(15-11-2012, 12:32 PM)PlyVal64 Kirjutas: ...
Lisaks ei kujuta ette, kui "kuum" see kuum on.
...
Noh, palju sealt sisepõlemismootorist või mikroturbiinist ikka kätte saab... 80-100 kraadi. Protsessiaur peaks vist olema ülekuumendatud, mida otse elektri tootmisest kätte ei saa.
Kui aga panna biogaasitehas praegu tavapärase sisepõlemismootoritoorme asemel toitma aurukatelt (kuhu üsna kenasti kogu saadav toorgaas sobib, küsimus on vaid heitmete puhtuse tagamises), siis saab sellist sooja, mida vaja. Küsimus on ju kogu süsteemi kasuteguris ja siin ei pruugi lihtsaim lahendus sugugi efektiivseim olla (kuigi pahatihti siiski on...).
Tõsi, kui peamiseks tooteks jääb elekter, peab üsna hoolega kalkuleerima, milline tehnoloogia mõistlik on. See, et põhimõtteliselt üks asi on võimalik, ei tähenda veel rahalist/keskkondlikku/ressursikulutuse mõistlikkust.
On meil siin mõni inimene kes teab, kuidas auruga käivad elektrigeneraatorid tegelikult käivad? Oleks endalgi huvitav teada.
Sünteetiline vedelkütus (
oil 2.0) on paljulubav asi. Suvalisest bioloogilisest toormest (puit, võsa, hein, naabri kass, naaber ise...) Kahjuks praegu veel laboriteema, katsetehased ei ole käivitunud päris loodetud viisil... Ning hetkel mulle teadaolevalt täiesti sünteetiline tegevus.

Erinevalt looduslikku ökosüsteemi kasutavast biogaasireaktorist...
(15-11-2012, 12:32 PM)PlyVal64 Kirjutas: ...
IGA tuulepark vajab tegelikult kompensatsioonijaama kõrvale, mis silub ära kõik tuuletusest ja äkilisest tekkinud tuulest tingitud "löögid" üldisesse võrku. Tuulepargi piirist väljuvas traadis peab olema 24/7/365 kogu aeg "ühepalju elektrit". Eestis see nii ei ole ja kui Eesti energeetika üks grand old man'e Hr.Vali seda tippjuhina "nõudma" hakkas, sai kohe sule sappa ja energeetikat saadeti "juhtima" täiesti ebapädev tankistide seltskond eesotsas Veskimäega. Kuulekad poliitprostituudid ja puudlid.
Kõik, ongi ring täis ja ei avane 2013 mitte elektriturg, vaid jõumeetoditega meie rahakotid. Kuidagi peab ju ämma kappi kilekotti sularaha saama ja seda sulli parteidele jaganud ärikate arved uuesti täidetud.
Osaliselt nõus. Suletus süsteemis peab see nii olema. Kui vaatame Eesti elektrivõrku, siis meie oleme osa suuremast süsteemist ja võime lubada endale kompenseeriva võimsuse laenamist. Ehk teha rehepappi...
Mille otstarbekus pikas perspektiivis muidugi on küsitav - ühendusliinide läbilaskevõime on piiratud ressurss ja hajatarbimist oleks ju mõistlik varustada süsteemi ühendatud, kuid siiski hajali paikneva tootmisega

Ning ega naabridki vaata hea pilguga, kui me nende süsteeme vahelduva eduga solgime.
Muide, biogaasijaamast kütuse saav ottomootoriga elektrijaam on üks selliseid süsteeme, mille käivitamine ja seiskamine on võimalik loetud sekunditega (oli vist 35...). Eeldusel, et gaasi ikka on. Ning gaasi mahutamine on tehniliselt lihtne ülesanne...
Ehk minu arvates võiks tuugenitega võrdne püsivõimsus olla ka BiGaJa poolt pakutav - tuul on ikkagi tasuta käes, vaid selle püüdmine maksab. Ning kuna elektri hinna määrab tarbimise ja tarnimise vahe. Kui odavat vee- ja tuuleenergiat ikak ei ole piisavalt, siis kannatab juba BiGaJa käima lükata ning kui neist ka väheks jääb, siis hakata Narva katlasse enam kivi kühveldama.
Tõsi, viimase reaktsiooniaeg oli vist ligi tund...
Variante on mitmeid. Küsimus on selles, mida me tahame ja mida me tegelikult oleme suutelised kinni maksma (mitte ainult rahas, vaid ka keskkonna ja oma elutingimuste arvelt).
Kel huvi rohkem, tasub sirvida Tartus peetavate TEUK-konverentside materjale:
http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/teuk-kogumikud/
Otseseid lahendusi on seal harva, kuid mõtlemisainet jagub...