Postitused: 97
Teemad: 2
Liitus: Feb 2013
Maine:
1
14-02-2013, 10:33 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-02-2013, 10:36 AM ja muutjaks oli
tammetonu.)
Vant,tänan vastuse eest.Samas just selle NATI roomik on DT omast mõnevõrra erinev.Ei ole ise neid liikumas näinud,kuid mõnikod tuleb neid maa seest ikka välja.Ka NATI veotähik on"tiheda" hambaga,mis erineb DT omast.
Ja-ja.DT-54 oli ka veel "tihe" veotähik.
www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Postitused: 5,355
Teemad: 261
Liitus: Apr 2010
Maine:
74
Minu 1958 aasta DT-54 A-l on tiheda hammastega veotähik. Lindijooks on ka originaalne. Välimus samasugune nagu petrooli-Natil. Üldse on mul ette sattunud kolme erinevat tüüpi lindilülisid. Vanematüübilised uutega kokku ei sobi.
Postitused: 1,171
Teemad: 55
Liitus: Mar 2012
Maine:
18
See on päris kummaline masin ikka. DT 75 on valmistatud rehvidele. Ei tea miks küll.
Postitused: 2,133
Teemad: 140
Liitus: Apr 2005
Maine:
14
Ehk miski poolamfiib roostikus ja madal soos sõitmiseks?
Postitused: 1,171
Teemad: 55
Liitus: Mar 2012
Maine:
18
Mul selline küsimus et kuhu kadus see Kirovets K 700 vanem versioon Ülenurme Põllumajandus muuseomist. Kui mina seal mitu korda käind pole olnud vaid on Kirovets K 700A. Lisasin pildi ka mis tehtud 1992 aastal.
Postitused: 2,133
Teemad: 140
Liitus: Apr 2005
Maine:
14
14-02-2013, 21:58 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-02-2013, 22:00 PM ja muutjaks oli
kopraonu.)
Selliste masinate põhimõtte saab ka nii kokkuvõtta,et tegu on eksperimentidega,mis hääbusid samaruttu kui tekkisid(:loe ei leidnud laiaulatuslikku rakendust).
@deeremees see masin pole ära kadunud metalli kokkuostu vaid on ühes kuulsas või pigem juba kurikuulsas kollektsioonis. Kuidas see sinna jõudis ja mis moodi seda ma siin foorumis lahkama ei hakka.
Postitused: 97
Teemad: 2
Liitus: Feb 2013
Maine:
1
Mina ei ole küll jossi peal olnud,kuid DT-75 peal olen sellist tööd teinud piisavalt.Üldiselt on jäänud rahvale mulje,et kivid on need kõige raskemini teisaldatavad asjad,kuna nad asuvad maa peal(väljalükatud) ja igaüks meist aimab selle kaalu.Tegelikult on kännud oluliselt suuremat jõudu nõudvad tegelased(eriti savi sees).Võib öelda,et mehele rinnuni olevat graniitkivi teisaldab DT mööda maad hõlpsasti,samas 20cm kasekännuga jääb ilma spetsiaalriistadeta hätta.Lahenduseks on trossi puu otsa kinnitamine,kuid lagedapuud murduvad tihti tüvest.Eelmine aasta oli vaja hoovist kuivanud savi seest üks keskmine saar välja juurida.Õhtuks olime niikaugel,et tüvest oli järgi u.2m ront,känd oli kopaga lahti kaevatud ja 2 DT-75 ei teinud talle ikka midagi(kõik läbi proovitud)Siis kinnitasime kännule liikuva ploki,mille ankruks panime E304.Tulemus-304 libises(ei veerenud) mööda kruusa nagu seebikarp ja känd ikka paigal.Alles siis,kui 304 sai tõkiskingadega maa külge tuli känd välja.Niisiis jämedalt võttes lahtikaevatud kännul 2m kõrguselt tõmbamisel tuli rakendada jõudu ca 28 tonni!
www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.