Lume lükkamine
#81

(28-10-2012, 16:08 PM)bruno5 Kirjutas:  Seda küll jah, nii kui masin trossi pingule tõmbas oli tross puru nagu jupp niiti. Koha pealt vaadates oleks küll päris huvitav vaadata kuidas kirovetsiga teist kirovetsi välja tõmmatakse.

Väga lähedalt ikka ei tahaks...

loll on loll olla.
Vasta
#82

Oleks seal esiratastel kette kasutatud ei oleks sellist tragöödiat ja töö sujuks ladusamalt.Ei saagi aru miks ei taheta kasutada sellisel asjal, mil on 20+aastat vanad ja talvel kivikõvad rehvid kette.
On tuttava K-701 baasil kogemus olemas et uued lääne rehvid teevad selle pilli sooritusvõimega imet ja küttekulu langeb põllutöödel lääne traktori tasemele.Jääb vaid ebamugavam kabiin, mida annab müraisolatsiooni ja Grammer istmega oluliselt parandada.
Vasta
#83

Vaadates seda videot tundus üldse imelik kuidas tal õnnestus sinna kinni jääda, kui kodanik oleks taibanud natuke rooliga mängida oleks ilmselt palju jama ära jäänud. Aga võis ka selle imeliku konstruktsiooniga saha peale kandma jääda. Niisugusega küll ei julgeks tööd teha, esimese tõsise hangega käiks see tõenäoliselt kõhu alt läbi.

Mis puutub kummidesse siis originaalid ongi rohkem tee peal sõitmiseks arvestatud ja sula ilmaga väga libedad. Peale selle kandilised ja vähese vastupidavusega, lõhed tulevad sisse. Need mis viimasel ajal müüakse ei kannata üldse kriitikat. Kahjuks läänes sellist mõõtu ei toodeta, vähemalt enne ei toodetud, ju siis on keegi ka veljed ringi ehitanud. Aga ma kaldun arvama, et põllule mõeldud rattad ei pea teel kaua vastu.
Vasta
#84

Nii.Uurisin peremehelt mille veljed on ja ütles, et kombaini omad 30x32 ja rehvimõõtu ei osanud peast ütelda aga õhtul saab täpsustada.
Praegu traktor põllul ja künnab.
Küttekulu ka küsisin ja olla 21l/ha.On seda palju või vähe ei oska ütelda.
Vasta
#85

(29-10-2012, 01:19 AM)v126 Kirjutas:  ...
Kahjuks läänes sellist mõõtu ei toodeta, vähemalt enne ei toodetud, ju siis on keegi ka veljed ringi ehitanud.

Ei pea paika. See, et meil laost võtta ei ole, pole veel näitaja. Iseasi, kui paljud tahaksid erimõõdus rehvi hinnasildile kirjutet numbrit maksta... Ning mitu rehvimüüjat vaevuvad küsitud mõõtu otsima hakata...

(29-10-2012, 01:19 AM)v126 Kirjutas:  Aga ma kaldun arvama, et põllule mõeldud rattad ei pea teel kaua vastu.

See väide peab paika vaid osaliselt. Asfalt ja betoon söövad rehvi märgatavalt. Kruus ja pinnasteed (sinna alla liigitub ka siin teemas jutuksolev lumi ja jää) mitte eriti.

Aga suurem mure on kütusekulu ja ohutusega - pudedal pinnal töötamiseks konstrueeritud rehv kipub kõval pinnal liigselt deformeeruma (liigne energiakulu veeremisel), millest omakorda tuleneb ülemäärane läbivajumine kurvides ja külgsuunaline õõtsumine ebasasel teel (ohutus).

Pinnas haardumiseks vajalikud krihvid on kõval pinnal vaid tüliks - egas maanteele mõeldud masinatel ilmaasjata ole all klotsmustriga rehvid.

(29-10-2012, 10:47 AM)2715 Kirjutas:  Nii.Uurisin peremehelt mille veljed on ja ütles, et kombaini omad 30x32 ja rehvimõõtu ei osanud peast ütelda aga õhtul saab täpsustada.
Praegu traktor põllul ja künnab.
Küttekulu ka küsisin ja olla 21l/ha.On seda palju või vähe ei oska ütelda.

Üsna talutav, kui tulemus ikka künni nime väärib. Lääne tehnikaga on künnisügavuse 22-23 cm juures suudetud Eestis hakkama saada 16ga, mujal ka 14 liitriga (kusjuures seda Rootsis, jäiga savi peal!).

Kui rehvirõhku hoida madalana ja muld ei ole vettinud, siis suurt kahju ei sünni ning arvestades lubatud külma talve, ehk aitab ka ilmataat tehtud paha parandada. Aga see jutt sünnib paremini adrateemasse.Rolleyes
Vasta
#86

''Ei pea paika. See, et meil laost võtta ei ole, pole veel näitaja. Iseasi, kui paljud tahaksid erimõõdus rehvi hinnasildile kirjutet numbrit maksta... Ning mitu rehvimüüjat vaevuvad küsitud mõõtu otsima hakata...''


Ahah, ok otsi siis see koht välja kus sellises mõõdus kumme saaks, siiani ei ole seda veel keegi millegipärast suutnud leida. Huvilisi on läbi aegade olnud. Kõige naljakam oli ühe põhiliselt lääne kaubaga tegeleja kommentaar, et praegu ei ole aga kohe kui auto venemaalt tagasi jõuab siis saab.


Mis kulumisse puutub siis asfalt sööb neid kõiki aga eriti hõreda, kitsa ja kõrge ribiga. Nagu näiteks Don kombaini oma, poris on see väga hea ja mul tekkis mingil ajal mõte sellest midagi aretada. Aga kui ma nägin kuidas värskelt pinnatud asfalt 50km jooksul kolmandiku selle mustrist ära sõi siis läks see tahtmine üle. Kirovetsi oma on küll poris tagasihoidlik aga kannatab tee peal 60km/h sõitmist enamvähem. Midagi paremat lihsalt ei ole leidnud.
Vasta
#87

(29-10-2012, 14:31 PM)v126 Kirjutas:  Ahah, ok otsi siis see koht välja kus sellises mõõdus kumme saaks, siiani ei ole seda veel keegi millegipärast suutnud leida. Huvilisi on läbi aegade olnud. Kõige naljakam oli ühe põhiliselt lääne kaubaga tegeleja kommentaar, et praegu ei ole aga kohe kui auto venemaalt tagasi jõuab siis saab.
...

Mis mõõdust räägime? Erinevatel mudelitel erinevad rehvid... Kui vaadata praegu enamlevinud K701 alla, siis väidetavalt on tehasest alla keerat DF-12, mõõtudega 28,1-26R ehk 720-665R.

On üsna tõenäoline, et mudelit DF-12 enam ei toodeta ja kasutusel on mõni lähedane.
Venelaste kataloogist ei paista, mis selle rehvi tähistus on:
http://acat.autodealer.ru/index.php?tree=137_11200

Radiaalrehve selles mõõdus lääne valmistajatelt kiire otsing välja ei toonud, kuid ülaltoodud mõõt iseenesest näikse mitmel valmistajal olemas olevat...
MITAS (esindab Baltyre):
http://www.mitas.eu/index.php?stranka=30...25&pid=167
Firestone (sama esindaja), kataloogi lk 10:
http://www.firestoneag.com/webres/File/T...bySize.pdf
GoodYear (esmapilgul maaletoojat ei leidnud, edasimüüjaid on palju):
http://www.goodyear.eu/home_en/tires/rep...page=sizes

Lõppu ehk parim võimalik rehvimudel põllutöödele
Michelin (esindab Michelin Eesti) MegaXBIB:
http://www.michelinag.com/Agricultural-t...N-MEGAXBIB
Vähe laiem küll on, kuid peaks ära mahtuma.

Huvitav, et sealse kauba maaletooja - Flint kaubandus ei pakugi rehve eraldi. Kuigi nimekirjast Belshina nimelisi tooteid leiab...

AKK lehelt viivad jäljed küll Vene katoogini, kus vastav rehv olemas, kuid hinna (ja saadavuse) infot netist ei leia.

Hoopis suurem mure on velgedega - tänapäevased Lääne rehvid eeldavad, et veljed on karestatud istepinnaga. Kirovetsi veljed aga ei ole... Mistap on oht rehv veljel ringi tõmmata. Tõsi, nii väikestel traktoritel, kui kollane kirovets seda oma 200 kW on, pole see oht kuigi reaalne.

Urbgrupp on seni näidanud üles oskust ka kõige "huvitavamad" rehvimõõdud välja kaevata. Iseasi, kas tellijal alati jätkub tengelpunga nende soovide eest tasumiseks... Või nende auto Venemaal oligi?
Vasta
#88

Vot siin see teooria ja praktika lahknevus ongi. Tegelikult on veljed karestatud nii, et vähe pole aga vaatamata sellele võib kummi ringi tõmmata kui surve väike on. Tulemuseks ventiil küljest läinud, nina vastu maad ja siis algab kepp. Ära unusta, et tegemist mehhaanilise veoga, kraabib augud asfaldisse ka kui vaja.
Aga üldiselt on see minu jaoks ammu läbi käidud tee, uuritakse pikalt katalooge siis oh huraa leidsime. Lähemal uurimisel tuleb ikka välja, et pärit ida poolt.
Vasta
#89

Ilmataadi ähvarduste kohaselt hakkab lume lükkamine jälle pihta. Saskale lumesahk kohe valmis. Puudu siis leevendusvedrud, ehk oskab keegi öelda kust selliseid asju poeletist võtta oleks ja milline võib umbkaudne hind olla?
Vasta
#90

(27-11-2012, 16:28 PM)sinuema Kirjutas:  Ilmataadi ähvarduste kohaselt hakkab lume lükkamine jälle pihta. Saskale lumesahk kohe valmis. Puudu siis leevendusvedrud, ehk oskab keegi öelda kust selliseid asju poeletist võtta oleks ja milline võib umbkaudne hind olla?

Mihandsed need vedrud olema peaksid? Ning kus Eesti nurgas? Võhmas on ühel kaasfoorumlasel huvitav pood (Armex), Tööriistamarket on päris viisaka valikuga (kuigi lumesaha tarvis vist letist ei saa), Teknest (või mis see endine Estre pood ongi Tartus).

Rauapoode on ju teisigi...
Vasta
#91

Vaja oleks tavalisi tõmbevedrusi. Vähe tummisemaid kui miskid batuudivedrud.
Vasta
#92

Minu sahal on 10mm läbimõõduga vedrud ja sai hea. Flint kaubandus on märksõna, postiga toovad kiirelt kohale ka.

http://www.flintkaubandus.ee/?otsi=vedru...ion=search
Vasta
#93

Tänud! Tundub, et Flint varustab mind vajalike vedrudega.
Vasta
#94

Kuldses Bõrsis on müügis selline hiiglaslik lumepuhur. Suht segase konstruktsiooniga agregaat ning keegi võiks ära seletada selle tööpõhimõtte?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#95

Kunto lumepuhur

Vahet pole kui pidi puhud. Miinuseks on see, et ei saa hoovilt lund kaugemale lohistada nagu siin lohistamine
Helistasin jõuluvanale ja lasen norrast tuua ühe V-tüüpi lumepuhuri. Ei tea, mis MTZ-i JVV lindid sellest arvavad? Kas MTZ-i JVV sisselülimine hoo pealt on hea mõte?
Vasta
#96

(03-12-2012, 17:30 PM)E303 Kirjutas:  Kuldses Bõrsis on müügis selline hiiglaslik lumepuhur. Suht segase konstruktsiooniga agregaat ning keegi võiks ära seletada selle tööpõhimõtte?

Kui pilti kiigata, siis näed ühte ava tiiviku servas (pildil on tahapoole, teise puhuri poole). Vot sealt tiivikult obaduse saanud lumi putku panebki.

Eelised: lihtne, kasutab ketta inertsi ära, ei ummistu nii kergesti, lühike...
Puudused : seesama inerts raskendab käivitamist, pudedat lund ei saa lohistada, kiirustades kipub osa lund "läbi" varisema, puhuda saab ühele poole.

(03-12-2012, 18:02 PM)hillar2 Kirjutas:  Helistasin jõuluvanale ja lasen norrast tuua ühe V-tüüpi lumepuhuri. Ei tea, mis MTZ-i JVV lindid sellest arvavad? Kas MTZ-i JVV sisselülimine hoo pealt on hea mõte?

Kuniks puhuri kamber ei ole sulalund silmini täis, ei tohiks käivitamiseks vajalik võimsus nüüd küll miskit erilist olla. 2,xm rootorniidukiga samas suurusjärgus ja seda kestavad reguleeritud lindid kenasti. Eriti, kui lülitada mõistlikult (1-2 sekundi jooksul mootori väikestel pööretel) ja mitte paugutada.
Vasta
#97

http://youtu.be/tPg1ZMiC9pA
Vasta
#98

Võib vist öelda, et selleks aastaks on talv tulnud nüüd jäädavalt. Lumesadu on olnud piisav, et tehnika saaks sihtpärast kasutamist tunda. Üllataval kombel ei ole tehtud lumetõrjest (selle puudumisest) eriti suurt kära.
Aga millised on siis siinsete inimeste kommentaarid tehnika ja töö kohta?

Kuidas on teemaalgatajal läinud traktorivalikuga?

Enda tähelepanek oma elukohajärgse valla teedelt on end ikka kordav - millegipärast aetakse väikesed teed esimeste lukkamiste aegu lahti vaid saha laiuse (kohati poolteist) ulatuses, millega tekitatakse umbes 70cm vall mõlemasse serva. Kuhu nad ometi kavatsevad maha sadava lume kuu aja pärast ilma suure tööta (ajakuluta) lükata?
Vasta
#99

Traktori valikuga on läinud nigelalt.

Konsulteerisin vastavate isikutega kellel on kogemusi K-150 ja sain ise ka sõita selle massinaga ning pettusin. K-150 on nagu tüüpiline vene massin (enamus totaalselt ära hooratud), kui ostad odava hinna eest siis remondid tükk aega ja ikka ei saa selle tehnika peale kindel olla ja siit tekkiski väike kartus, et kui lepingu on sõlmitud ja äkki laguneb midagi ära, et mis siis saab.

Kuna miljoneid eurosid lumelükkamise eest ei maksta siis ma loobusin sellest ideest.

Aga mida peab ütlema nende kohalike lükkajate halvustamiseks, siis tõesti sellise asja peale ei mõtle keegi, et kui peaks sadama sama palju lund lisaks, siis kuhu see tõugata, kuna vallid on liiga lähedal teele, ja kitsad teed on ainult saha laiusega lahti tõugatud.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

(07-12-2012, 10:37 AM)Jahimees Kirjutas:  millegipärast aetakse väikesed teed esimeste lukkamiste aegu lahti vaid saha laiuse (kohati poolteist) ulatuses, millega tekitatakse umbes 70cm vall mõlemasse serva. Kuhu nad ometi kavatsevad maha sadava lume kuu aja pärast ilma suure tööta (ajakuluta) lükata?

Kas lausoskamatus või vähempakkumise tulemus? Selleks vist need vähempakkumised ongi, et oskajad eemale tõrjuda.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne