[kopraonu]

Ma arvan,et maha lükatud puud sai kohalik metskond endale. Kuna Elva EPT katlamaja tollel ajal kasutas masuuti ,keskkütte süsteemi elushoidmiseks.
Kuna tegu on ka Pappliga, siis need puud ümber lükata oli ilmselt õige tegu. Nõukogude ajal pandi neid Pappleid kasvama igasse kohta ja nüüd on neid jõudsalt maha lõikama hakatud. Kuna nad ajavad "vatti" ja lisaks seest mädanevad ära ja võivad olla kokkumisohtlikud.
Mul talu juures oli ka üks Pappel(väga vana ka veel),mis 1990.a kuivas täiesti ära,selle mahavõtmine vääriks juba teist teemat.

Lapsena oli minu jaoks alati suur mõistatud,miks olid nii traktoritel,kui veoautodel. Kogu aeg panged kaasas ja mille jaoks.

Kuna küsida polnud kellegilt,siis tükk aega mõistatasin. Kuni hetkeni,mil esimese auto ostsin. Siis taipasin ära,et pang on ju veevõtmise jaoks.

Plekkämbrit ja raudtrossi võib pidada lausa omaja kohustuslikuks varustuseks liikurmasinatel.

Osade puude ja kändudega tehti lihtsamalt:
Kaevati maasisse auk ja linttraktorid ajasid selle maaalla. Tänapäeva mõistes meeletu raiskamine (rääkimata maha valatud üleliigsest diiselkütusest).

Või siis tehti suur kuhil sellest oksa ja kännumaterjalist.


Üks asi,mis veel silma hakkas tollel ajal oli see,et tihti jäi maaparandus objektidele maha kasutamata drenaazi truupe ja torusid. Ja nagu Nõukogudeaja inimestele kombeks,tassiti need lihtsalt minema. Keegi ei hakanud enam 5 truupi ja muud peen materjali tagasi vedama,kuna teatavasti tolleaja inimese mõttemaailmas oli vene riik rikas ja põhjatu.
Lapsena sai ka nende truupidega mängitud aga ilmastiku suhtes olid nad jõle viletsad. Murenesid tükikaupa ära ja olid varsti vaid killuhunnik.

[session]

Üks huvitav filmike maaparandajate tööst: Sooleib

[kopraonu]

Väärt film, kus palju on materjali maaparandustöödest.

[Sillu]

Jutu lõpuks tahaks öelda et minu nooruspõlv sattus ikka ilusale ajale. Seesama maa kus siis tasuta maaparandust tehti,rajati uued teed - see kuulus kõigile.Igalpool võisid käia ja olla.Mõned jossid, ekskavaatorid olid kogu aeg lukustamata ustega.Sai õhtul käidud ja proovitud kange liigutada. Loomulikult midagi ei lõhkunud ega varastand.Töömehed olid ju täitsa võõrad aga ometi aeti lahkelt juttu,kutsuti kabiini kaasa sõitma...
Kui oli fotokas kaasas siis poosetati ja naljatati.
Nüüd 25 aastat hiljem mingi tüüp jupi maad ära ostnud ja hea et lubab veel läbi sõita.Ära mõtlegi teelt kõrvale astuda ja kasvõi metsatukka minna, lapsel kevadel sinilille või ülast korjata.Seisab kuskil mõni traktor siis astu või sõida kiirelt mööda.Ära vahi,pildistamisest pole vist mõtet rääkida.Peetakse ju kohe vargaks kes saaki otsib...jne.
Inimesed on närvilised ja tigedad.
Ehh ise pole maaomanik ja vist ei saa asjadest õigesti aru...

Hea tähelepanek. Tagasivaadates tundub tõesti, justkui olnuks varem inimesed sõbralikumad. Ka meil, s.t. Viljandimaal Lahmusel, kus 30+- aastat tagasi poisikesena suved veedetud sai, oli 1980-81 maaparandus ning vahel kutsusid masinamehed kaasa sõitma, eriti üks K-700A juht.

Praegune aeg...jah... Vähemalt aastail nii 2004-2006, mil pildistamisega aktiivsemalt tegelesin, asi nüüd lausa nii hull ei olnud, et üldse pildistada poleks lubatud. Eriti vastutulelikud ja sõbralikud olid põllumajandusühistute mehhanisaatorid (kus sel ajal liikus veel päris palju mind huvitanud nõukogudeaegset tehnikat), kuid ka osa talunikke suhtusid täiesti arusaavalt ja toetavalt minu huvidesse. Püüdsin kaasas kanda ka (enda) digifoto-eelsest ajast jäänud albumit paberfotodega tõestamaks, et ma ei ole (metalli)varas, ja mõnel juhul oli sellest tõesti abi.

Praegune aeg - jah... Eks ma natuke püüa omanikest aru ka saada, kuna metalli- ja muud vargad on ju tõesti liikvel, aga närvi ajab küll, kui pead piltlikult öeldes nahast välja pugema tõestamaks, et sul on ikka "õiged" huvid ja kavatsused.

Markantsema negatiivse näitena meenub siinkohal episood aastast 2008, kui ühe Corbex-Vammase teehöövli juht röökis nagu metslane, et kas ta lubas pildistada, nõudis pildi kustutamist (mis küll siiski jäi tegemata) jne.... Masinamehe metsistumise asjaolud jäidki selgusetuks. Ka minu teoreetiliselt (teise inimese silmis) võimalikust vargusekavatsusest ei saanud antud juhul juttu olla, kuna AVALIK TEE nüüd ilmselgelt ei olnud selle teehöövli statsionaarne asukoht, kuhu hiljem vargile tulla...

[uko]

No tegelt uue ja vana erinevus ikka oli,hästi töötas see uut sorti juurija.Kuigi seda pandi juba vanale ka kaasa.Häda oli selle kolaka raskus,uus joss oli tüki maad raskem ,sellega polnud häda,juurija kännu alla ja murdsid maa seest välja.Kännu hunikut jällegi oli selle uue kolakaga vilets teha ,seda tuli teha ikka vana kerge juurijaga.Ja jõudu oli kollasel võrreldes vanaga ikka tüki rohkem.Tõmbas kiviveo plaati et ei saand arugi,oli juhus kui mees jõudis kivihunniku juurde ainult masinaga,plaat koos koormaga oli ammu järelt kadunud,ei olevat aru saanud et midagi puudu.Muidugi masina kaal oli üks paha asi,või õigemini roomikute kitsus.Veidi pehmem maa või kraavi mulla niiskus laiali ajamisel,kollane enam suunda ei pidanud ,läks sinna kuhu ise tahtis.Teine tubakas oli lailint,vot see seisis hästi maa peal ja keeras kuhu tahtsid.Aga ,jälle aga,asi oli natuke nõrk nende roomikute jaoks,tuli ettevaatlikult toimetada ,muidu külgülekandest olid tükid taga.Ja muidugi selle laia puhastamine savist,seda oli seal ikka 3-4 tonni jagu,läks ikka kõva tund teinekord.
Aga kui poleks sellel ajal seda maaparandust tehtud,poleks meie suurtalunikel ja maaomanikel ühtegi põllulappi kuhu peale saaks.Seda on ju praegu näha mis käkerdamine käib,vanad süsteemid veel töötavad,uusi enam kuidagi ei taheta teha,kulu ju.Aga põldu tahaks,ainult keegi teine peaks töö kinni maksma.

[kopraonu]

Ksf Uko on asja hästi ära tabanud. Olgugi,et osades piirkondades nagu madalsood,rabad ja lodumetsad oli see kuivendamine küllaltki küsitava väärtusega. Siis vähemalt põllumaadelt liigniiskuse ära juhtimisel, tehti suur töö ära. Nüüdsel ajal enam paljud ei mäleta seda,rääkimata inimestest,kes selle töö läbi viisid.
Praegust ähvardab meie põllumaasid uuesti, liigniiskusest tingitud probleemid. Vanad truubid on omadega läbi, kraavid võsastunud. Ning veel ei ole mitte kuhugi enam ära voolata ja tekivad teatud lombid siia sinna kohta. Üks ehedamaid näiteid minu kandist on selline lomp:

Mesinik pani oma tarud ilusasse ja varjulisse kohta ning vaatas,et on piisavalt kõrge ja hea koht. Aga sulaga hakkas uputama ja üks taru vajus peaaegu veealla ära. Põhjus siin on samuti kas umbes või purunenud drenaazi truup. Ning see probleem pigem süveneb ajajooksul kui kaob ära. Endal ka on maja juures, kevadel lombid ümber ringi ja maapind pehme nagu puder. Varem see nii ei olnud aga see on märkamatult selles suunas arenenud. Liigniiskus ja liigvesi saab olema edaspidi põllumajandustootmisele takistav faktor+ muud faktorid juurde arvatud.

[IIIFFFAR]

Sedasama ses teises teemas kollase Tallinna mitmekopalise pildi juures mõtlesingi, et kas miski mansa tänasel kodumaal ka sellise temaga üldse tegeleb?
Enese kodukandis õnneks veel probleemi pole, 83-84 aastail tehtud süsteemid funkavad veel. Varasemast mäletan küll põldudel vetevälju.
Meeldetuletus muidugi hää asi, küllap peaks kevadel kraavis käima, dreeniotsad esile otsima ja puhastama.

[kopraonu]

Sisuliselt on nagu tavaks saanud ühest teemast välja kasvamas kolmas teema, mis väärkis omaette peatükki.
Ma olen tähelepannud,et maaparanduseks antakse ka toetusi aga need ei kata ilmselt, seda investeeringut,mis tuleb teha tehnika ja seadmete+tööjõu peale. Seega majanduslikult ebaotstarbekas hetkel. Ilmselt küll siis eestlaste uimasevõitu olemine üles ärkab, kui orasepõllud hakkavad järjest sügavama sulavee alla jääma kevadeti.

[v126]

No nii.Üks lugu meenus veel.Soosilla objekt ehk koduküla.
Aasta oli 1985 ja minul vanust 14.Sain istuda vana jossi(T-100M3ГП) kabiini.
See oli piisavalt suur ja lai.Istekohti vähemalt kolmele turskele mehele. Minusuguseid pähmaneid oleks sinna 10 mahtunud



Jossimees Kalju sihuke tore ja sõbralik.Mitte et ma oleks end sinna luninud - ei,mees lihtsalt nägi et üks poiss vahib ja tunneb huvi.Kutsus niisama jossi peale ehk seltsiliseks endale.
Teine joss - tuttuus T-130M ragistas ja lammutas siis puude ja põõsaste kallal.
Vana kala Kalju ütles:"no see uus joss maksab ju kolm korda rohkem kui vana aga oleks ta kolm korda rohkem tööd ka teeks,sittagi ja laguneb samamoodi - las möllab"




Lõpuks tõmbas Kalju ka oma popsuval jossil tuurid üles ja läks nooremale kolleegile appi.Ilmselt andis selleks põhjust ka minu vanem vennas kes fotokaga Zenit kohale ilmus.Siis ragistasid nad nagu võrdsed ja tõesti T-130M ei suutnud küll kolm korda rohkem puid ja põõsaid välja juurida.





Jutu lõpuks tahaks öelda et minu nooruspõlv sattus ikka ilusale ajale. Seesama maa kus siis tasuta maaparandust tehti,rajati uued teed - see kuulus kõigile.Igalpool võisid käia ja olla.Mõned jossid, ekskavaatorid olid kogu aeg lukustamata ustega.Sai õhtul käidud ja proovitud kange liigutada. Loomulikult midagi ei lõhkunud ega varastand.Töömehed olid ju täitsa võõrad aga ometi aeti lahkelt juttu,kutsuti kabiini kaasa sõitma...
Kui oli fotokas kaasas siis poosetati ja naljatati.
Nüüd 25 aastat hiljem mingi tüüp jupi maad ära ostnud ja hea et lubab veel läbi sõita.Ära mõtlegi teelt kõrvale astuda ja kasvõi metsatukka minna, lapsel kevadel sinilille või ülast korjata.Seisab kuskil mõni traktor siis astu või sõida kiirelt mööda.Ära vahi,pildistamisest pole vist mõtet rääkida.Peetakse ju kohe vargaks kes saaki otsib...jne.
Inimesed on närvilised ja tigedad.
Ehh ise pole maaomanik ja vist ei saa asjadest õigesti aru...

Nojah, kellel meeldivad mälestused aga mina vaatan vanaema endise kodutalu hoovi rüüstamisele küll natuke teise pilguga ja maatasa tehti ka suur õunaaed koos kuusehekiga. Muidugi oli see kõik sotsialismi viljastavates tingimustes käest ära lastud ja metsistunud, kuna õiged omanikud aeti minema. Põllud olid ka enne seal olemas aga eks sotsialism tahtis kõike suurelt. Kui saabus tagastamise aeg siis leidsime, et meist kellestki ei ole enam taastajat ja nii ongi kohal uus omanik. Aga ma saan täisesti inimeste närvilisusest ka aru, sest enamik uudistajaid on kotipoisid kes ainult vaatavad, et saaks midagi pihta panna, olgu see kasvõi roostes ämber. Ja ei ole kellelegi otsaette kirjutatud mis soovidega ta ringi luusib. Võib-olla tasuks sellest austada, et tutvustada ennast ja rääkida oma soovidest. Minu kogemuste põhjal saab peaaegu alati jutule kui kohe algul lähed ja räägid ilusti oma soovid ära. Sisemuses ei ole inimesed enamasti tigedad, see praegune elu on nad niisugusteks teinud.

[uko]

Selge see et tehti jama ka,kasvõi seesama Karjala kuivendamine.Igikeltsa läksid kuivendama,mis kurat sinna oli venkul vaja ronida,mind Ukaina poole.Hea küll see selleks, lahtised kraavid oleks palju aitand,seal pandi toru pori sisse laus vette.Ega meil tehti ka muidugi vahel nii,toru läks 2m sügavusele savi sisse.Mida seal kuivendada oli?Muidugi ikka pöörati hullult segamini kõik,lõpuks muidugi sai enamvähem siledaks .Ja veel on olnud aegajalt uitmõte,kui oleks siis olnud sellist tehnikat ekskavaatorite näol nagu nüüd.No ma ei tea,oleks ikka või sees olnud siis.

[JaakH]

Maaparandusest ja Jossidest minu poolt niipalju, et kodukandis Tarvastu vallas hakati enne EV aega mulla ja kivihunnikuid laiali lükkama, ja olin siis paras tattnina Korraga müttas põllu peal 5 jossi ringi ja 1 K-700 kiviveoplaat järel. Õhtuks aeti need me talu hoovi. Koolist tulin ja õue peale läksin kutsuti ikka kaasa sõitma. Huvitav oli see aeg kusagil albumi vahel peaks pildid ka taadil olema.

[v126]

Seal oli jah üks allikane koht küll ja eks neid oli mujalgi, praegugi on kevadeti tee allpool pehme. aga selle teega on niisugune asi, et see ongi eravalduses. Puhtalt omandireformi jama ja lohakus.
Kui sul on veel sellest kohast pilte siis äkki jagad neid, mul pole endal suurt midagi enne maaparanduseaegseid, ainult mõned eesti ajast.

[krossifänn]

Lihtsalt üks omapärane pilt."Inglid kesapõllul" või hoopis "Jossimehe pruut"

[deeremees]

Väga omapärane pilt ikka. Jossile T 100M on peale pandud jossi T 130 kabiin. Ju siis originaal kabiin lagunes ära ja oli kohe asendus olemas

[krossifänn]

Sellist kombinatsiooni nägin mõni aasta tagasi ka ühes Eesti müügikuulutuses(Soov või Kuldne börs)
Kahjuks ei salvestanud pilti
Sellel pildil tegu jah T-100M-ga (tagatähiku järgi otsustades)
Kus asub aga mootori õhupuhasti? T-100M-l see "potska" oli ju kabiinis ja suundus kabiini katusele.
Sellel ei paista midagi kuskil.

[kopraonu]

Krossifänni poolt viidatud Joss peaks olema üks väheseid hübriid mudeleid. Õhufilter on tal ilmselt küljepeal aga kuna teiselt poolt fotot pole ei oska midagi täpsemat ka kosta. Võimalik,et ka isetehtud rats aga välistada ei saa miskit.

[deeremees]

Kas jossi T 100M juhiti ühest kangist nagu T 130M-i.

[kopraonu]

Kas jossi T 100M juhiti ühest kangist nagu T 130M-i.

T100M-il on kahe kangiga juhtimise süsteem.

[deeremees]

Ma ise olen ka T- 130 kabiinis kaasas sõitnud. Ta lükas sõnnikupatareisid kokku. Siis ma läksingi vaatama mist ta teeb ja jossijuht võttis mind kohe ka kaasa sõitma. Sain elus ka korra sõita jossiga siis




Kui palju leidub Eestis roomiktraktoreid DET 250. Kas neid Eestis üldse kasutati

[deeremees]

Oskab keegi öelda head traktorite kasutusjuhentite kohtasid, kust neid saaks ka alla laadida.