[Daff]

Belarus`i teemas kaldus jutt sujuvalt militaarvaldkonda ja arutuse alla võeti venelaste palju kõmu tekitanud ja laineid löönud esimene tankidiisel V-2.

Seda mootorit pole kahjuks venelased ise välja mõelnud. Nendele kaela saab ajada ainult antud mootori tuunimise ja töökindluse tõstmise.
Mootori algvrersiooni leiutamise au kuulub ameeriklastele ja seda aastast 1936 või 1937. Seda mootorit plaanisid nad kasutada lennukitel kuid diiselmootor ei arendanud sellel ajal veel piisavalt hobujõude ja lennuki jaoks oli ta raske ning tema tähelend jäi sealpool lompi lühikeseks. Venelased vedasid selle omale koju ja alustasid selle tankile installeerimist ning teise maailmasõja alguseks olid esimesed selle mootoriga sõjamasinad juba rivis.

V-2 on oma tehniliste näitajate ja lahenduste osas selle aja kohta maailma tippklass kui välja arvata töökindlus. Alguses oli see mingi 50 tundi, töö käigus suudeti seda suurendada 150 tunnini ja sedagi läbi häda. Mootor oli alumiiniumplokiga, kaaludes ainult 650 kg. Arendades seejuures maksimaalselt 500 Hp. 1750 rpm. juures. Võrdluseks Scania 144 500 Hp. mootor kaalub 1300 kg. Surveaste oli tal ainult diisli kohta väike, vist mingi 14 kanti. Seda arvatavasti selle pärast, et venemaal ei suudetud sellal toota veel korralikku diiselkütet. Sellel diislil on DOHC tüüpi ülemise asetusega gaasijaotusmehhanism. Igale klapile avaldati survet otse nukkvõllilt ilma nookuri vahenduseta. Ta omab üht suht omapärast "kiiksu" mida ühelgi teisel mootoril ei leia. Nimelt, ühe poole kolbide töökäik on lühem kui teise poole oma. See eripära ei olnud projekteeritud vaid see oli nn. "hädatapp." V kujulistel mootoritel on teadupärast ühel vändakaelal kaks kepsu aga kuna kõik oli võimalikult kerge projekteeritud siis kepsusaaled osutusid liialt nõrgaks ja ei pidanud vastu. Mootorit aga ümber projekteerida ei saanud, see tähendanuks uue mootori ehitamist. Võeti pandi üks keps vändakaelale ja teine keps siirdati sõrme abil esimese külge. Siin tekkiski töökäigu lühenemine, kuna teine keps hakkas tegema ringi asemel ellipseid. Sellele vaatamata saadi soovitud tulemus ja motoressurss tõusis nõutud 150 tunnini.

Ühest lennukitööstusele omasest lahendusest ei saanud nad aga lahti mitte kunagi. Selleks oli väntvõlli ots, mis pikalt mootorist välja turritas. Selle pika väljaulatuva otsa otsa kuhu pidi käima lennukil propeller panid venelased ka midagi propelleri taolist. Seal asetses trummeltüüpi ventilaator mida ümbritses hammasvöö mille kaudu starter mootorit sai käivitada.

V-2 osutus nii populaarseks mootoriks, et teda leiab isegi praegu kasutuses olevat statsionaarmootorina.

[Aspelund]

Hea oleks leida asjaliku viited neile välismaistele diiselmootoritele, mis olid konkreetsel juhul V-2 loomisel eeskujuks. Loeks hea meelega...

Ma alustaks kahest tekstist, kus V-2 loomine on hoopis teises kontekstis.
http://www.redtanks.bos.ru/v2_sozd.htm
http://www.redtanks.bos.ru/v2_sozd2.htm

NB. Olid olemas mootorid Jaz-204 ja Jaz-206, mis olid tõesti USA mootorite koopiad. Tankidele nad teadaolevalt ei jõunud.

A.

[metsakohin]

Loe Wikist, seal küll palju kiitust originaalsusele ja kuulsatele slaavi leiduritele. Aga saad uusi linke ja võid jõuda ka kogu tõeni.
Töökindlus paranes tunduvalt peale korraliku õhupuhasti kasutusele võtmist. Teine tähtis moment oli normaalse õli kasutamine.

Olen seda mootorit õppinud ja kasutanud.

Tankidele jõudsid natuke teistsuguse lahendusega 2-t diislid: kaks väntvõlli ja viis silindrit. Idee oli vist saksa päritolu.

[Aspelund]

Põhjalikumad needuses olevad allikad olen ma läbi lugenud. Nüüd mind huvitakski viide neile, milles on kinnitus, et V-2 on välismaiselt mootorilt "laenatud".

A.

[Daff]

Ma tegin selle referaadi siia mälu järgi. Aga väga palju väärt lugemist on selle mootori kohta tulnud Mihhail Barjatinskij sulest. Üks raamat on "Tank T-34 v boju." Selles ta räägib väga põhjalikult lahti kuidas see mootor saadi, kuidas teda täiendati. Väga palju arhiividest pärit materjali tsiteeritud. Ta on hetkel venemaal üks tõsiseltvõetavamaid sõjaajaloolasi kes tehnikast kirjutab.

[metsakohin]

Läänepoole suunatud juured on V-2-l ja selle järglastel kindlasti olemas. Asi sai alguse lennukimootoritest M5 ja M17T, mis olid bensiini tarbijad. Viimased, kuigi analooge mitte omavad, olid mahaviksitud ilmselt ameeriklaste pealt.
Kuna taheti tabada kahte kärbest ühe hoobiga (või ei oldud kindlad, mis välja tuleb), asuti väidetavalt looma kahte kerget, kuiva karteriga mootorit: ühte lennunduse tarbeks, teist maa peale.
Vaata siia ja sinna
Natuke mootori ehitusest

[Wiki432]

Minuarust fantastilise uurimistöö on teinud ühe vene foorumit tegelased. Eriti foorumlane nimega SLR. Hästi pikas teemas hakatakse lahkama vene ja maailma tankide ajalugu. Leheküljel 24 algab lugu V2 loomise taustast, asja tuuma jõutakse 30-dal leheküljel. Lugu ei ole propagandast paenutatud, lugeda saab seda siit. Kahjuks pole osa pilte, mis olid tõenäoliselt välislingitud, enam nähavad. Paar aastat tagasi oli kõik täiskomplektis.
Lühikokkuvõte: koopia Coatalen´i diislist.

[stennadi]

Kas selle alumise mootori koopia ?
http://www.oldengine.org/members/diesel/...aviat7.htm

[Wiki432]

Kas selle alumise mootori koopia ?
http://www.oldengine.org/members/diesel/...aviat7.htm

Umbes nii jah. Infot on netis vähe, aga see tundub kõige tõenäolisem olevat. Vene foorumis on lausa läbilõiked nii Coatalen´i, kui ka V2 mootoritest, samuti kattuvad nii kolvikäik, kui silindri läbimõõt, kepsu parasiitasetuse lahendus, kui "leiutamis" hetk. Ainus vahe pidi olema toitesüsteemis. Kasutati Common Rail süsteemi. Peaaegu. Vahe selles, et tänapäevasel mootoril juhitakse kütuseannust elektrooniliselt, Coatalen´i omal avati pihusteid mehhaaniliselt. Seda kopeerida ei suudetud. Mitte mingit tõestust ei ole netis sellele väitele leidnud, paraku.
------------------------------------------
Edit: väitsin siin ekslikult, nagu oleks Coataleni diisel esimene Common Rail mootor. Tegelikult kasutati sellist mehhaanilist Common Raili juba 1913 aastal "Vickers" toodangul.

[Aspelund]

Väga värvikad fantaasiad disaini varastamisest. Kuigi jah, sarnasus neis mootorites on olemas.

A.

[metsakohin]

Diisli toitesüsteemi ei kopeeritud, oli liiga keeruline ja ei oleks kommunismi viljakates tingimustes tööle saadud. Osteti Bosch-i firmast, pumbad kohe kindlasti, ilmselt ka pihustid. Hiljem, kui piiridel tekkisid raskused kauba edastamisega, hakkasid isemõtlejad omi pumpasid katsetama. Loomulikult jälle analooge mitte omavaid, Bosch järgi kopeerituid.

Natuke ka inertsstarterist. Oli ka V-2 mootori mõnedel versioonidel kasutusel, mitte küll käsitsi vändatav, ikka elektriliselt ringiaetav. Võimaldas vähemate akudega hakkama saada. Suruõhuga käituse mahuteid tuli käia täitmas eraldi asuva kompressori juures või vahetasid täitud poti vastu välja. Kompressor standardvarustusena tekkis ilmsel alles peale sõda ja masinaks oli siis T-54.
Saksa tehnika vändaga käivitamine oli varuvariant, esmaseks ikka elektristarter. Kiireks käivitamiseks vajati kahte meest, mineja mootori sai suhteliselt ruttu käima.

[miilits]

Selliste mootoritega masinaid kasutati veel ka 80-ndatel inseneri vägedes IMR, BAT

[pen.skar]

Boschi pumbad V-2 osteti rootsi kaudu. Enne- ja sõjaaegse tehnika loomise lugudele tuleb kõrvale lugeda Viktor Suvorovi "Denj ""M""(või on see ka eesti keeles). Stalin nõudis, ise kirjutasid alla ja edasi Lavrenti stimuleeris...

[Moto555]

Paber kannatab kõike ja kellegi ilusaks kirjutatud memuaare lugeda.kui tõe pähe seda võtta üldse?

Huvitav video

Siin on ka " üks " kiiks lahti seletatud asja juures

[metsakohin]

Paber kannatab kõike ja kellegi ilusaks kirjutatud memuaare lugeda.kui tõe pähe seda võtta üldse?

Huvitav video

Siin on ka " üks " kiiks lahti seletatud asja juures

Aru ma ei taipa, mis suure avastuse sa nüüd siis tegid?
Aga see selleks, ju ei ole areng veel nii kõrgele tasandile jõudnud. Küsiks parem, millises lahingmasinas sa sees oled olnud ja milline on mulje. Võrdluseks pakuks kolm varianti T-34, T-80 ja Tiger. Kui teemaks on meil: Diiselmootor V-2.

[aavu]

Kas ATS 59 ja 712 peal oli ka sama mootor? Kuidagi tuttav tuleb ette see V-kujuliste kepsude ehitus, õhuga käivitamine, 12 silindrit.

[metsakohin]

Kindel pole, aga venemaal ju muud sarnast asja ei olnud, muidugi mudelite margid olid erinevad. Kõige lähemal on selline mootor olemas Lavassaares Kitsarööpmelise muuseumis.

[Daff]

Töötavat V-2 statsionaarmootori versiooni oli veel hiljuti võimalik näha Tartus. See mootor oli mobiilse veepumba peal ja haldas teda mingi veemajandusega seotud firma.
Selle pumba tootlikuse näitajad olid igatahes muljetavaldavad.

[pen.skar]

Kas I. Sedunovi T-34 eestimaal? Sinna vist tõi uue mootorigi peale. Eks seda V2 venitati pöörete ja ülelaadimisega rasketankilegi- 650Hp saadi lustisõiduks, kui häda käes, rohkemgi.

[metsakohin]

Võimalik on soetada erinevaid mudeleid/modifikatsioone, normaal- ja ülelaadimine. Märksõnadeks on Harkov või HTZ. Nagu juba eespool mainisin on mootor sobilik kõigele, mida idapool toodeti, vaja ainult valida sobiv täht ja number
Olemas on ka R6 versioon. Meremehed - kalamehed ehk natuke teadlikumad, mingi kilu- või heeringatraaler omas sellist peamise jõuallikana. Paljud statsionaarsed seadmed: generaatorid, kompressorid ja mis iganes võisid kasutada. Üldiselt olid levinud mõlemad nii R6 kui V12 erinevates versioonides, R6 200 ja +, V12 500 ja + HP.