omajagu ressursse ning töö tuleb üleüldse kallim. Ühe masina puhaskasu (mille küljes puhur oli) pidi sel juhul jääma 300-400 tuhande eegu kanti... saad ise ka ju aru et pole mõtet lahmida niisama... Tunnitööna hangede freesimine on teine teema, kuid seda tööd ei pruugi olla vahepeal mitmeid aastaid.

Mitmekordne kuupalk on paljudel sahameestel suure lumega, kuid siin pole asi ei masinas ega puhuris vaid ikka töötundide arvus. Koju minnes on mõnelgi mehel kohvrid ukse taha tõstetud, sammalgi juba peal Wink


Eks ta ole, kellele ema, kellele tütar. Kodus on küll hea hobikorras möllata, mujal aga jääb tootlikus väikseks. Valla teedel teenid kilomeetritega ja mida rohkem seda uhkem. Süsteem on selline..

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#24

(02-10-2012, 19:41 PM)Külahull Kirjutas:  Asja laius on ju 73 cm. Traktorile jääb ehk pisut väikseks vist.

Eeldasin, et "tsehhikas" on MF-70.
Vasta
#25

hr pannkook tahab puhurit siiski ilmselt TZ-4K-14-le.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#26

Puhurit paksus lumes järel veab vist ainult eestlane...Toungue Soomes on puhur kas tagurpidi haakes tõsiste hangede korral või pannakse hoopis esiripu külge. Vaadake Soome puhureid - ikka on haaked mõlemas otsas. Kui lumi madal, veetakse järel. Kui lund on palju, siis lükatakse ees. Mõistusega peab lähenema, jõuga saab vaid tükke toota.

Samas on msluik üsna õigesti märkinud, et kuniks KOV oma hankes arvestab vaid madalaimat hinda, ei saa kvaliteetne töö löögile. Kuigi, eks püüdke kellelegi rääkida, et kaks korda kallima raha eest saab tee palju paremini lahti. Ikka võetakse see, kes odavamalt teeb. Vähemalt esimesel korral... Või vähemalt, meie külas näikse lugevat vaid odavus.

Siin räägitakse emotsionaalselt, kuidas ikka sahk on hea. Esimese meetri jaoks ongi. Siis läheb elu huvitavaks... Ning mida rohkem tuiskab, seda hullemaks läheb.

Ning ei maksa korralik, lund kannatav ja traktori jõud taluv sahk kah kommiraha midagi. Nähtud küll neid isetehtud-hästitehtud sahku, mis lund kuidagi trügivad. Egas Meiren päris ilmaasjata enne sahkade painutamahakkamist ei lasknud korduvalt arvutisimulatsioone jooksutada. Tulemuseks on sahad, mida ostetakse üle Euroopa... Ja mis paraku on Eesti lumetõrjujate jaoks liig kallid.
Vasta
#27

Üldiselt sõltub lükkamise kvaliteet ikka paljuski sellest, kui raske on traktor ise, kui raske on sahk, milline on saha alus (kumm või metall), kui korralik on esirippsüsteem. Lihtne näide meie külast, üldiselt väiksema lume korral lükkab väike kopplaadur, millele sahk ette pandud, masin aga lume jaoks siiski nii kerge, et lumi lükkab masinat, mitte vastupidi ja tulemuseks, sisse saab vaid väikese kitsekeele, laiemaks ei ole suuteline lükkama. Ning, et saha tera all on liig paks kummiriba, jätab see tee suhteliselt pudruseks ja asi lõppeb sellega, et sula ajal on võimatu liigelda, kuna üle 10cm lörtsi on julgelt teepeal.
Siis ei jäägi muud üle, kui ca 5-10 korda, sõltuvalt talvest, tuleb appi kutsuda sõber teedevalitsusest, kes lükkab teed Valtra ja normaalse sahaga laiemaks ja siis ühtlasi koorib ka selle mudru teepealt ära.
Või teine võimalus, tuleb enda masinale hääled sisse lüüa, kuigi seda ürtian teha võimalikult harva.
Üldiselt sisiki võib valla talvise teehooldusega olla üsna rahul ja vägapalju nurisemiseks põhjust ei ole.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#28

(03-10-2012, 08:18 AM)saarrand Kirjutas:  hr pannkook tahab puhurit siiski ilmselt TZ-4K-14-le.

nii see on.
MF70 on tsehhika poegToungue
Kas selle saaks muidu minikirovetsile otse külge surada? Tagurpidi sõites miskit teeks vist küll, aga võlli kiirustest ei ole mul miskit aimu....
Vasta
#29

(03-10-2012, 09:09 AM)pannkook Kirjutas:  
(03-10-2012, 08:18 AM)saarrand Kirjutas:  hr pannkook tahab puhurit siiski ilmselt TZ-4K-14-le.

nii see on.
MF70 on tsehhika poegToungue
Kas selle saaks muidu minikirovetsile otse külge surada? Tagurpidi sõites miskit teeks vist küll, aga võlli kiirustest ei ole mul miskit aimu....
Kõige lihtsam ise teha või teha lasta,murutraktoritele ka puhurid olemas hind 2 kilo kanti vist 110cm laiad,samas mõõdud võtta ja maha viksida ka võimalik http://oregon.ee/index.php?page=details&...6&group=15 ja siin bauhofi parima hinna garantiiBig GrinBig Grin http://www.bauhof.ee/p/murutraktori-lume...-cm/651926

Valdades külad tehnikat täis,peale lumemöllu lõppu hakkavad talupojad oma tehnikaga kohe teid puhastama,pool päeva hiljem saabub alles valla masin mis sõidab lahtiaetud teedest mööda ja omanik kasseerib raha.Palju ka selliseid piirkondi mis olenmas valla talihoolduse kaardil kuid valla masinat kunagi nähtud pole.Õnnestuks vallasakstele kulbiga natukenegi mõistust pähe tõsta ja vald maksaks kasvõi kütte rahagi neile kes ise tahavad ennast aidata siis hakkaks midagigi paremaks minema.
Vasta
#30

Teema hakkab natuke kursilt kalduma...

Kuid jah peab siin viimastega nõustuma - ka meil siin lõuna osariigis toimivad asjad nii, et peale lumesadu tõukavad (need kellel on traktor) endal koduõue ja koduteed lahti ja siis ootavad jummala õnnistust, et millal valla traktor tõukab valla teed lahti.

Siin teemas võiks rääkida konkreetsetest summadest mida on kulutatud traktoriga ühe tunni töö tegemisel (erinevates oludes muidugi). Tean ühte öelda, et meie vallas pakutakse 30 euri tunnis ja gprs on peal mille järgi peab tõukama, kahjuks rohkem nõudeid mis on - ma ei tea.

Tean veel seda, et kohalikud traktoristid/põllumehed väidavad, et ei ole kasulik tõugata lund (kõik kasutavad sahkasid) ja kõil on siis uued valtrad või MF -id.

Siit tekkiski küsimus, et kas näiteks : t-150K on kasulikum (vähem kulusid) lund tõugata või on vene tehnika liiga ebakindel/ebapraktiline jne, et sellega üldse üritada lume tõrjumist

Lumepuhurite koha pealt olen rumal (veel) kuid suhtun skeptiliselt puhuritesse.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#31

Kui 150 on korras, siis kannatab temaga tööd teha küll, pisut nõrk koht on tagumine rippsüsteem, aga kui mõistusega nügida siis ei juhtu midagi. Taha raske sirge tera ja ette 3m laiune nurga alla keeratav sahk ja peaks väga edukalt hakkama saama.
Tean et aastaid 5 tagasi äkki lükati 701ga, taga 3m sahk ilmselt ja tollal oli tunnihind kuskil 500 krooni vist, eks küte oli ka odavam...
Vasta
#32

(03-10-2012, 18:27 PM)muska71 Kirjutas:  ...
Palju ka selliseid piirkondi mis olenmas valla talihoolduse kaardil kuid valla masinat kunagi nähtud pole.Õnnestuks vallasakstele kulbiga natukenegi mõistust pähe tõsta ja vald maksaks kasvõi kütte rahagi neile kes ise tahavad ennast aidata siis hakkaks midagigi paremaks minema.

KOV on täpselt seal elavate inimeste nägu. Valimised on tulemas... Öelge seal oma sõna!

Riigil on üsna keeruline rahaliselt suvalise Kalle kütusekulu kompenseerida, kui seesama Kalle ei ole osalenud väljakuulutatud konkursil. Kõik praegugi toimivad skeemid on kas otseselt seadusevastased või parimal juhul küsitavad...

Korduvalt on proovitud lumetõrje jms. lühiajalise, kuid olulise töö jaoks tekitada aktsiisiseadusesse erandit erimärgistatud kütuse kasutamiseks piiratud ulatuses. Seni pole õnnestunud "päevapiletit" tekitada. Seega - "talupoeg" peaks praegukehtiva seaduse alusel enne saha vallateel lummelaskmist oma traktori paagi sinisest tühjendama, kogu toitesüsteemi läbi pesema pesuainega ja seejärel valget tankima suunduma (huvitav, kuidas küll?).

Lumelükkajatel on (või vähemalt peaks olemaRolleyes) paagis kallis valge kütus. Sedagi nüanssi ei tasu oma tegevuse plaanimisel unustada...

(03-10-2012, 23:48 PM)phyl Kirjutas:  ...
Tean ühte öelda, et meie vallas pakutakse 30 euri tunnis ja gprs on peal mille järgi peab tõukama, kahjuks rohkem nõudeid mis on - ma ei tea.

Mida selle GPRS-ga tehakse? Milleks kiire (muhhahhaaa) andmeside? Või mõtlesid siiski satelliitidel põhinevat navisüsteemi?

(03-10-2012, 23:48 PM)phyl Kirjutas:  ...
Siit tekkiski küsimus, et kas näiteks : t-150K on kasulikum (vähem kulusid) lund tõugata või on vene tehnika liiga ebakindel/ebapraktiline jne, et sellega üldse üritada lume tõrjumist.

Oled Sa istunud kirovetsi rooli taga? Kõigepealt proovi sellega paar tundi tööd teha, siis võta suvaline 150 kW tänapäevane traktor, tee sellega sama tööpäev ja siis räägime uuesti.

Kui leiad tehniliselt korras isendi ja kui saad rooli taha hea juhi sellele, siis võiks olla tasuv. Aga siin on kaks kuid...
Läbivuse mõttes on keskliigendiga traktor hea (nii veovõime kui pöörderaadiuse suhtes), vedrustusega esisild teeb olemise talutavaks ja neli koormuse all lülitatavat käiku (tänapäevase PowerShifti esiisa) võimaldavad üsna head paindlikkust koormuste muutudes.

Reaalsed kulud: lume lükkamisel võid arvestada keskmise koormusega 40-60%, kütusekulu täiskoormusel on umbes 30 l tunnis. Seega - 15 l kütust+mehe tunnitasu (koos maksudega!)+masinate amortisatsioon (siin saad valida, kas tahad olla turusolkija või jätkusuutlik tegija)+võimalikud rahastamiskulud (laenu protsendid)+väike kasum+riigimaksud. Arvuta ise...

Alla 15 liitri tunnis ei lutsuta isegi russ hangedes rahmeldades. Sest temal on vaja mitte 60%, vaid pigem pea kõik (arvestatakse 80%) välja panna...

(03-10-2012, 18:27 PM)muska71 Kirjutas:  ...
,pool päeva hiljem saabub alles valla masin mis sõidab lahtiaetud teedest mööda ja omanik kasseerib raha.
...

Teadaolevalt sõltub minuti pikkus sellest, kummal pool vetsu ust hindaja asub...Big Grin

Sõltuvalt vallast on ühel sahkajal töödelda teid 50-200 km. Sahkamiskiirus on heal juhul 20, tavaliselt (kännud, kivid, tähistamata teed) siiski 8-12 km/h. Sahkama tasub hakata peale seda, kui suurem möll on möödas.

Arvutage ise...
Vasta
#33

Siin kisub suuresti vaidluseks stiilis kumb oli ennem, muna või kana. Toon ühe näite T-150K pooldajate rahustamiseks, mis aga ei pruugi meeldida nende oponentidele.
Meie vallas, üks lõunaosariikide liidumaa, on teed ära jagatud 3 lükkaja vahel. Minu kandis lükkab viimased 4 aastat teed tümman, ehk kirjakeeles T-150K. Kvaliteet on viis pluss ja operatiivsus ületab kõik ootused. Pole harvad juhused, kui öösel kella kolme nelja paiku käib lumelükkaja juba teed läbi ja teise ringi teeb lõuna paiku. Eks see kvaliteet ja operatiivsus sõltub paljuski sellest, kui suur ala on kätte antud või ahnitsetud.

Küsite, et kuidas see ära tasub? Järelikult tasub, kui mees mitmendat aastat järjest sama skeemi järgi töötab.

Enne seda proovisid kätt sama töö peal mitu lääne traktorit ja korra isegi MTZ. Ei olnud siis võimalik liigelda. Pidevalt olid teed umbes. MTZ ei suutnud puht füüsiliselt selle lumega hakkama saada ja igasugused Jonnid ja MF-id vaevlesid pseudoprobleemide käes. Küll oli lumi paks, küll oli ilm külm, küll oli uni magus. Põhiprobleemiks oli tasuvuse probleem. Kallis masin ei teenivat ennast tasa. Kui paugupealt tahad miljonäriks saada, siis mängi Bingo Lotot, ära tööga ennast tapa.
Siit järeldus: Kui mees tahab tööd teha, siis pole vahet, kas ta sõidab vene või lääne tehnikaga, töö saab tehtud.
Vasta
#34

Kuna pesistsen kahe valla piiril, siis naabervalla selle kandi teid lükkas aastaid üks mees Kirovetsiga (700A), suutis isegi mu teeotsa riigitee poolde valli jäetud auto ümber platsi tühjaks saada ilma autot puutumata ... Meil eelistasid lükkajad nn eesti aja algul 700, nimelt olevat 150-ga muresid palju. Praegu enamus lääne masinaid, neid pole ju ka mõtet seismas hoida, midagi ikka tagasi teenivad.
Vasta
#35

[Tean ühte öelda, et meie vallas pakutakse 30 euri tunnis ja gprs on peal mille järgi peab tõukama, kahjuks rohkem nõudeid mis on - ma ei tea.
[/quote]

Mida selle GPRS-ga tehakse? Milleks kiire (muhhahhaaa) andmeside? Või mõtlesid siiski satelliitidel põhinevat navisüsteemi?

(03-10-2012, 23:48 PM)phyl Kirjutas:  ...
Siit tekkiski küsimus, et kas näiteks : t-150K on kasulikum (vähem kulusid) lund tõugata või on vene tehnika liiga ebakindel/ebapraktiline jne, et sellega üldse üritada lume tõrjumist.

Oled Sa istunud kirovetsi rooli taga? Kõigepealt proovi sellega paar tundi tööd teha, siis võta suvaline 150 kW tänapäevane traktor, tee sellega sama tööpäev ja siis räägime uuesti.

Kui leiad tehniliselt korras isendi ja kui saad rooli taha hea juhi sellele, siis võiks olla tasuv. Aga siin on kaks kuid...
Läbivuse mõttes on keskliigendiga traktor hea (nii veovõime kui pöörderaadiuse suhtes), vedrustusega esisild teeb olemise talutavaks ja neli koormuse all lülitatavat käiku (tänapäevase PowerShifti esiisa) võimaldavad üsna head paindlikkust koormuste muutudes.

Reaalsed kulud: lume lükkamisel võid arvestada keskmise koormusega 40-60%, kütusekulu täiskoormusel on umbes 30 l tunnis. Seega - 15 l kütust+mehe tunnitasu (koos maksudega!)+masinate amortisatsioon (siin saad valida, kas tahad olla turusolkija või jätkusuutlik tegija)+võimalikud rahastamiskulud (laenu protsendid)+väike kasum+riigimaksud. Arvuta ise...

Alla 15 liitri tunnis ei lutsuta isegi russ hangedes rahmeldades. Sest temal on vaja mitte 60%, vaid pigem pea kõik (arvestatakse 80%) välja panna...

(03-10-2012, 18:27 PM)muska71 Kirjutas:  ...
,pool päeva hiljem saabub alles valla masin mis sõidab lahtiaetud teedest mööda ja omanik kasseerib raha.
...


Sõltuvalt vallast on ühel sahkajal töödelda teid 50-200 km. Sahkamiskiirus on heal juhul 20, tavaliselt (kännud, kivid, tähistamata teed) siiski 8-12 km/h. Sahkama tasub hakata peale seda, kui suurem möll on möödas.

Arvutage ise...
[/quote]

GPRS-iga näed sa muidugi seda kus tuleb tõugata ja saab selle abil ka tõestada kust on tõugatud, teine asi mida saab välja arvutada on kiirus millega tööd tehakse - ma võin ju 30 euri tunnis magada ka rooli taga.

T-150K roolis istunud ei ole kuid teema alguses ma mainisin, et esialgu ei ole mugavused/töötingimused kõige tähtsamad.

Tunnitasu ja küttekulu on suuresti kõikuv, kuid kui T-150K suudab lund tõugata umbes (keskmistes) oludes 15l tunnis siis kütte kulu on talutav.

Olen olnud Valtra roolis, kui naabril oli abi vaja (jäi haigeks) ja siis kulus kevadise sulalume tõukamisel 36l tunnis mis on suhteliselt ulme. (Täielik kahjum ju).

Mitu Km on meie vallas lund tõugata - täpselt ei tea, kuid valtraga kulus 13t, et kõik teed lahti tõugata. (Veneaegse sahaga)

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#36

(04-10-2012, 15:27 PM)phyl Kirjutas:  [Tean ühte öelda, et meie vallas pakutakse 30 euri tunnis ja gprs on peal mille järgi peab tõukama, kahjuks rohkem nõudeid mis on - ma ei tea.

Mida selle GPRS-ga tehakse? Milleks kiire (muhhahhaaa) andmeside? Või mõtlesid siiski satelliitidel põhinevat navisüsteemi?

....
GPRS-iga näed sa muidugi seda kus tuleb tõugata ja saab selle abil ka tõestada kust on tõugatud, teine asi mida saab välja arvutada on kiirus millega tööd tehakse - ma võin ju 30 euri tunnis magada ka rooli taga....
[/quote]
No tee ikka selgeks, mis on GPRS (andmeside standard) http://et.wikipedia.org/wiki/GPRS ja GPS (satelliitidel põhinev positsioneerimissüsteem) http://et.wikipedia.org/wiki/GPS. GPRS-iga pole traktori peal midagi tehaBig Grin
Vasta
#37

GPRSi kasutatakse GPSile lisaks sellks, et andmed reaalajas interneedusesse jõuaks.Smile
Siis saab keegi teine ka kaardi pealt vaadata kus hanges parasjagu istud.
Vasta
#38

(03-10-2012, 23:48 PM)phyl Kirjutas:  Siin teemas võiks rääkida konkreetsetest summadest mida on kulutatud traktoriga ühe tunni töö tegemisel (erinevates oludes muidugi). Tean ühte öelda, et meie vallas pakutakse 30 euri tunnis ja gprs on peal mille järgi peab tõukama, kahjuks rohkem nõudeid mis on - ma ei tea.



Lumepuhurite koha pealt olen rumal (veel) kuid suhtun skeptiliselt puhuritesse.
Puhuriga selline teema,et kui oled korra maitse suhu saanud siis enam sahka ei taha näha.Puhuril tigu ajab lume lahti ja keskele kokku see õhuke kiht mis teo alla jäääb selle lükkab ilusti ära puhuri korpuse alumine äär.kiiresti ja kergelt suur plats puhas.Sama tööd sahaga tehes lumi vajub kahelt poolt sahka kõrvale ja väiksed vallid mis tuleb uuesti lükata.
Meil siin ka valla teed kaardistati ja nüüd masinatel gepsud peal,juhil hea näha kuhu maani tee läheb ja milline järgmine teeots.
Valimised valimisteks,aga mida sa ikka valid kui kogu maffia aastaid üks ja sama.
Vasta
#39

[quote='muska71' pid='291137' dateline='1349362512']

[quote]
...Valimised valimisteks,aga mida sa ikka valid kui kogu maffia aastaid üks ja sama.
[/quote]

Kui poliitika juba sisse toodi, siis toodi. Mis seal's ikka... Rolleyes
Aga...
...juhtus selline lugu, et sain peale pikka vestlust ühe kohaliku omavalitsuse volikogu liikmega ettepaneku osaliseks...
...et sügisel on tulemas uued valimised ja miks ma ometi seal ei kandideeri, kui nii tark olen ja üht koma teist poliitikast jagan. (???)
Justnimelt, ilma igasuguse irooniata minu või tema aadressil tuli säärane ettepanek, sest nagu ta väitis, on aeg noorematel see asi tasahilju üle võtta. Viimased sõnad sel teemal olid, et "meie, kuuekümneaastased lihtsalt ei jaga seda värki enam nii, nagu muutunud majanduslik ja poliitiline kord siin Eestimaal nõuab".

Mõelge sellele. Mind pani küll mõtlema.
Vasta
#40

(04-10-2012, 15:50 PM)olli Kirjutas:  GPRSi kasutatakse GPSile lisaks sellks, et andmed reaalajas interneedusesse jõuaks.Smile
Siis saab keegi teine ka kaardi pealt vaadata kus hanges parasjagu istud.
No meie kandis saab vaadata hanges istumist max veerandil alal ja sedagi katkendlikult. Mobiililevi on vaid ühelpool ahju ja mobiilne internet toimib ilusa ilmaga elik kõrgrõhkkonna mõjualas tingimusel, et modem koos antenniga on korstna otsa viidud, pulgast ära unistagi. Mobiilioperaatorid muidugi räägivad suurtest %, mis kõik kaetud alad on, aga tegelikkus on midagi muud. Igaks juhuks on laual 3 võrgu mobiilid, kunagi ei tea, kellel mingi päev levi onSad (muuseas on parim levi lätlaste poolelt, ka vene oma toimib)
GPS mõte ikka vaid hiljem meeste töö kontrolliks, ega haltuurat teinud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne