[hulgus]

70-te lõpus, 80-te esimeses pooles moodustas sissetulek taarast paljudele sh ka nooremapoolsetele, kindla sissetuleku, mis praeguste taara/sisu suhete valguses päris karm tundub.
0,33 limonaad (v.a. pepsi) 10kop, sisu 5-10k; piimapudel 0,5l 15kop(sisu hinda ei mäleta, aga ehk ca 15kop oli? 1l piima erapidajalt 30kop), 0,33 pepsi pudel 15kop, sisu ehk siis Fanta, Pepsi 30k; 0,5l õlle ja ka varajane limonaadi pudel 20 kopikut, sisu erinev aga ca 20k, limonaadil 7-10); viina jm taarat ei mäleta, aga 10k. oli miinimum, sisu juba muidugi kallim, aga mäletamist mööda oli 0,5l viina samas hinnas kilo vorstiga, ehk 2,20-2,80.
Kui poe juures oli tavaline, et osteti kohe ainult õllepudeli sisu, siis kaubandustöötajatest tuttavad rääkisid, et polnud harvad ka juhused, kus osteti pudel viina, "kohapeal tarbimiseks", makstes enamuses punaste kopikatega ja mõne minuti pärast toodigi tühi taara tagasi (ja enamus kaupluste juures olid ka seepärast sildid: alkohoolsete jookide kohapeal tarvitamine keelatud).
Ja muidugi kõige tähtsam, 100gr marmelaadi kommi (8tk) sai 43 kopiku eest, raskematel aegadel tuli leppida komeediga, mis maksis 20+k, šokolaadi tahvel 65kop, jäätised 10-20.
Natuke jalavaeva, paar pudelit näpus ja suu magus.
Kui palju peavad tänapäeva lapsed pudeleid masinasse toppima, et kalevi kommikotike (1,20-1,50€) soetada? kangematest jookidest rääkimata...

muudet hiljem:
No näedsa sis, kust noor inimene pidigi neid viinahindu teadma, siis kui oma raha eest viina kätte sai, maksis pudel juba 10,-, aga see kuulub juba otsaga uuema aja asjade alla.

[Maamees]

Kohe tuli meeldi mingil põhjusel selle aja lemmiku ehk serbeti hind Pääsküla poes: 1.60 tavaline ja 1.70 pähklitega, kilo hind siis. Küll oli hää asi!

[Maanteemuuseum]

70-te lõpus, 80-te esimeses pooles ... viina jm taarat ei mäleta, aga 10k. oli miinimum, sisu juba muidugi kallim, aga mäletamist mööda oli 0,5l viina samas hinnas kilo vorstiga, ehk 2,20-2,80....

no viina hind oli 70-ndatel ikka juba 3,62 ja järgmisel kümnendil juba üle nelja (4.10 vist) rutsi sõltuvalt margist (Pšenitšnaja, Stolitšnaja jne) kah natuke kõikus ... aga vaat krt, ongi need pealuu sisse kulunud hinnad juba ununenud

---

... leibasid oli ka odavaid mis maksid 7-8 kopikat aga ega nad suurem asi süüa muidugi polnud

jälle alahindate, 60-70-ndatel sai tatikana jalgrattaga kartulikoti ja seljakotiga veetud koduloomadele leiba, seega on selle hind pealuu sees siiani, 12 kopikat odav "söödaleib" ja 16 kopikat söögileib. Jahu oli samas hinnaklassis ja seda müügil alati polnud.

[kass]

...sealt edasi 0,5 l viin 4.12, 5.30 jne...

[aavu]

Isa jutust viin 2.62. Minu ajal juba 3.62 4.12 jne. 71 aastal oli Poola Pihlakaviin või zista vodka wiborova, mis alla 3.00 vist maksis ja sai mingi abiellumise tõendiga, samuti kuldsõrmuseid sai tõendiga odavamalt. Veel on meeles 67a Budafok Brändi restorani hind 0.7-ne 5.65. Kuuba sigaretid Ligeros ja Partagas olid miskist sigari jääkidest vist tehtud, eriti kanged aga selle eest puhtad.
61a rahareform. Vanas rahas koolivihik 0.17 ja siis anti uue 5 kopkase eest kolm vihikut. Varsti tuli vihiku eest juba 2 kop anda. Hiiliv inflatsioon!
Taarast: 0.5 ne purk oli 5 kop. 0.7 ne vist ka.

[Basilio]

...12 kopikat odav "söödaleib" ja 16 kopikat söögileib...

Sellel esimesel olid hellitusnimed "kirpitš" ehk tellis ja "seakeeks".
Kui täht-tähelt tolleaegses seaduses järge ajada, siis oli leiva koduloomadele söötmine karistatav lausa rootsi kardinatega kuuest kuust kuni kolme aastani. Mäletan seda nii hästi sellepärast, et kurioossusena algas ka karistus inimese tapmise eest kolmest aastast ja seda kuni viieteistkümneni. Nii et teoreetiliselt võis nii tapmise kui lehmale leivasöötmise eest ühepalju saada!
Tegelikkuses ei tea ma ühtegi juhtumit, kus kedagi leiva mittesihipärase kasutamise eest isegi noomitud oleks. Maapoodide juures oli aga tavaline pilt, kuidas mindi tervete seljatäite "seakeeksidega" kodu poole. No küll armastasid ikka tolleaegsed inimesed leiba süüa...
"Keeks" ise oli aga selline nätskevõitu ja hapu vormileib. Süüa kõlbas, kui paremat polnud ja ega sööklateski eriti muud pakutud. Mulle meeldis lapsena krõbedamate eksemplaride koorikut krõbistada. See maitses hulga paremini kui kahtlasevõitu sisu.

[Aspelund]

Kas mingites paneelmajades polnud kuivanud leiva kogumiseks suisa eraldi kaste? Justkui mäletaks midagi sellist.

Meil läksid kuivanud leivad alati maale lehmadele ja sigadele. Aga põhiosa toidusest said nad ikkagi jõusöödast, heinast, kartulist ja loomapeedist.

[Talupoeg taluja]

Meil läksid kuivanud leivad alati maale lehmadele ja sigadele. Aga põhiosa toidusest said nad ikkagi jõusöödast, heinast, kartulist ja loomapeedist.

Meil sama lugu aga kohalikud vanamemmed tulid linnast koolibussiga,suur kardulikott üle õla ja buss leivalõhna täis....... Söödeti loomi leivaga. Eks seda tehti ka mujal,sest miks siis kohalikus lehes sellele tähelepanu osutati ja manitseti sellise teo pärast. Leiva kvaliteet oli ka vilets ja keegi lasi lendu jutu,et leib on saepuru....... Siis mingi veteran vist võttis sõna ja luges ette kõik mis siis oli ja tuleb. Aga see oli imelik küll,et leib nii odav,et sööda või lehmale pätsidega sisse......
Ise mäletan siis,et päts leiba maksis 16 kopka. Klassi ekskursioonile minnes läksin poest läbi ja seal oli päts lõigatud neljaks. Nelja kopka eest sain kaasa paraja tüki leiba,mida nosida... Võipakk aga oli 68 kopka ja seda ei saanud alati kättegi. Mingi aeg oli või hea maitsega,hiljem 80 ndate teise poole alguses läks maitse viletsamaks( võibolla kasvasin suuremaks ja nõudmised koos sellega) aga midagi imelikku selle võiga juhtus. 88 aastal,kui piimandusklassi õpilane olin,nägin küll,kuidas üks vana aga suure võimassina juures passis ja aeg-ajalt mekkis,kas on ikka piisavalt vett juurde saanud...... Ju siis ikka kõigile ei jagunud ja venemaale oli ka vaja saata. Venemaalt aga tuttavad ja sugulased saatsid pakiga mingi 80 ndate algul pakke ja seal oli siis seda maitsetut läbikeedetud tahket võid. Abiks ikka aga no peale praadimise ei osanud mina sellega midagi teha....

[hillar2]

Ja kuidas leiba veel hoiti. Peenemates poodides oli olnud kile, millega said leiba/saia katsuda, kas on ikka pehme, maapoodides katsuti käega. Vanavanaema lõikas alati leivalt kooriku maha (enne kui leiba hakati kilekotti pakkima), sest oli ise näinud, kuidas hommikuti maapoodides kallati rotisitt leivakastidest välja.

[Maamees]

Suiti maal vanaema juures sai ikka kõvasti avtolavkast seda vormileiba pudulojustele tassitud, nüüd ei suudaks vist isegi rikkurid leivaga loomi toita.

[diesel]

mina käisin vanaisaga seltsis iganädalaselt autolavkast leiba ja muud loomasööta toomas. 12 kopsi oli lehmaleib küll, aga kindlasti mitte vormileib, ikke seuke tavaline päts. vahel seda polnd ja oli pealtnäha samasugune 14 kopsine, siis vanaisa pidas juba aru ja võttis vähem. kui toda ka teinekord polnd ja järgi ainult 16 kopkane inimeste leib, siis läks heal juhul paar pätsi lehmadele-sigadele. lisaks sai lavkast suurte kottidega herkulaid, ehk kaerahelbeid, kanade maiusroog oli. tolle hinda ei mäleta.
jõusööta toona ju kätte ei saand ja siis oli leib üsna ainuke variant. ega lehm palja heinaga korralikult piima anna.

[Veteran]

Jõusöödaga seoses selline lugu. Keevitasin ühel tuttaval jõusöödavedajal mosset. Auto valmis, tasumise hetk käes. Olin enne maininud, et mõni kott sedasamust võiks ju olla. Sõitiski pütiga kohale, minul kott näpus. Ütles, et hoia eemale, parem vaatame, mis lobudik sul seal õuenurgas on.Oli seal siis vana suitsusaun, mis kasutusel polnud. Pandi siis lohv aknaaugust sisse ja tuld! Sai ikka laeni täis ja mul pikad aastad muretu!
EKSEKO elanikele see vast suuremat saledust ei põhjustanud.

[mativs]

Meil oli poest ``lehmaleiva `` toomiseks lausa spetsiaalne kelk ehitatud, millesse siis paarkümmend pätsi lahedasti ära mahtus. Pealt käis kaanega kinni, et lumi märjaks ei teeks. Mäel allalaskmiseks seda kelku kasutada ei tohtinud. Vahel harva juhtus, et kolhoosi jahuvedajal jäi pisut jõusööta ``üle``. Siis oli loomadel pidupäev. Kaalikas salatiks kõrval

[aavu]

Ja kuidas leiba veel hoiti. Peenemates poodides oli olnud kile, millega said leiba/saia katsuda, kas on ikka pehme, maapoodides katsuti käega.

Linnas oli leiva-saia riiulite juures sahtlike piklike paberitega katsumiseks.

[Aspelund]

Minu vanaisal/vanaemal oli jõusööt ametlikult olemas. Nad viisid piima meiereisse ja vastutasuks oli võimalik osta kottidega jõusööta. Ei midagi vasakult ega paremalt.
Hein, loomapeedid, vili ja kõik muu vajalik kasvas nagunii omal põllul.

Aga poodides olid leivariiuli kõrval spetsiaalsed hoidikud paberitükkidega, millega sai leiva või saia kõvadust katsuda. Koorikut meil ära ei lõigatud.

[Walter]

Aga see oli imelik küll,et leib nii odav,et sööda või lehmale pätsidega sisse......

See oli riiklik poliitika, et leib oli kunstlikult odav. Tegelikult on ta ka tänapäeval odav - mäletan, et aegadel, kui leivapäts maksis poes ca. 10 krooni, oli tema valmistamise omahind alla 1 krooni. Info selle kohta pärineb autentsest allikast. Aga eks kapitalist tahab ka banaani süüa...

[kalleb]

Ja muidugi kõige tähtsam, 100gr marmelaadi kommi (8tk) sai 43 kopiku eest, raskematel aegadel tuli leppida komeediga, mis maksis 20+k, šokolaadi tahvel 65kop, jäätised 10-20.


kõige odavam oli mingi plombiirijäätis pulga otsas , umbes selline nagu nad praegu müüvad poole euro kanti -too oli vist 8 kopikat

kõige kallim oli shokolaadikattega Eskimo -see maksis lausa 28 kopikat

aastatel 75-85 umbes

aga leiba oli ka sellist mis võttis sisikonna haigeks, ma ei tea mis materjalist too valmistatud oli aga Kaliningradis 1987-88 aastal oli ikka selline buhanka et kui paar tükki tollest neljakandilisest pätsist ära sõid siis said jubedad kõrvetised , kodus ei mäleta et sihukest oleks olnud


Aga üldiselt enamik asju väljaarvatud leib oli defitsiit ja kui poes oli siis tuli ikka 1 asemel võtta 5

banaane kaubandusvõrgus eriti näha polnud , lapsepõlves ikka paar-kolm korda õnnestus seda imeasja proovida

[krister]

Meenutate siin toredaid aegu. Tuli endalegi meelde, kuidas pudelikorjamisega sai raha korjatud. Elasin okupatsiooni ajal Tallinnas keskturu juures. Selle lähedal omakorda oli Komsomoli (praegu Kalevi) staadion. Üsna tihti olid seal mingid rahvarohked üritused. Näiteks jalgpalli matšid Tallinna "Spordi" ja Donetski "Šahtjori" vahel või toimus mõne ralli avamine vms. Tribüünid olid igatahes lõugavat massi täis ja neist jäi maha päris palju pudeleid. Lisaks sai pudeleid korjata ka Pirita rannast, Lauluväljakult jne.

Puhtalt pudelite korjamisest ostin 3 klassis olles endale jalgratta "Desna" (vist oli 42 rbl.) ja mõni aeg hiljem fotoaparaadi "Smena" (15 rbl.) Valik "Desnale" langes seetõttu, et sellega oleks saanud ka täiskasvanu eas sõita ja "Smena" oli lihtsalt kõige odavam.

Taara hinnad 80-ndatel. Purgid, limonaad, "Pepsi", viin, konjak 10 kop., 0,5L piim 15 kop. 1L piim, õlu, šampus 20 kop. Šampusega oli jama kui tegu oli import pudeliga, seda vastu ei võetud. Noorematele teadmiseks, et ega neid pudeleid toona lademes ka ei vedelenud nagu ehk praegu võib tunduda. Ühe "staadioni üritsega" võis saada maksimaalselt 2-3 rbl.

Seoses taarapunktiga tuleb mul aeg-ajalt ikka meelde üks lapsepõlvetrauma. Juhtus see siis taarapunktis asukohaga Tartu mnt. stalini aegse maja keldris. Tollal väikese poisina, olin jõudnud järjekorras seistes taara-mutini, kes uksesisse uuristatud luugist pudeleid vastuvõttis. Äkki tuli sinna üks vanamees, kes arusaamatu sõimu saatel mind kaelapidi Sigulda kepiga eemaletõmbas ja hakkas ise pudeleid letti laduma. Tegu oli Suure Isamaasõja veteraniga, kes lihtsalt kasutas oma õigust, sest igas poes oli ju silt: "Suure Isamaasõja veterane teenindatakse väljaspool järjekorda!"

[Talupoeg taluja]

Aga poodides olid leivariiuli kõrval spetsiaalsed hoidikud paberitükkidega, millega sai leiva või saia kõvadust katsuda. Koorikut meil ära ei lõigatud.

Jaa,kuid mingid vanaeided vahetevahel käperdasid kõik pätsid läbi.... Oli ju vaja teada saada,milline päts kõige pehmem. Aga vastik oli vaadata lapsena küll seda asja.
Muideks pool aastat tagasi nägin ühes poes sama asja aga tegu oli vist apelsinidega. Jälgisin silmanurgast ühte vanamutti,kes silitas vähemalt paarkümmend tükki käte vahelt läbi. Ei kõlband ei üks ega teine. Mudis ja uuris neid. Endal tekkis kohe mõte,et mida sa mutt sealt otsid,kas mõnda kummipalli või...?

[aavu]

Seoses taarapunktiga ....

Vanapaberi eest sai mingite defitsiit raamatute ostmiseks talongi või lipiku. Või müüdi neid kohe kokkuostus. Üks vanapaberi kokkuostu koht asus vist Tln bussijaamast väljasõidu vastas üle tee. Seal oli hiljem alkoholi pood ja praegust seisu ei tea.