[aavu]

Güroskoopi oleme kõik lapsepõlves peos hoidnud. Jalgratta rattatelg pihku ja rattale hoog sisse. Hakkab ilusti aeglaselt ümber minu liikuma.

Tegelikult on mul üks idee tekkinud juba siis kui sai valmis Tallinna ajakirjandusmaja. Sinna pandi uudisasi - torutransport. Keerad A4 paberid rulli paned konteinerisse, konteiner terminaali, valid telefoniketta taolisel sihtnumbri ja mitu korrust eemal võtab adressaat saadetise välja.
Sama süsteem magnetpatjadel, õhutühjas torus, algkiirendus allamäge ja kohalejõudmise pidurdus ülesmäge. Konteineris üks inimene. Milline tulevikutransport! Millised kiirused! Näiteks kolmekordne helikiirus. Tihe võrgustik üle maailma, ookeanide alt läbi. Asendamaks kõiki praeguseid lennuliine.

[Basilio]

Ühes Bondi filmis lasti ka mingi tegelane mööda gaasitrassi üle piiri. Trukk taha ja minema!
Idee tasandil on räägitud üleeuroopalisest maa-alusest vaakumtunnelite võrgust, kus kihutavad reisilennukitega võrdsel kiirusel rongid. Arusaadavalt ei ole sellel igas teivasjaamas peatust, vaid mõeldud eeskätt pealinnade vahel kurseerimiseks. Kohalikku transporti see ei aita.
Üheks alternatiiviks elektrile on katsetatud suruõhku: http://www.youtube.com/watch?v=OJeMnZuOOJU
ja
http://www.youtube.com/watch?v=0RBl1LFUQ4c&feature=related
No see 200 miili jutt tundub utoopia, aga mingis telesaates näidati Itaalias toimetavaid pisikaubikuid, mis töötavad suruõhul. Kui kaubik sõidab iga päev samal marsruudil, mis ei ole väga pikk(10-20km) ja vahepeal käib laos kaupa peale võtmas, siis on suruõhk täiesti mõeldav. Paak peaks olema odavam kui aku. Tõsi küll, ka see väsib aja jooksul ning vajab ohutuse mõttes välja vahetamist. Vähemalt sukeldumisballoonidega on nii.
Häda korral saab pardal oleva kompressoriga vurtsu juurde lüüa, kui elektripistiku leiab. Geniaalne ja kõikelahendav see idee kaugeltki ei ole, aga mõnda kohta kindlasti sobiks.
Iseasi, et... soojendust sellisel sõidukil ei ole. Mitte mingisugust! Pole siis ime, et seda ainult soojades maades arendatud on.

[PlyVal64]

Minu mõte liigub ikka seda rada, et vaja laps hommikul lasteaeda või kooli viia jne.

Rääkides "tuleviku" transpordist, alustad Sina ja kõik teised sellest, et lasteaed oleksk odu kõrval 3-aastasele jajakäigutee kaugusel ja koolis käivad normaalsed lapsed alates esimesest klassist iseseisvalt kas jala või ühistranspordiga. Ning tööle lähed kas jala, rattaga või ühistranspordiga. Või hobuse või eesliga, mis on fossiilkütuse väga kauge aja pärast lõppemise paratamatu tagajärg.
Seniks aga kasutage seda ilusat aega, kus saate oma 15-aastaseid imikutest rinnalapsi uhkete parketimaasturitega kurat-teab kuhu ilma osta vedada ja ärge siis unustage esiaknale kleepimast sildikest: "rumal taksojuht ehk ahviarmastuses lapsevanem". Miks mõelda tulevikutranspordile, kui elatakse täiesti vääralt praeguses ajas???

[v6sa]

...
Miks mõelda tulevikutranspordile, kui elatakse täiesti vääralt praeguses ajas???

Ässitad rahvarahutusi?


Suruõhuteema sai kunagi läbi mõeldud (http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=4&t=11282). Toona jäi meelde kaks asja:
1) töötamisel rõhu vähenemisel kõik detailid jahtuvad, tekitades külmumisohu ka suvel (kangiseadus töötab ka rõhu muutusel), talvest rääkimata;
2) vajalik kõrge rõhk on midagi kahtlast ja võib asjatundmatu käperdaja puhul tekitada Suure Paugu (mille tulemuseks on Suur Auk).

Aga ega ma jonni jäta... Kui lapsed kasvavad, hakkan edasi nokkima. Arvan endiselt, et väiksema läbisõidu jaoks ei pea rõhk olema sadades atmosfäärides (töörõhk on vaid 8-10 bar) ja erinevalt elektrist, saab tuule ringiaetava pisikese tootlikkusega kompressori toodetud suruõhku kasutada väga mitmel otstarbel. Ning liigset on lihtne õhku tagasi lasta...

Ply on muidugi õigel teel: kõige säästlikum on oma tegemisi nii korraldada, et seda transporti võimalikult vähe kuluks...

[PlyVal64]

...
Miks mõelda tulevikutranspordile, kui elatakse täiesti vääralt praeguses ajas???

Ässitad rahvarahutusi?


Ply on muidugi õigel teel: kõige säästlikum on oma tegemisi nii korraldada, et seda transporti võimalikult vähe kuluks...

Absoluutselt! Tegelikult ässitan inimesi PISUTKI loogiliselt mõtlema ja mitte ahvivaimustuma täiesti tobedatest "ideedest" ning käskudest, mille taga paistavad rahajuutide eeslikõrvad.
Täiskasvanud inimesed orjastavad enanst täiesti vabatahtlikult, kuigi mõne üksiku otsuse või tegevusega saaks iket hoopis vähendada. Tatikate lõputu vedamine on vaat et esimene samm rahaorjuse vähendamisel, samas kasvatab lastest kindlamini vastutusvõimelised kodanikud. Seda muidugi juhul, kui mistahes "sunnil" ei elata totaalses karupees põllapealses pappmajas keset "ookeane" vms. Jne. Selles suhtes on vaat et Eesti teleajaloo kõige parem saade ülimalt normaalsest ja lahedast laste kasvatamisest Tuuli ja Arbo Siberi elu. Arbo küsimus kaasa võetud kaksikute seljas tassimise kotist oli üks ehedamaid emotsioone: milleks, kui 3-aastased suudavad kummikutes läbi pori ja kivide tuimalt kilomeetreid järsku mäkke kõndida??? Ja poiste ristub hommikupõie juga oli ka tegija üldplaan.

Meil ei saa teismeline 500 meetrit ilma papa-mamma autota kooligi mindud...

[Basilio]

1) töötamisel rõhu vähenemisel kõik detailid jahtuvad, tekitades külmumisohu ka suvel (kangiseadus töötab ka rõhu muutusel), talvest rääkimata;
2) vajalik kõrge rõhk on midagi kahtlast ja võib asjatundmatu käperdaja puhul tekitada Suure Paugu (mille tulemuseks on Suur Auk).

Vot see külmumine meie jahedas ja niiskes kliimas võib peavalu tekitada küll. Kuivas ning palavas aga on lausa meeldivaks boonuseks. Veel üks miinuspunkt meie asukohale.
Kõrge rõhk on ohtlik küll, kui mõistuseta inemine kallal näpib. Aga mis ei oleks? Bensiini ja akugaasiga saab ka päris korraliku paugu teha. Ei ole ka väga kuulnud, et mõni sukelduja oleks õhku lennanud. Neid balloone on 3 sorti rõhu jaoks: 200bar, 230bar ja 300bar. Aega ajalt neid testitakse mingi suurema rõhu all (vist oli +50%) ja mõõdetakse mahtu enne ja pärast. Kui on mingi venimine toimunud, lastakse sealsamas relakas sisse, et keegi ennast ära tappa ei saaks. Tegemist ei ole muidugi odava lõbuga. Krooni ajal maksid "pullod" 5000 eegu ringis.

[diesel]

mingi lõuna aafrika vabariigi firma üritas õhuautosid kunagi tootma hakata. suhtlesin nendega ja lubasid lahkesti teada anda, kui toode nii küps, et euroliidus seda osta sünniks.
senimaani pole kirja tulnud, äkki kaotasid mu aadressi ää.

[ryblik1]

Minu nägemus tulevikutranspordist on Kandetool
Selline nagu vanasti Venetsiaas oli.
Kandma palkaks tudengid kes õppetööst vabad. Siis ei kogune kalorid neil kõhupiirkonda ja tervis saab ka turgutatud. Palk võiks olla neile ntx makaronipakkides tunnitasuna
Igatahes kandetooli ette rakendaks sellised näitsikumoodi olevused, seljataha sellised hipisugused lõngused.
Miks kandetool? Mingi hetk kunagi saab nagunii kütus otsa, kolmas maailmasõda pidavat ka kivikirvestega olema. Seega Kandetooli AS il läheks siin orjarahva kompleksidega vaevelnud agraarriigis eriti hästi. Vipidele rendiks välja luks mudeli kus on kandjateks vaid eestimaise modellisaate siredaimad sääred. Lowend mudelile saaks kandjateks mingid aheldatud vangid vanglatööstuse as-ist.
Loodame et patarei tööstus veel on alles. Saaks laisematele kandjatele natuke särtsu juurde lüüa läbi kleeppadjakeste, eriti kui veel virisema hakkavad.
Riigipea mudeliks on vana audi a8 kosu millele rakmed ette pandud ja siis kummaski reas veab neid 10 musta riietatud riigiametniku. Pannakse siis neile päitsed pähe ja tuld. Piitsa saab elektriliselt.

[Basilio]

Minu nägemus tulevikutranspordist on Kandetool
Selline nagu vanasti Venetsiaas oli.
Kandma palkaks tudengid kes õppetööst vabad. Siis ei kogune kalorid neil kõhupiirkonda ja tervis saab ka turgutatud. Palk võiks olla neile ntx makaronipakkides tunnitasuna

Vaata ette, a/s Eesti Wabariigis ei tohi lolli nalja teha, sest kõik võib tõeks saada! Tudengid, va laisad elukad, vaevalt tassida viitsivad, aga töötute armeele leitaks kohe rakendust ntx rikšameestena.

[hulgus]

sry ot, aga...

...
Miks kandetool? Mingi hetk kunagi saab nagunii kütus otsa, kolmas maailmasõda pidavat ka kivikirvestega olema. ...

neljas ikka,... neljas ja seda mitte seetõttu, et vahepeal kütus otsa saanud oleks.
Aga sõidan ma siin igapäevaselt heaoluriikides ringi ja vannun maapõhja need tuhanded jalgratturid, kes igal pool kesk külma sügist ja vihma ringi tuierdavad.

ja... vabal päeval lasen isegi rattaga päevakese ringi, ainumõeldav lahendus näiteks Kopenhagenis, kus auto kasutamine nii ebamugavaks muudetud, et isegi jalgsi saab kiiremini.
Ei ole meilgi sellest pääsu, lihtsalt vaja bussiradade asemel rohkem rattateid ehitada.
Ja kui juba tulevikutranspordi üle arutleda, siis võiks alustada sellest, et igatmasti sõidu/eraauto parendamised, kütusekulu vähendamine ja alternatiivenergia allikad sellele on täiesti vale algus ja tupiktee...

[Basilio]

Ja kui juba tulevikutranspordi üle arutleda, siis võiks alustada sellest, et igatmasti sõidu/eraauto parendamised, kütusekulu vähendamine ja alternatiivenergia allikad sellele on täiesti vale algus ja tupiktee...

Täiesti nõus. Esimesed autod olivad kah tõlla moodi, sest eelmine jõuallikas kaeramootori näol oli selle enda jaoks sobivaks kujundanud. Ja uut moodi kohe ei oska, läheb aega.
Järgmine, värskem näide valgustite maailmast. Alguses oli petrooleumilamp ja esimesed hõõgpirniga "Iljitši lambid" olid kangesti selle nägu. Siis hakati pikapeale ka teistsuguseid tegema. Säästupirn, va nurisünnitus, kujutas endast olemasolevat luminestsentslambi toru, mida õpiti väikeseks kokku kägardama. Aga see ei olnud edasiminek, vaid tupik. Led pirn on edasiminek küll ... aga kuna see koosneb paljudest väikestest valgusallikatest, siis ei ole mingit tarvidust neid ühte punkti koondada. See on jällegi uue asja vägisi vanasse kesta toppimine. Olen katsetanud erinevate led pirnide ja ribadega ning veendunud, et tulevik on ribade-paneelide päralt. Riba annab parema valgustuse kui sama ledide arvuga pirn! Ja 2m hõredat riba annab sama ledide arvu juures samuti parema ja ühtlasema valgustuse kui 1m tihe. Siit ennustus, et varsti on meil ühtlaselt helendavad seinad-laed ning vanamoodsad kohtvalgustid jäävad disainielemendiks retroihalejatele.

[PlyVal64]

Siit ennustus, et varsti on meil ühtlaselt helendavad seinad-laed ning vanamoodsad kohtvalgustid jäävad disainielemendiks retroihalejatele.

Vaat nüüd jõudis teema hoopis õigesse ja olulisse paika Tühja neist tulevikuautodest, tänases päevas on enamusel meil probleem jõhker oodatav elektrihinna tõus, klassikaliste hõõgniit-odavpirnide kadu ja möödapääsmatu vajadus pimedas novembris kuidagigi elu valgeks teha. Selge on ju see, et ka siin on "tulevikus" veel hullem ning otse loomulikult räigelt kallim.

[ryblik1]

Siit ennustus, et varsti on meil ühtlaselt helendavad seinad-laed ning vanamoodsad kohtvalgustid jäävad disainielemendiks retroihalejatele.

Vaat nüüd jõudis teema hoopis õigesse ja olulisse paika Tühja neist tulevikuautodest, tänases päevas on enamusel meil probleem jõhker oodatav elektrihinna tõus, klassikaliste hõõgniit-odavpirnide kadu ja möödapääsmatu vajadus pimedas novembris kuidagigi elu valgeks teha. Selge on ju see, et ka siin on "tulevikus" veel hullem ning otse loomulikult räigelt kallim.

No aga jällegi. Mingi põhuteater väntas ju omale energiat ise.
Niiet töötutearmeele saab ka jälle lahendust. Tuleb vaid turmtulega vallutada Valdo vanajalgratta muuseum ja tolmu kogunud ketivenitusapastraatidelt tolm maha pühkida ja rakendada nad elektritootmisse.
Tuled ntx õhtul koju, maja ees väntab kolm juntsut voolu, lähed koju ja vaatad oma lameekraaniga Led telerit. Kui juntsud väsima kipuvad siis lähed turgutad neid ntx topeltpokkiga
Eks siis tuleviku energialahendused

[Basilio]

Led lambindusest on olnud plaanis teha eraldi teema ning jagada oma kogemusi, mida tasub osta, mida mitte. Aga pole eriti viitsinud, laisk nagu ma olen...
Aga kujutluspilt maja ees elektrit väntavatest parmudest, igaühel Bocki pudel peos, on vägev. BOCK MIT UNS! Vot täpselt sellist Eestit me tahtsimegi!

[v126]

Aga kujutluspilt maja ees elektrit väntavatest parmudest, igaühel Bocki pudel peos, on vägev.

Eriti veel kui nad pärast õlle joomist kordamööda su maja seina vastu kusemas käivad.

[Janka]

Ei-ei...
Tulevikus ei kuse enam keegi vastu seina. Kusi kui vajalik tooraine kogudakse kokku soojuse tootmiseks .

[hulgus]

Ei-ei...
Tulevikus ei kuse enam keegi vastu seina. Kusi kui vajalik tooraine kogudakse kokku soojuse tootmiseks .

Oli äsja au külastada EU üht kaasaegseimat notsulauta. Vähe sellest, et mitme tuhande pealise pere elutegevuse jääkidest gaasi ja elektrit aeti, samasse pütti koguti ka kõik ümbruskaudu tekkivad orgaanilised jäätmed, (Tuletagem meelde J. Cameroni Waterworld´i), alates kauplustes ülejäänud toidukaupadest, surnud loomadest, kuni piimakombinaadist saabuva antibiootikumi sisaldusega piimani.
Ja jäätmete utiliseerimine muidugi maksab, ja kapitaliste tundes, mitte vähe.

Põrssaäri olla raske ja miinustes, maailmaturu hinnad jm blaaa blaaa. See eest gaasi, elektri ja soojaäri tugevalt plussis. Soojendati kõrval asuvat väikelinna ja elektritootmise jääk päevas ikka megavatttundides.
Ahjaa, farm müüb veel välja aastas 40´000 tonni orgaanilist väetist...

Loo moraal, lihatootmine hakkab seafarmi juba otsast segama.

ps. rahvapärimusest kuuldud kaotsiläinud seakisa ei õnnestunud ka kuulda, ei teagi, kuhu nad selle ära kasutasid?

[zazik]

Seda viimast postitust lugedes tekib küll hirm, et kui keegi leiab viisi kuidas toota s**ta ilma sigadeta, siis me enam liha ei söö...

[Basilio]

Keerates juttu poolvägisi sitamajanduselt tagasi algsetele rööbastele, siis prügila biogaasiga töötasid minu mäletamist mööda juba mõnedki Eesti prügiautod? Kusagil justkui oli juttu? Väljamaal on katseks ka bussid sellega käima pandud http://www.youtube.com/watch?v=Xz-I_EKU22A
Pole ehk maailma päästev idee, aga kui biogaas on prügi ja "scheisse" kõrvalsaadusena poolmuidu saadaval ja sobib olemasolevas mootoris põletamiseks, siis miks mitte? Regulaarselt lühikesi otsi sõitvale sõidukile peaks jätkuma.
Miskipärast ei taha uskuda, et meie tulevik on igamehe õuel kääriv sitapütt ja sõidame samade saanidega edasi, hirmus hais taga. See ei ole uus tehnoloogia vaid vana pikendamine.

[v6sa]

Paar sõna biogaasist.

Gaasi potentsiaal Eestis on tohutu. Ning erinevalt mitmest teisest päikesekonservist, on selle ringlus kiire - rohtne mass aastati, loomsed jäätmed vastalt tootmistsüklile (nuumikud 2,x korda aastas, lihaveised aasta kuni 3 tagant, inimesed jms. loomuliku surmani elavad kümned aastad). Ning kogu see sitakogus, mida me produtseerime...

Tohutu on ka vajalike investeeringute vajadus. Korralik tehas (tööstusliku tootmise juures ei saa enam kasutada sõna biogaasijaam), mis on võimeline seedima kõike etteantavat, maksab kuuekohalise arvu uusi rublasid.

Eesti on tegelikutl suurepärases positsioonis: meie asukoht humiidses tsoonis võimaldab kasvatada laia spektrit kultuure, veepuudus ei piira karjakasvatust ja piisav põllumaa hulk võimaldab viia kääritusjäägi tagasi ringlusesse keskkonnasõbralikul moel.

Aga selline süsteem eeldab riigi tasemel mõtlemist (mitte ainult toetusraha jagamist, vaid ka elektrisüsteemi kohandamist mitmest punktist tootmisele). Karta on, et praeguste eestlastega seda saavutada ei ole võimalik... Liiga palju on kahtlustamist ja liig väikese teki vaid enda ümber mässimist.

Teadaolevad probleemid: talvine lisakütmise vajadus (tööstuslikus mastaabis tegelikult olematu probleem, kuna ööpäevas söödetava 2-4 % massi ettekütmine on vaid murdosa tekkivast energiast), suvine ülekuumenemine (vat see on tõsine probleem, kuna jahutamine on kallis); biogaasi tootev ökosüsteem on delikaatne tervik (sakslased kutsuvad põhireaktorit "raudlehmaks", kuna protsess sarnaneb mäletseja seedele), mille koosseisu on lihtne rikkuda, kuid ülikeerukas taastada (ja massimõrvaks piisab vaid mõnest medikamenditilgast või pesuvahendijäägist); digestaadi kasutamise logistika on kallis, kui seda korralda keskkonnasõbralikul moel; inimesed pelgavad Tundmatuid Rohelisi Pütte, jne....

Sisepõlemismootoris kasutamiseks tuleb kogutud gaasi oluliselt puhastada (teatud agressiivsete ühendite eemaldus, abrasiivist puhastamine) ja komprimeerida. Tehniliselt on võimalik, kuid maksab seegi.

Tartus on olemas vähemalt üks linnaliinibuss, endine Veolia omab paari väiksemat prügiautot. Eelmisel sügisel Tartu konverentsil näidatu oli Silber tassinud kohale Taanist.

Tegelikult on sellega natuke sama, kui elektriga. Teoorias on paljulubav, kuid lahendamata on hulk praktilisi probleeme, mis kokkuvõtteks teevad täna selle kasutamise tülikaks.

Lihtsam on toota sooja ja elektrit. Kui kasutada mikroturbiini, pole vaja nii palju puhastada ja saadav elektri/soojuse suhe on parem.

Kuid ikkagi jääb üles probleem, mida teha jääksoojusega suvel?

On huvitav idee kütta ehitiste alust maad, kuhu on paigaldatud maasoojuspumpade kollektorid. Nii saadakse talvist küttevõimsuse puudujääki selle arvelt kaetud (biogaasijaam, nagu iga elektrijaam, käib kõige suurema kasuteguriga statsionaarsel koormusel).

Aga selle lahenduse maksumus (ja omandisuhetest tulenev hõõrumine) on kolossaalsed.