[v6sa]

Eks hüdrostaatilistes kastides ongi kõigis sees ka mehaaniline osa mis aeglustab lõppülekannet, sest hüdromootorid pole konstrueeritud tegema a´la 1-100pööret minutis, nende töökäik on ikka kiirem ja ülekanne muudab jõu vahekordasid, momenti rattas suuremaks. Murutraktoritel ka ju hüdrostaatiline kast. Hüdrostaatilise kasti puhul nagu ma aru saan siis ei saa kasutada tavalist vene pumpa, seal peab olema muutuva nurgaga pump. Kui tõstad kiirust, siis pumbas muudad pumbatootlikkust suuremaks ja kui vähendad siis väiksemaks ning kui masin seisab, siis ei aja hüdromootor üldse õli ringi, et seda mitte tühja kuumutada.

Ei pea olema. Muruniitjatel ka ei ole.

Traktori astmevabadel aga on. Fendti näitel palju reklaamjuttu, kuid ka paar viisakat pilti asja mõttest. Ehk mootori vääne jagatakse läbi planetaari kaheks ja pärast liidetakse summaks tagasi - kõik geniaalne on lihtne. Konkurendid ajavad samal põhmõttel oma asja, teostused on loomuliult erinevad.

[tammetonu]

Pumpadest veel nii palju,et hammasrataspump ei ole mitte maapõhja taotud.Näiteks arvestades hinna-kvaliteedi suhet sobib vene hammasrataspump suurepäraselt puulõhkumismasina valmistamiseks.Mis puutub Flindi pumpadesse,siis loogiliselt võttes, arvestades seda,kui vähe tegelikult Eestimaal üldse praegu tegeldakse masinaehitusega,ei saagi mingit tagasisidet olla.Siin on ainus võimalus riski peale minek.

---

Õli kuumenemisest veelkord.Õli kuumeneb ka ideaalses süsteemis,kuid eriti siis,kui pump on kulunud või viletsa kvaliteediga.Kui nüüd tööorganiks on hüdrosilinder(briketipress vm.),siis seal toimub silindri enda suure pinna tõttu jahtumine,lisaks ei voola korras mansetist õli mööda(silindrit ja kolbi on omavahel tehniliselt oluliselt lihtsam tihendada kui hüdromootori või pumba tööorganeid),mistõttu kolvi tõukamine kuumutab õli minimaalselt.Teine asi on siis,kui tööorganiks on hüdromootor,mille enda pind on väike,samas kuumeneb õli teistkordselt läbides hüdromootori sisu.Nüüd peaks see asi siis ka irooniasõpradele selge olema.

[maisalup]

Et hüdromootorilt vedada ringi silda, peab olema õige mootor ka.
Iseliikuvatel taimekaitsepritsidel on ka hüdrostaatiline, mootori küljes pump ja mootor on otse ratta küljes.
Kohe ei tulnud see ettegi mulle kuigi selle aparaadiga on kokkupuuteid olnud.
Hardy pritsil näiteks kuni 10% pumbast väljuvast õlist liigub otse tagasi hüdropaaki. et tagada piisav jahutus. Tecnoma pritsil on selle jaoks jahutus radikas.
Silda ringivedavatest mootoritest käib läbi võimalikult väike õlikogus korraga, et vältida suure hulga õli kuumutamine, seetõttu on hüdrostaatiliseveo jaoks mõeldud pumbad suurema töösurvega (380-460at)
Kui leiad flindist vene mootori mis kannatab niisuurt survet ja samasuguse pumba, siis võib asjast isegi asja saada.
Hardy hüdropaak oli vist 200l võin eksida, sellest viimasest õlivahetusest on möödunud piisavalt aega ja enam seda masinat pole.
Ja tavaliselt niisuure töösurvega mootorid vajavad lisaks veel täitemootoreid mis õli ette annvad ja vähemalt 10kihilisi hüdrovoolikuid =)

[valdy]

Kui õieti mäletan siis omal ajal oli ka NS 46 pump olemas, mis minu mäletamist mööda sobib NS 32 kinnitusega. Siis veel asi mille peale pead kindlasi mõtlema see on hüdromootori pöörete reguleerimine. Ilma selleta ei tule niitmisest jne. midagi välja. Kõik need tööd tahavad kindlaid pöördeid. Jahutust on ka kindlasti vaja kuna see aitab vähendada õlipaagi mahtu. Ennem jahuta üle, eriti suvel. Aga muidu peaks ka NS32 võimsusest piisama jõuvõtuvõlli asendamiseks. Iseehitaja arvamus.

[maitus]

Tänan Valdy! Siis tuleb ka nii välja, et kui ma teen selle õlipumba väljavõttest mehhaanilise ülekande kardaani näol, siis on mul vaja ikkagi neid pöördeid kuidagi reguleerida, kuna pole ju sisulist vahet kuidas ma selle pöördemomendi üle kannan. Tundub, et natuke abi oleks ka sellest kui valida sobivad pöörded jvvõllile mootori pööretega ja põka liikumiskiirus vastava käiguga. Mulle meeldib ikkagi mõte panna jvv ja h-mootori (või kardaani) vahele väike käigukast mis sisuliselt ei ole ju midagi muud kui reguleeritav reduktor. Kas päris traktoritel saab ka käguga jvv-i kiirust reguleerida....???Siis peaks kahe kasti kohta piisavalt mängumaad olema.
Sinu jutu järgi on siis võimalik õliradiaatoriga õli lausa üle jahutada. Mõne meelest see ei toimi . Ma arvan ka et toimib. Muidu ei saaks automootori jahutamisest radiaatoriga juttugi olla . Põka nii õli- kui ka mootori radika ja ventilaatori valikul peaks vist arvestama ka seda, et see "pill" just ise väga kiiresti ei liigu ja õhk läbi radika ei suru nagu see kiire sõidu ajal on.

Lp tammeonu, kas sinu jutust võiks siis teha järelduse, et kõneall olev pump (või siis mõni natuke võimsam sama tüüpi pump, mis saaks pöörded näiteks mootori vända otsast), töötaks suurepäraselt esilaaduriga kuna siis on tegemist silindritega mis ise õli jahutavad ja ei tooda lisakuumust nagu h-mootor ?

[tammetonu]

Nii see ongi,maitus,täpselt.

[maitus]

No see on hommikuks hea uudis . Siis võib esilaaduri rahulikult plaani võtta, sest neid pumpe jõuab Flindist ka uuena osta...

[tammetonu]

Esilaadurile valitava pumba tootlikkus peaks olema proportsioonis laaduri silindrite läbimõõduga,muidu muutub töö piinavalt aeglaseks.Kui kasutada vene NS pumpa,siis tuleb arvestada tegelikuks töörõhuks mitte üle 100 atm.Ei maksa unustada ka seda,et juba 32-pump nõuab kahte 17mm seljalaiusega rihma.

[v6sa]

...
Kas päris traktoritel saab ka käguga jvv-i kiirust reguleerida....???
...

Vaata Fendti skeemi - JSV läheb kastist otse läbi ja kiirusmuutereduktor on alles päris sabas. Koos lülitusega.
Sarnane skeem on pea kõigil "päris" traktoreil viimased paarkümmend aastat olnud.

Kiirust muudetakse mootori pöörlemissageduse varieerimisega ja vastava "käigu" valikuga enne lülitamist.

Sinu idee puhul puuduks "otseläbivõll", seda asendaks fikspöörlemisega pump ja sellest lähtuvad hüdrovoolikud.

"Käike" saad tekitada kas pumba viimisega käigukasti väljuvale võllile (saad sünkroonajami, millega põllutöödel vähe miskit peale hakata on) või pumba/mootori mahtude suhtega.

Mina ei trikitaks - kui juba hüdro, siis igale riistale sobiv mootor otse ajamivõllile ja traktoriga haakimisel ühendad vaid voolikud.

HRpumbaga ülekantavad võimsused on ülaolevas tabelis ju kenasti kirjas. Samad suurusjärgud pädevad ka lääne HRpumpadele. Aksiaalkolb(AK)pumbad on vähe võimekamad, kuid energia jäävuse seadust ei muuda needki - välja saab võtta vaid mootori võimsus miinus kaod süsteemis. Liikumisel läheb enne maha komplekti edasiveeretamiseks kuluv energia.

Ühtlasi tasub meeles pidada, et mida peenemad on voolikud, seda suuremad on voolamise kaod.

Mina läheks hüdro peale alles siis, kui mootori võimsus ületab 20 kW. Siis võiks loota ka mingit reaalset võimsust tööriista võllile.

Muide, mõned võimsustarbed, kW. Üsna puusalt, mul ei ole kunagist projekteerimisnormatiivide raamatut käepärast:
kartulirootor - <10;
lattvikat alla 2 m - <10;
2-meetrine kaaruti - 10-12;
1-meetrine purustusniiduk (muruniiduk) - 18-20+ (mida rohkem massi, seda enam);
rootorniiduk - 50 meetrile.

Kõik need võimsustarbed on töökiirusel. Aegalsemalt töötades saab kla vähemaga hakkama.

[Marko]

To: maitus
Automootori jahutussüsteemis välditakse ülejahutamist termostaatklapiga. Kui seda sees ei ole, jahutab nii ilusti üle, et lust vaadata.

[tammetonu]

Asjalikud numbrid,v6sa,samas tekitab loogiliselt võttes vastuolu rootorniiduki ja purustaja energiatarvidus.Purustamine(oleneb muidugi heina kõrgusest) on alati energiamahukam kui niitmine.Kuna endal on plaanis ehitada mingi rootorniiduk hüdro peale,siis on minu jaoks on tundmatu suurus just niiduki energiatarve.Samas saavad väidetavalt Poola väiksemate rootoritega hakkama isegi T25 mõõdus traktorid.

---

Õli jahutamisest.Ei saa üksüheselt võrrelda tossooli ja õli jahutamist.Isegi vee ja tossooli jahutamine(soojenemine) on erinev.Õli jahtumiskiirus on oluliselt väiksem võrreldes vee või tossoliga,lisaks peab õliradikas taluma oluliselt suuremat rõhku,mistõttu ei saa teda ennast valmistada liialt õhukesena.Minu enda kõhutunne ütleb,et ka õli-vee soojusvaheti ei ole hea idee,sest hüdroõli temp.üle 90 on natuke palju.

[v6sa]

Asjalikud numbrid,v6sa,samas tekitab loogiliselt võttes vastuolu rootorniiduki ja purustaja energiatarvidus.Purustamine(oleneb muidugi heina kõrgusest) on alati energiamahukam kui niitmine.Kuna endal on plaanis ehitada mingi rootorniiduk hüdro peale,siis on minu jaoks on tundmatu suurus just niiduki energiatarve.Samas saavad väidetavalt Poola väiksemate rootoritega hakkama isegi T25 mõõdus traktorid.

Nu, sulgudesse panin täpsustuseks muruniiduk, ehk massi on mitte rohkem, kui 5 t/ha (säärane kuni 15 cm).

"Päris purustid" ehk need, millega PRIAheina hekseldatakse, küsivad mehekõrguse massi puhul juba 60+ kW meetri kohta.

[tammetonu]

Samas hellitan helesinist lootust,et mingit 2-meetrist rootorit suudaks ka ca 20kW ringi ajada-muidu ju põka kooleks kohe sinna külge ära.
Paraku praktika näitab,et sellistele asjadele ei leiagi garanteeritud kindlat vastust.Tuleb riskile lihtsalt välja minna.

[v6sa]

...
Samas saavad väidetavalt Poola väiksemate rootoritega hakkama isegi T25 mõõdus traktorid.
...

Saavadki. Aga ei saa töökiirust kätte. Ning väiksemad hakkavad 1,6 meetrist, millest realiseerub heal juhul 1,5 (väike varu ju jäetakse ikka, et niitmata ei jääks).

Üks asi on rootorit ringi ajada - selleks ei ole palju vaja. Ilmselt jääb kord üles kiirendatud ajami võimsustarve alla 10 kW. Aga kui hakata niitma, siis kipub nüsimiseks jõudu ikka kuluma. Seda rohkem, mida kiiremini tahta edasi saada ja mida nürimad on noad.

[mlsluik]

Kui kasutada vene NS pumpa,siis tuleb arvestada tegelikuks töörõhuks mitte üle 100 atm.

120bar sülitab viletsam NS vabalt välja, uuemad pumbad milles tähise taga (-3) saavad 160bar juures kenasti hakkama, max surve jääb 200bar kanti.

Ei maksa nüüd nii maha ka neid NS pumpasid teha, koduseks kasutamiseks on ideaalne variant siiski... Ei maksa suurt midagi ning äärmiselt lollikindel.

Proovige lasta lääne pumpadest niipalju sodi ja sitta läbi kui seda on vene NS pumbad teinud...

---

Samas hellitan helesinist lootust,et mingit 2-meetrist rootorit suudaks ka ca 20kW ringi ajada-muidu ju põka kooleks kohe sinna külge ära.
Paraku praktika näitab,et sellistele asjadele ei leiagi garanteeritud kindlat vastust.Tuleb riskile lihtsalt välja minna.

Ringi suudab ajada küll aga heina niitmisest siinkohal rääkida ei saa... 1.9m poolakas võtab MTZ 82-el jaanipäeva paiku heina niites ikka korraliku londi välja kohati.

T25-le üle 1.4-1.5m ei sobi, oleme niitnud ka 1.7m niidukiga ristikut kuid suurema heinaga jääb jätta.

[tammetonu]

Ega ma seda NS pumba 100 atm.ei pidanudki absoluutseks tõeks,vaid pigem suuruseks,millega võib igal juhul jämedalt arvestada ka siis,kui pump on juba vähe kulunud ja õli vedel.Arvestada tuleb ju alumist piiri,mitte ülemist.Ja just nimelt,kodutarbimisse õigetesse kohtadesse sobivad need pumbad suurepäraselt,seda olen ka oma eelnevates postitustes ära märkinud.

[v126]

120bar sülitab viletsam NS vabalt välja, uuemad pumbad milles tähise taga (-3) saavad 160bar juures kenasti hakkama, max surve jääb 200bar kanti.


Aga vot ei pea vastu kui seda survet vaja pidevalt. K-701 roolisüsteem, mis sõidu ajal toimib ka pidevalt, pumbaks Nž-100, töösurve 100 baari. Uue pumba korral paar kuud toimib nagu vaja, siis kustub pump ära, et tühikäigul keeraks soojalt vaja lapatsit anda. Ometi olemas filtriga suur õlipaak, olemas sundjahutus suure radikaga.
Mul on neid poolpiduseid pumpasid igasugu numbritega riiul täis. Vaja oli tõstukile 215 baari, sai lastud mitmeid neist ka korduvalt remontida ja tulemust polnud. Lõpuks aretasin kolbpumba peale ja rahu majas, surve olemas nii külma kui kuuma õliga, kolbpump ka vene oma.


Siin näiteks toodud väetisekülviku puhul oli ringiajavaks pooleks tõesti nš-32 pump, ringi ei olnud rohkem ajada kui kaks omavahel rihmaga ühendatud ketast. Koorma mahasaamiseks kulus tund poolteist, selle ajaga oli õli nii kuum, et sooja ilmaga võis juba õrna kärsahaisu kabiinis tunda. Muidugi tagasivoolul oli ka väike surve peal 10-12 baari, millega suruti tranporööri ringi ajavat ratast käru ratta vastu. Aga polnud hullu, uue koorma järel käies jahtus kõik maha. Mis veel imelik tundus, et vaatamata järsule pöörete suurendamisele, kettad hakkasid väga uimaselt kiiremini pöörlema, nagu oleks õli vahepeal kuhugi ära kadunud. Võimalik ka, et pumbad olid vanad või lasi klapp õli tagasi.

[Üllar]

Mul on neid poolpiduseid pumpasid igasugu numbritega riiul täis. Vaja oli tõstukile 215 baari, sai lastud mitmeid neist ka korduvalt remontida ja tulemust polnud. Lõpuks aretasin kolbpumba peale ja rahu majas, surve olemas nii külma kui kuuma õliga, kolbpump ka vene oma.

Lihtsalt selline mõte, et äkki sinu kasutatud pumba tootlikkus (ns100 vist oli see mark) ei vastanud metsatõstuki jagaja/voolikute läbilaskevõimele, mis viis õli kuumenemisele.

[v126]

Mul oli sama mõte aga kuna pump töötas siiski väikestel pööretel, traktori mootor praktiliselt tühikäigul, kolbpump on sama tootlikusega, isegi natuke suurem ja õli ei lähe enam nii kuumaks.
Miks siis roolisüsteemis ei taha pumbad eriti vastu pidada, seal surve piiratud ju 100- ga. Kuna öli käib läbi drosselklapi mis peaks vooluhulga ühtlase hoidma siis on pumbal pidev koormus enamasti taga.

[Tift]

Mnjaa... Isand tammeonu räägib seda, et mõte kasutada pumpa mootorina ei vääri küünlaid. Toetan kahe käega. Võib ju teha mingeid aretusi ja mõningatel juhtudel, kui koormust pole ja kasutus on ...noh, kord aastas, siis võib ju oma lõbuks aretada. Kui jutt käib tõsisest töötegemisest, lugupeetavad, siis ärge palun seda tehke. Kasutage asjalikku tehnikat ja kasutage seda sihtotstarbeliselt. Kõik muu on tühi töö ja vaimu närimine.
Isand maitusele lisan siia ühe lingi, kus räägitakse natuke hüdromootoritest, pealiskaudselt küll, aga natuke harimist ei tee kellelegi paha. Siit nähtub, et kui on tarvis suuremat jõudu ja pöördeid alates nullist, siis tuleks hammaspump kõrvale jätta. Aga uurige ise : Hüdromootoritest