[v6sa]

Huvitav mida see tihend teha saab, kui traktoril rattad all tühja käivad, tuleb masinast välja ja lükkab takka või.
...

Tihendi ülesanne on (eriti lumetõrjel!) tagada, et need rattad ei hakkas tühja põtkima! Vajadusel kihiti koorides, vajadusel kalasabana lükates, vajadusel lollimängimisest loobudes ja abi kutsudes.

Ülal oli paar head postitust teemapüstituse kohta. Nii Maamees kui Daff räägivad õiget juttu. Arvutada tuleb, mitte arvata...

Legend kõrgemast kütusekulust on visa kaduma. Erikulud on samas suurusjärgus, mõni gramm kilovatt-tunni kohta siia-sinna. Küsimus on selle erikulu realiseerimises. Peamine vastutus on siin juhil, kuid ka omanik saab sobiva seadmega komplekteerimisel palju kaasa aidata.

Enamus neist kõrge kütusekulu kurtjatest ju kasutavad ~120 kW traktorite küljes 60 kW jaoks tehtud riistu. Ime siis, et kütusekulu üles läheb... Vaadake mootori karakteristikust kütusekulu kõverat - mõlemad otsad tõusevad üles...

Vene tehnikal on üks vaieldamatu eelis - peale termotuumalööki käivad need edasi. Kõik uuemad aga on surnud raud, räni ja nafta.

Samuti ei elaks sellist uputamist enamus sama veojõu(võimsus-)klassi lääne masinaist üle:
http://www.youtube.com/watch?feature=pla...FrHHJv5h18

600 vedada lastes on kirovetsi mootor peatselt kutu. Ning ega seda pöördemomenti kah enam suurt järgi ole... Mul ei ole hetkel käepärast regulaatorkarakteristikut ja mu vene keel ei ole nii hea, et seda netist otsida. Aga usun, et sealt leiab selle.

Üldiselt on 200 kW tootmiseks vaja rohkem kütust, kui 38 liitrit. Minu mäletamist mööda on arvestuslik kütusekulu täiskoormusel 60 l kanti tunnis. Iseasi, kus seda täit koormust üldse rakendada annaks, kui võimsuskasutustegur haardekaalu järgi isegi betoonil oli 70%... Alles kiirusel 12 km/h ületas rehvide pakutav haardejõud mootori poolt rakendatava momendi... Oijah, sai kunagi neid numbreid arvutatud...

Igasuguste lükkamiste ja tõmbamiste juures tasub meeles pidada, et harva piirab mootorivõimsus - traktoritel on palju aeglustavaid käike kasutada... Enamasti jääb puudu pidamisest ehk haardekaalust. See mure vaevab ka kollast kirovetsi. T-150K on oma väiksema mootorivõimsuse tõttu veidi paremas olukorras - üleliigset jõudu ei ole nii palju... Russ on kenasti tasakaalus.

Ärge saage minust valesti aru - mul ei ole vana tehnika , sealhulgas vene raua vastu midagi. Ning mul ei ole ka midagi nõukogude aja vastu - see oli, elati-töötati siis ja elatakse (mõni isegi töötab) praegu.
Aga nõukaihalus ajab karva turri...

[CORRADOg60]

Aru ma ei saa sellest, mis takistab lumetõrje masinale lisakaalu paigaldamast.
Mälu järgi pakun, et enda kunagisel sahamasinal oli talvel majandi kaalukoja andmeil lisaks 8300kg normaalkaalule koos saha kinnitusraami, tagumise poolraami pealse raskuse ja tagumise sirge teraga ca 3300 kilo lisakaalu. Esimese tera kaalu ei oska öelda... Ja kaalu oleks saanud veel lisada...

[v126]

Ma räägin antud juhul mootorist JAMZ 238 147KW selle kütusekulu on osalisel koormusel tõesti suht väike, aga samas on ta ka lahja selle masina jaoks. Ja vastu peab ta ka väikstel pöörtel. Üks asi on arvutused teine praktika. Teine asi on mootoriga JAMZ 240 mis on kasutusel K-701, see tahab pöördeid ja jõud kukub alla 1000 pöörde päris järsult. See on võimeline kütust neelama, nii et ei jõua peale kallata.
Mul endalgi oli vahepeal idee aretada peale Scania V8 aga tegemata jäi kahjuks.
Aga nii mõnigi on sellega hakkama saanud.
http://www.youtube.com/watch?v=jANcyAHxl...ure=relmfu
http://www.youtube.com/watch?v=D9wQdPfua...ure=relmfu
http://www.youtube.com/watch?v=D9wQdPfua...ure=relmfu

Mis ilmselt lääne traktorid suhteliselt ebaökonoomseks teeb, on igasugu astmevabad ja hüdrostaatilised käigukastid, sinna kaob päris suur osa võimsust. Siis veel euronormid ja heigaaside järelpõletus, millega mootoreid kohitsetakse.


Aru ma ei saa sellest, mis takistab lumetõrje masinale lisakaalu paigaldamast.


Põhiline põhjus, pole lihtsalt kusagilt võtta. Betooni erikaal on liiga väike aga raud on kõik rännanud teadagi kuhu. Kunagi tahtsin malmivaluga tegelevast ettevõttest tellida spetsiaalse kujuga kandilise pommi. Selle eest küsiti 12 EEK kilo, ja see oli 12 aastat tagasi.

[v6sa]

...
Mis ilmselt lääne traktorid suhteliselt ebaökonoomseks teeb, on igasugu astmevabad ja hüdrostaatilised käigukastid, sinna kaob päris suur osa võimsust.

Peab paika, kui kasutaja ei oska selle süsteemi eeliseid kasutada.

DLG mõõtmised (reaalsete tööde käigus tehtud) näitavad astmevabale veotöödel 8-12 % säästu samasuguse PowerShiftkastiga võrreldes (mis ka liigendraamiga venelastel on). Asja kasutama õppinud meeste-naiste kommentaarid on samasuunalised.

Pelka mehhaanilist ajamit 100+ kW võimsusklassis enam ei kohta.

Ajamitöödel on vahe väiksem, 4-6%.

Siis veel euronormid ja heigaaside järelpõletus, millega mootoreid kohitsetakse.

Bingo!
Rääkimata kusiainega mängimisest, mis ka kulusid toob.

Teisest küljest: hingata tahaks ju ka...

...
Betooni erikaal on liiga väike aga raud on kõik rännanud teadagi kuhu.
...

Nii ja naa. Betooni mahumass on 2400... Terasel 3x suurem (7800). Ning pelka betooni niikuinii keegi ei tee - ikka rauda ja kivi sisse. Vastukaalu ju väga palju ka vaja pole - 3-5 tonnist peaks küll olema. Mis terase puhul tähendab allakandist mahtu, kuid betooni puhul kahte.
Teisipidi on kahekandine betoonplokk vargakindel multifunktsionaalne vidin, kuid viis tonni metalli on 2+ k€ väärtuses kergestiaurustuvat vara...

[mutikas]

Üks võlusõna on-ketid.
http://foorum.rodnas.ee/viewtopic.php?f=...&start=465

[v126]

On ilmas olemas teooria ja praktika. Teoorias on paljud asjad ilusad ja toredad, aga vaata praktika on niisugune kiuslik asi, et ei klapi vahel kuidagi teooriaga kokku.
Ma päris tahaks seda oma silmaga näha kuidas sa installid traktorile 2 kanti betooni peale, nii et sellega ka tööd oleks võimalik teha ja ei segaks.
Mul õnnestus hankida terasest valatud kuubik, ilmselt kusagil spetsiaalselt just selleks tehtud, mahtus täpselt tagasilla peale ja hüdrosilindrite vahele. Kaal 2,6T, no mõnisada kilo paigutaks plaate ka veel kuhugi aga 5T betooni?

[Jahimees]

V6sa sõnavõtu kaitseks ütlen, et ega ta soovitagi oma traktorile kahte kuupmeetrit betooni külge panna. Ta konstateerib seda, et terasega võrreldes on betoonist samasuure kaalu lisamine ruumi olemasolu tõttu raskendatud. Plussideks on tõesti, et seda saab teha ise ja sellise raskuse võid jätta valveta vedelma. Ja tõele au andes ega selleks pea eriline praktik olema, et aru saada, et suurema erikaaluga materjali on lihtsam paigutada väiksemale pinnale.
Peale selle ei tohi sõiduvahendi kaaluga mängimisel ära unustada seda, et ainult kaal ei ole võitluses lumega primaarne relv. Selline võimsuse/kaalu/haardumise efetkiivne suhe, mis välistaks rataste tühja kraapimise igal pinnal ei ole saavutatv. Niikuinii hakkavad rattad kusagil ringi käima ja mitte igal pinnal ei soovi sa olla maksimaalse kaaluga, sest väga kiirest hakkad liikuma edasiliikumise asemel allapoole.
Lumetõrje efektiivsuse tõstmisel on mitmeid võimalusi, kuid nagu igasuguse töö puhul on kvaliteet reeglina parem, kui sul on suurem valik paremaid tööriistu - universaalse haamriga saab teha palju erinevaid töid, kuid mida spetsiifilisemaks lähevad töötingimused (nõudmised), seda suuremeks läheb ka vajadus vastavate töövahendite järgi.
Efektiivsed lumesahad (kujult,materjalidelt, kasutusmugavuselt, vastupidavuselt...) on väga keerulised nii teoorias, kui ka praktikas ja see on ka põhjus, mis nad uuena ostes nii kalliks teeb.

[v6sa]

On ilmas olemas teooria ja praktika. Teoorias on paljud asjad ilusad ja toredad, aga vaata praktika on niisugune kiuslik asi, et ei klapi vahel kuidagi teooriaga kokku.
...

Kui ei klapi kokku, on teooriat liigselt lihtsustatud.

Kui räägime vene liigendraamiga traktori tagasilla koormamisest, siis mina jagaks koormuse kaheks: T-kujulise ristlõikega betoonplokk metallraamis (siis saab kinnitused teha raami külge viimast kõige vähem väntsutaval viisil, viies ühtlasi kõrguse võimalikult väikeseks. Kantmeetrist peaks täitsa piisama - 2,5 t puhast haardekaalu. Poolraamile saab paigaldada umbes 1,4 meetrit pika kolaka nii, et see ei sega oluliselt midagi. Laius peaks olema vähem, kui traktori laius - vähem mahtumise muresid. Usun, et 2 m on piisav. Siit tuleb põhja pindala 2*1,4=2,8 ruutu ja kui tahta mahuks 1 kuupmeetrit (allaulatuva raamiosa vahel oleva betooni võiks jätta praegu arvestamata, kuna ma ei tea koobastevahe mõõte), tuleb kolaka kõrguseks 1/2,8= 0,35 cm. Nii õhuke plaat tahab palju rauda saada üles, et dünaamilised löögid või juhi rumalus/hooletus/tahtmatus seda ära ei lammutaks... Või tummist raami ümber (mis jällegi raha maksab...)

Teine kolakas peaks olema rippsüsteemi otsas. Tasub kaaluda sirge tera täiendamist kantmeetri betooniga, mis paikneb tera ja rippsüsteemi vahel raamis - 30 cm paksusega "betoonseibi" maht tuleb umbes 2,3*1*0,3=0,7 kanti * 2400=1656 kg. Kuna sihuke tera ise kaalub ka üle tonni, peaks pea kolmest tonnist kahe meetri kaugusel tagasillast oluliselt abi olema...

Mul on tuline kahju, et ma sihukest tera omal ajal Seinäjoel ei pildistanud. seal oli ühel omamoodi põllumehel T-150K, millel ees pööratav-murtav Karitek ja taga ise täiendatud sirge "viitospillarin" tera justnimelt betooniga täiendatuna. Tegi vallale teenust ja lükkas oma radu sihukese komboga. Oli sihuke russofiil, poeskäiguks oli Niva...

Üks mure Suure Tehnikaga lume lükkamisel on nähtavus. Suured mootorikatted ja (eriti vene tehnika) puhastatava aknapinna piiratus loovad kergesti olukorra, kus juhikohalt lihtsalt ei näe sahka. Siis sõidadki oma ruumitaju järgi kaugele ette vaadates. Nagu õlitankeriga - ka seal olevat oluline vaadata ette paari kilomeetri taha ja kõik, mis kaob parda taha, on päästmatult kadunud niikuinii...
Kui T-150K rooli tagant veel midagi näeb, siis K-70x puhul lähinähtavusest rääkida ei saa. See kapotikolakas on ikka tõsiselt ees. Eriti, kui võrrelda tänapäevaste sama võimsusklassi masinatega...

Usun, et T-150K saab tehapäris võimekas lumetõrjevahendi, kui võtta aluseks võimalikult vähe ratsitud isend, paigaldada ette murtav (kiir?)sahk ja taha ristitera, viia traktor tehniliselt tiptop korda (see mootor elab mõnikümmend lisahobust hoolika mehe käes ka üle) ja lisada hulgaliselt modifikatsioone (lisaraskused; kabiini, eriti klaaside soojendused; lisatuled eraldi lülitatavaks; talvemustriga tööstusrehvid või ketid; nüüdisaegne juhiiste jt). Samas maksab selline traktori uuestiehitamine kergesti sama raha, mille eest saab sama võimsusklassi traktori (tõsi, esisillaroolimisega).

Või teed eestlast: paned odavalt ostetud rondiga esimese Tõsise Hangeni, kus miski puruneb ja hakkad alles siis mõtlema...

[Daff]

Kui nüüd betoneerimisest rääkida,siis. Meie sovhoosis oli kunagi tõsine 150 mees, kes majandi teid lükkas. Temal oli pandud taha raami peale 5 vundamendi blokki. Kaks olid pikiteljega paraleelselt tagasilla kohal ja kolm olid sinna risti peale tõstetud. Mõõtusid ei oska öelda, aga soliidne raskus paistis olevat.

[v6sa]

...Mõõtusid ei oska öelda, aga soliidne raskus paistis olevat.

Nõukaaegne tavaline betoonint vundamendiplokk on 30x60x200 cm. Kaal jämedalt tonn.

Kas tõesti mahub raamile 2 m pikk kolakas ära? 4 ruutmeetri peale kannatab juba vastukaalu ehitada küll

[Daff]

Nende blokkide pikkuse üle vaielda ei oska, kuid need, mis ristipidi asetsesid , lõppesid ära umbes poritiiva keskel. Alla oli sellele kompotile tehtud raam mingist rauast, ning kevadel, kui lumi ära sulas, tõsteti see komplekt kraanaga töökoja aia äärde järgmist talve ootama.
Ja veel nendest vundamendi blokkidest. 2m polnud kindlasti mingi standart. Mäletan EPT aegadest, kui neid plokke sai veetud, siis neid oli mitme pikkusega.Oli isegi kuubikuid, pakuks 50x50.

[v126]

Kogu see jutt sobib T-150K kohta küll, K-701-ga asi natuke keerulisem. tagumise raami peale ei pane suurt midagi. Ainuke reaalne koht on raami sees silla peal aga selle koha maht on piiratud. Taga on haakesüsteemi ülemine võll, ees jõuvõtuvõlli sidur. Silla kohale T kujulist raskust ehitada on utoopia selle masina juures, nö. teooria. Raskuskese läheks nii paigast ära, et mina sellisega sõita ei tahaks. Saha küljes olev raskus on teine asi kuigi sellest pole kasu kui sahk maas lohiseb. Üldiselt saab see traktor enamusest lumest ka niisamagi jagu. Nähtavusega on tõesti algul probleeme, paremal pool on nähtavus hea aga vasak pool küllalti pime. Aastatega tekib siiski päris täpne tunnetus.
Üks rooli taga filmitud video.

http://www.youtube.com/watch?v=YNALUMr90...re=related

Natuke tõsist lund ka. Ratta kõrgus on 187cm, selle järgi on näha lume paksus millega ta veel kuidagi hakkama saab.

http://www.youtube.com/watch?v=PR3hDAOVI...re=related

Väga suur lume jaoks peaks niisugune olema, aga kindlasti leidub ka paremaid.

http://www.youtube.com/watch?v=jtA8q3yGV...re=related

Tavaline veneaegne suur vundamendiplokk oli 30x60x240 ja see kaalus keskmiselt 900kg aga neid tehti ka igasugusetes muudes lühemates pikkustes ja suuremates paksustes.

[v6sa]

Kogu see jutt sobib T-150K kohta küll, K-701-ga asi natuke keerulisem. tagumise raami peale ei pane suurt midagi. Ainuke reaalne koht on raami sees silla peal aga selle koha maht on piiratud. Taga on haakesüsteemi ülemine võll, ees jõuvõtuvõlli sidur. Silla kohale T kujulist raskust ehitada on utoopia selle masina juures, nö. teooria. Raskuskese läheks nii paigast ära, et mina sellisega sõita ei tahaks.
...

Oot, lihtsalt suvalised plokid on OK, kuid raami ja ruumi vajavate seadmete järgi masina külge monteeritavaks ehitatud raskus (mis paikneks märgatavalt madalamal) ei sobi mitte... Huvitav lähenemine. Sa ikka panid tähele, et ühe kuupmeetri betooni annab plaat paksusega 36 cm...?
Tõsi, tahtmist ja täpsust selline ehitamine vajab, selles ei ole kahtlust. Mistap ei ole odav.
Virisemine, et ei saa, sest x, y või z takistab, on odavam ja kindlam. Ning annab rohkem respekki...

Aga mis ma praktikuga ikka vaidlen, mina ju kollase kirovetsiga lund tõrjunud ei ole. Ju on nii, nagu ütled. Panen kõrva taha.

On tõsi, et meil on harva lund, mis suudaks 15+ tonni terast kinni pidada. Kui selle rooli taga istub mõistusega juht... Teine video on kena näide sellest.

[v126]

Ma ütlen lihtsalt nii palju, et käi mõne traktori juures ära ja uuri. 150-le on palju lihtsam raskusi panna. Pealegi on mul raskus olemas ja olen sellega rahul, võiks raskem olla aga käib see ka. Kunagi ma juba alustasin rauast kasti tegemist raami vahele ja kavatsesin vanadest akudest sulatatud pliid täis valada aga ega see ka maas ei vedele, aga siis sain praeguse pommi ja nii jäigi. Kogu komplektiga kaalub ta niigi umbes 18T.

[muska71]

Natuke tõsist lund ka. Ratta kõrgus on 187cm, selle järgi on näha lume paksus millega ta veel kuidagi hakkama saab.

http://www.youtube.com/watch?v=PR3hDAOVI...re=related

Väga suur lume jaoks peaks niisugune olema, aga kindlasti leidub ka paremaid.

http://www.youtube.com/watch?v=jtA8q3yGV...re=related

Vaadates videoid siis tundub,et sahaga nügimine raskem töö ja must tomu pidevalt torust väljas,puhuril pole tomu kuskil,kohati kergelt tumedam.

[v126]

Kui tähelepanelikult jälgid siis näed, et puhuri taga on natuke teine masin ka.

[bruno5]

Natuke teemakohaselt mis võib talvel lund lükates juhtuda leitud neti avarustest: http://www.youtube.com/watch?v=W0rkSfAqk2E

[muska71]

See ju tavaline sahkamisel,hea kui teine suur masin võtta kes välja suudab õngitseda.Olen korduvalt sahaga maasturit analoogsest kraavist välja kaevanud ei ole eriti lõbus töö eriti veel kui on kiire vabadusse pääseda.Puhuriga sellistesse tundmatutesse kohtadesse asja pole.

[v6sa]

...
Puhuriga sellistesse tundmatutesse kohtadesse asja pole.

Mis vahet seal on, millise riistaga end ahnusest/laiskusest/lollusest sisse kaevata?

Kui kord sees oled, siis on aega küll. Enne sissejäämist on kiire-kiire-kiire... Korduvalt proovitud isegi...

Tase on muidugi kodanike trossivalik - 13tonnist riista minna sõrmejämeduse paelaga püüdma...

[bruno5]

Seda küll jah, nii kui masin trossi pingule tõmbas oli tross puru nagu jupp niiti. Koha pealt vaadates oleks küll päris huvitav vaadata kuidas kirovetsiga teist kirovetsi välja tõmmatakse.