[vanemuine]

just nii, sama materjal on ka uste polstrite jaoks olemas. Ainult lagi tuleb heledam roheline. Aga sellega läheb veel aega.

[DAV267]

istmed on valmis!!!

Tere.
Väga hea töö!
Kus sai tellitud materjalid, kes õmbles ja palju läks maksma?

[vanemuine]

Kogu materjal sai ostetud Tallinnast, sisuliselt ühe päevaga. Algul sõitsime kõik teada olevad kangapoed läbi ja teise ringiga ostsime siis sobilikud materjalid kokku. Ostmise juures oli Toomas kogu aeg kaasas ja katsus materjali omadused kohe ära, et kas sellest õmmelda üldse kannatab, selle võrra oli ost ka kindla peale.Tartu mnt. Abakanist sain naha ja lae materjali Pärnu mnt. Abakanist. Riie sai ostetud aga Kadaka pst.. Seal on neid lausa mitu kangapoodi aga vist oli see, mis on rohkem linna poolne. Töö tehakse Tallinnas, aga kuna see on alles poole peal, siis hinnast ei tahaks praegu rääkida. Võin õelda vaid, et kaupa tehes ei olnudki vaja kaubelnud, sest hind oli oodatust niigi odavam.

[DAV267]

Kogu materjal sai ostetud Tallinnast, sisuliselt ühe päevaga. Algul sõitsime kõik teada olevad kangapoed läbi ja teise ringiga ostsime siis sobilikud materjalid kokku. Ostmise juures oli Toomas kogu aeg kaasas ja katsus materjali omadused kohe ära, et kas sellest õmmelda üldse kannatab, selle võrra oli ost ka kindla peale.Tartu mnt. Abakanist sain naha ja lae materjali Pärnu mnt. Abakanist. Riie sai ostetud aga Kadaka pst.. Seal on neid lausa mitu kangapoodi aga vist oli see, mis on rohkem linna poolne. Töö tehakse Tallinnas, aga kuna see on alles poole peal, siis hinnast ei tahaks praegu rääkida. Võin õelda vaid, et kaupa tehes ei olnudki vaja kaubelnud, sest hind oli oodatust niigi odavam.

Selge. Tänan vastuse est.
Saate mulle tel. numbri anda (privaatsõnumisse) kes õmbleb?

[vanemuine]

Aeg läheb uskumatult kiiresti-juba juuli, aga midagi toekamat kirja panna pole. Õnneks päästab Toomas jällegi olukorra, nimelt lagi sai õmmeldud. Kuna tema puhkus lõppeb ka sellel nädalal, siis oli Ta lahkesti nõus tulema Kilingi-Nõmme kohale ja lae paika panema. Minu mureks jäi ainult soome papist puuduvad ribad lõigata- ülejäänu eest hoolitses juba Toomas. Minu arust tuli igati kena välja. Piltidelt jällegi pole nii näha, aga lagi on rohekas. Nüüd saab akendega tegelema hakata- leida koht ja lasta sirged klaasid uued lõigata, tripleksist.

[k2rpman]

Mis asi on tripleks ?

[Timm]

Kaubanimi autoklaasile.

[ats97]

tänapäevaselt siis lamineeritud klaas.

[k2rpman]

Sirgete klaasidega saan abiks olla. Ja kauba saab kätte eestist.
Kumeraid klaase tehakse soomes, selliseljuhul võin aidata suhelda tootjaga.
Sellisel juhul juba laseks teha karastatud laminaadi.

[Kadari]

Ukseklaase küll tripleksit ei soovita. Nimelt ei kannata viimane lööki ja vibratsiooni, mis kaasneb ukse sulgumisega. Pluss ukseraamist ja aknatõstukisüsteemist põhjustatud pinged.
Aga projektiga edu!!! Silm puhkab kohe

[k2rpman]

Audi kasutab enda autodel pea 20a laminaati.

[Kadari]

Tõsi ta on, et Audi A8-l kasutatakse lamineeritud ukseklaasi. Ka kallima otsa A6-tel on lamineeritud klaasid. Iva on selles, et need masinad on juba tehases projekteeritud nendele klaasidele. Lisaks on audil uksest eraldiseisev klaasiraam+tõstukisüsteem, kus klaas istub justkui emme süles.

[vanemuine]

Nojah, aega viimasest postitusesst nii palju möödas, et andis kerida, kuni oma teema jälle üles leidsin. Esmalt minu poolt hilinenud tänud Kadarile ja K2rpmanile pakutava abi ja hoiatuse eest, ämbrisse astumast. Ega ei tahaks küll juba kokku pandud autol pragulisi ukseklaase vahetama hakata. Tänud!!!
Jääb siis nii, et lasen ainult esiklaasid uued teha, aga uste omad katsun välja sebida paarist vanast komplektist.
Reedel sai zimi mootor uuesti laua peale tõstetud lootuses, et ehk nüüd hakkab jääma aega selle kokku ladumiseks. Algatuseks pean aga väikse keevituse tegema. Nimelt, ühel sidurikoda kinnituva poldi august on ainult pool alles. Vajaliku teise poole võtsin lõhkise ploki ja sidurikojaga doonorilt. Tuleb poodi lipata malmi jaoks elektroodi ostma.
Ah jaa, vahepeal sai ühe vana volga alt ära lõigatud tagumiste vedrude tagumised kinnitused, mis aga osutusid zimi analoogidega identseteks. Vedruga kandur on zimi alt pärit. Tegin paar pilti ka, kuid ülesse panen teine kord. Vahepeal tuleb lihtsalt meenutada, kuidas pildi mahu vähendamine käib. Vabandan.

[vanemuine]

Vahepeal sain sidurikoja ette võtta. Keermepulkadega puhastasin kõik keermed ära ja keerasin suvalised poldid värvimise ajaks ette. Olin kahevahel, et kas värvida roheliseks nagu mootori ploki või hõbedasemaks. Värvisingi teist värvi valiku tegemiseks. Kumb värv rohkem meeldima hakkab, siis hiljem võibolla värvin kõik selliseks! Kuna ruum on juba jahe, sai värvi kuivatatud ahju peal.
Ohoo, värv tõi esile, et sidurikoda on laiali lennanud. Hästi tulid esile siledad kohad, mis on peale uuesti kokku keevitust töödeldud.
Ka koda on nummerdatud- mingi kolmekohaline number. Sidurikoja põhjakaanes olev avaus, mis oli tekkinud, kas millegi otsa sõitmisest või siduri purunemisest, sai kinni keevitatud juba varem. Nüüd tuleb keevituskoht siledaks käiata ja värv peale.

[vanemuine]

Tänu eilsele voolu katkestusele, mis tabas ca poolt Pärnu maakonda, pean seda kirjatööd tegema teist korda. Eile sai siis natuke nokitsetud mootori kallal. Katkine kinnituskõrv sai kokku keevitatud. Kuna malmist elektroode ei saanud, siis kasutasin roostevaba elektroodi. Kinni võttis küll, aga kaua peab, seda näeb alles siis, kui siduri karter saab külge kruvitud. Tekkis huvitav moment, kui tahtsin poldi abil fikseerida sidurikoja külge keevitatavat poolikut kõrva. Nimelt polt ei pigistanud seda kinni, sest ta osutus õhemaks? Tuli teha ca 1mm seib pooleks ja selle tüki abil sai asi fikseeritud. Ju asi selles, et kasutati mitmeid valuvorme ja need erinesid pisut üksteisest. Keevituse ajaks võtsin teise sidurikoda, mitte zimi enda oma. Kui keevituskoha ära värvisin, tundus asi päris kobe.
Mootoril puudub originaalne kollektor. Mul on kasutada paar gaz52 omi ja pobi oma. Ühel oli siibri võll täielikult kinni, aga teise oma sain liikuma. Nüüd on küsimus selles, et kuidas sellele võllile kinnitada vedruga raskus, mis tänu oma bimetall vedrule reguleerib automaatselt küttesegu soojendamist. Oleks nagu kaks võimalust, kas vahetada olemasolev siibri võll pikema vastu või keevitada lihtsalt paras jupp sellele võllile otsa. Kuna siiber ise on võlli külge keevitatud, siis selle vahetus tundub olema paras jama, aga muidugi teostatav. Suurem küsimus on, kust leida sellist paraja pikkusega uut võlli? Hetkel tundub lihtsam olema pobi kollektorilt võtta kõik vajalik koos võlliga ja keevitada see külge. On kellegil seda tööd ette tulnud ja kuidas asja lahendasite?

[vanemuine]

Lõviosa tänasest päevast kulus zimi kollektorile automaatse küttesegu soojenduse külge pookimisele. Läksin kergemat vastupanu teed-pobilt lõigatud võllijupi keevitasin zimi võlli pikenduseks. Õige asendi otsimise jooksul tuli kaks korda võll lahti lõigata. Selle ajal sai mulle selgeks ,et bivedru pikkus(ehk vedru otste asendid) ei sobi kuidagit moodi kokku klapi käiguga. Lühemaks ka ei julenud teha. Oleks võinud tugitifti vedrule sobivasse kohta ümber tõsta, kuid ei võtnud seda tööd ette, veel. Hetkel kasutasin vene aja tuntud "võlukepikest" traati, kui see hinge väga kriipima hakkab, siis võtan tifti ümber tõstmise ette. Igaljuhul hetkel süsteem töötab. Klapi liikumist sai jälgida soojapuhuri abil.
Kuidas saavutada, et sisse-ja väljalaske kollektorite kokku kruvimisel oleksid nad ka ühes tasapinnas? Kas esmalt kruvida kollektorid mootori ploki külge ja alles siis omavahel kokku või üritada tasasel pinnal omavahel kokku tõmmata ja võimalik ebatasasus likvideerida suure käia abil või freesida pingis? Vanal veneajal selle peale eriti aega ei raisatud. Kui tasapindade erinevus oli liialt suur pandi topelt tihendid vahele ja asi aetud.

[motamees]

Ma tõmbaks kollektorid, ilma tihendita, mootori külge õrnalt kinni. Samal ajal on sisselaske ja väljalaske kollede vahel tihend paigas, aga poldid veel vabad. Kui on mootori vastu tõmmatud (aga on ikke võimalik pisike nihkumine), siis pingutaks neid kõiki polte (nii mootori juurest ja kahe kolle ühenduskoha juurest) järgemööda. Rohkem kahe kolle vahelist ühendust. Lõpuks võtaks kolled uuesti mootori küljest lahti ja kontrolliks seda pinda rihtlatiga. Sealt edasi juba otsus, kas käsitsi suure käiaga või masinlihvimisse.
Eks selle bimetalli kinnitusega on mitmeid võimalusi. Jääb nii või teed korralikult.
Miks seda masinat üldse tehakse - ikke selleks, et kaifi saada. Pole ju enam see aeg, kus iga hinna eest on vaja masin liinile saada. Miks sa seda klappi üldse hakkasid tegema - eks ikke kaifi pärast. Talvel sa ilmselt nagunii ei hakka ZIMiga sõitma ja suvel pole klapil mõtet. Võiks panna suve asendisse ja unustada klapp. Aga ei, see pole õige kaiff. Võiks ka traadiga jätta, aga ei, see pole ka täielik kaiff.
Aga eks teed tunde järgi. Keegi teine seda traati seal nagunii ei näe, ise tead aga küll.

[aavu]

Üks vallatu mõte tuli: iga sõiduga toimub kollektorite erinev soojuspaisumine. Sisselase kahaneb mõõtudelt jahtumise tõttu ja väljalase paisub soojenemise tõttu. Kas need kahe kollektori vahelised poldid mitte kurja juur pole. Et iga sõiduga kangutatakse sisselaskekollektorit plokikaanest eemale?

[vanemuine]

Eks ma nii tegingi, nagu eile ka Motamees soovitas. Üks isiklik küsimus Motamehele, kui tohib - ega Sa kogemata õpetaja ametit pea? Igaljuhul oli väga mõnus lugeda, kuigi peale seda jäi mul ju ainult üks valik - traat ära kaotada. Või oligi see selle kirjatüki mõte? Vahet pole, abi mulle- tänud Sulle. Tänast päeva alustasingi bivedru toele uue koha tegemisega. Zimi raamatu jooniselt paistab, et kollektorid on kinnitatud omavahel tikkpoltide ja mutritega, mitte aga poltidega. Mootoriga koos olnud kollektoril olidki kasutusel tikkpoldid ja mutrid. Seega vahetasin ka sisselaske kollektori ära. Nüüd peaks asi päris originaali lähedane saama. Ka bivedru kaitsekopsikule keevitasin toe juurde, et ei tiirleks kontrollimatult siibri võllil. Kõrvutades kahte sisselaske kollektorit omavahel, panin tähele huvitava erinevuse. Karburaatori kinnituskohtades on segukoonuste pesad erineva kujuga. Ühel on sile, teisel sakiline. Millest see erinevus? Kas üks kuulub silindrilise segukoonusele ja teine muutuva kujuga segukoonusele?
Kahjuks kollektorite pinnad jäid sellest hoolimata ebaühtlasteks ja tuleb kasutada kindlasti masinfreesi. Seega jääb asi jälle venima.
Millised on arvamused Aavu vallatust mõttest?

[motamees]

... Üks isiklik küsimus Motamehele, kui tohib - ega Sa kogemata õpetaja ametit pea?...

Ei pea, ei kogemata ega meelega. Aga umbes 10aastat pedagoogi staasi on tööraamatus kirjas küll. Tegin kunagi lastele kardiringi.

......Millised on arvamused Aavu vallatust mõttest?

Aavu vallatul mõttel on teoreetiline tõepõhi all. Kas ka praktiline, võiks mõni füüsik välja arvutada.
Arvan, et erinev soojuspaisumine on seal kümnendiku mõõdus. Minu mäletamist mööda on lubatud pilu rihtlati vahel 0,15mm ja tihendid saavad sellise soojuspaisuisega hakkama.
On ka masinaid, millel kollektori tihendit polegi. Lihtsalt metall metalliga ja ka peavad. Seal muidugi mõõdud/rihid ülitäpsed.