[Basilio]

Niisiis, härrased, uute paneelide nädala toodang!
   
Meenutan, et väikese paneeliga kulus 4000 Ah tootmiseks aasta...
Paistab nii, et asi on nagu tuuliku puhulgi - mida suuremalt teed, seda kiiremini ära tasub.
OK, mul on kasutusel solar träkker, tänu millele püütakse kinni koidupunast viimaste õhtuste kiirteni. Ka ilm on peaaegu 100% ideaalne olnud terve nädal aega. Aga ikkagi ... väidetakse, et tasuvusaeg suuremate süsteemide puhul vaid 10a! Olen ühte ja teistpidi rehkendanud ning kõige optimistlikuma versiooni järgi saanud umbkaudu sama tulemuse. Kui aga Suur Vend arvab heaks oma jelektri hinda veel 2 x tõsta, hakkame selliseid paneele vist igal katusel kohtama!

[muska71]

Akude hind pani õhku ahmima. Kurat, mina maksin 38A/h geelaku eest komisjonipoes mingi 25 euri ja tipp-topp aku!

Võib olla loll küsimus,aga mille poolest need geelakud paremad on näiteks tavalisest autoakust?

[karvik]

Akude hind pani õhku ahmima. Kurat, mina maksin 38A/h geelaku eest komisjonipoes mingi 25 euri ja tipp-topp aku!

Võib olla loll küsimus,aga mille poolest need geelakud paremad on näiteks tavalisest autoakust?

Peamine vahe on hooldevabadus ja võimalus paigutada aku mitte ventileeritud ruumi. Reeglina on auto starteriaku vähe odavama otsa tehnoloogia ja omab ventilatsiooni. Seal küll eraldub peamiselt vesinik aga see on võimeline kogunema. Olen ise näinud kuidas töökoja nurk pauguga puhtaks pühiti.

Päris täpset põhjust ei tea, aga geelakul on tsüklite arv enamasti suurem. Isegi kui see geelaku on mõeldud starterit vedama.

[Provoker23]

väga kurb, et mul akude suhtes oleks hetkel tagavara ~700Ah(70-110Ah~10tk) aga pole mingit süsteemi millesse neid ühendada
Tuulikumudeliga asi niikaugel, et sain vana printeri endale lõpuks sebitud ning kui moment tuleb siis harutan sealt selle steppermootori välja ja paigaldan ära.

[Basilio]

väga kurb, et mul akude suhtes oleks hetkel tagavara ~700Ah(70-110Ah~10tk) aga pole mingit süsteemi millesse neid ühendada
Tuulikumudeliga asi niikaugel, et sain vana printeri endale lõpuks sebitud ning kui moment tuleb siis harutan sealt selle steppermootori välja ja paigaldan ära.

Siis on sul hea vundament, millele süsteemi ehitada. Aga alustagi akudega tegelemisest. Kontrolli mahlad üle (kui on mitte-geelakud), hoia laetuna, et peeti ei läheks jne. Ja hakka 12V süsteemi ehitama. Led valgustus, ventilatsioon, läpakas vms. Seega on sul elektrikatkestuste puhuks juba midagi olemas. Siis ühendad selle südamiku külge tuuliku ja paneelid.
Stepperiga mudel tee muidugi ka valmis, muidu läheb isu üle.

---

Päris täpset põhjust ei tea, aga geelakul on tsüklite arv enamasti suurem. Isegi kui see geelaku on mõeldud starterit vedama.

Ega minagi täpsemalt tea, aga autoaku on eeskätt mõeldud starterit ringi ajama ehk siis lühiajaliselt suurt voolu andma. Sellisele pidevale tühjaks-täis solgutamisele peaks spetsiaalaku paremini vastu pidama. Pealegi on neil rohkem võhma pikalt väikest voolu välja anda. Ka isetühjenemisvool peaks olema väiksem kui autoakul.
Aga ega autoaku nüüd nii halb ka ei ole, et üldse ei kõlba. Kui poolpidune aku käepärast võtta, siis ei ole vast mõtet poodi tormata seda überkallist spetsiaalakut ostma. Trööpad enne vana ära ja viid Kuusakoskisse, siis vaatad.
Geelaku eelisteks jah, hooldusvajaduse puudumine ja hermeetilisus. Võib hoida kusiganes. Tavaline aku haiseb ja eritab (korrodeerivaid!) gaase, eriti vanast peast. Kui sobiv ruum olemas, siis pole hullu, aga elutuppa või sahvrisse hästi ei sobi.

[Provoker23]

täitsa geelakud on kõik. Kas neid võib ka tavalise laadijaga laadida?
Ja teine asi mis huvitab on see, et mis vidin see sul narva peale ümber lülitab süsteemi?

[indrek1000]

täitsa geelakud on kõik. Kas neid võib ka tavalise laadijaga laadida?
Ja teine asi mis huvitab on see, et mis vidin see sul narva peale ümber lülitab süsteemi?

Minuarust tavalisega ei tohi, parandage kui eksin. PWM signaaliga peaks sobima.

Vidin huvitab mindki.

[karvik]

täitsa geelakud on kõik. Kas neid võib ka tavalise laadijaga laadida?
Ja teine asi mis huvitab on see, et mis vidin see sul narva peale ümber lülitab süsteemi?

Minuarust tavalisega ei tohi, parandage kui eksin. PWM signaaliga peaks sobima.

Vidin huvitab mindki.

Sellega üks segadus. Olen seda isegi kuulnud aga kuna omal PWM laadija olemas siis ei ole kinnitust otsinud.
Teisalt laevad tsiklid akusi rõõmsalt täiesti tavalise vahelduvavoolu genega millel on sildalaldi vahel. Pinge pannakse sellega palika, et regu juhib läbi türistori üleliigse maase ja pole seal mingit PWM-i, aga geelaku ei ole sugugi imeasi tsikli peal.

[Basilio]

mis vidin see sul narva peale ümber lülitab süsteemi?

Seda salapärast ja kõrgtehnoloogilist vidinat nimetatakse releeks!
OK, asi on pisut keerulisem, kuna on mõned nüansid juures, aga põhitöö on jah, releel.
Põhjusmõte siis selline, et kui kontrolleri väljundis on pinge, hoiab see 12V mähisega pisireleed
   
tõmmanuna. Relee N(ormal) C(losed) kontaktidest jookseb läbi arvuti toiteploki 230V toide, ehk see ahel on katkestatud niikaua kui päikesel ja akul võhma jätkub. Kui päikese-särts otsas, lülitab kontroller etteantud pingel väljundi välja. Releel kaob toide, kontaktid kukuvad kokku ja 230V toide stardib. Hetkelise voolukatkestuse silumiseks on mul 7Ah UPS-i aku. Kui kapriissed tarbijad puuduvad, võib selle ära jätta.
Mainitud relee ja toiteploki 12V väljundi vahel on veel step up (või Boost) konverter.
   
Vajalik on see minul 12V säilitamiseks iga hinna eest, kuna muidu läheb videovalve digisalvesti lolliks. Kellel kapriisseid tarbijaid pole, võib selle asendada dioodsilla või lausa ühe dioodiga, mis on vajalik tagasiside vältimiseks toiteploki väljundi ja seda lülitava relee vahel.
Üks nüanss on veel. Kuna mina kasutan mainitud konverterit, siis kontrolleri väljundisse pinge tekkimisel tekitavad konverteri silumiskondekad voolutõuke, mis omakorda sunnib rakenduma kontrolleri lühisekaitse. Seetõttu pidin ehitama lihtsa soft stardi, mis koosneb veel ühest 12V releest ja 1W 100R takistist. Kontrolleri väljundisse pinge tekkimisel ei lülitata boost konverterit kohe pauguga taha, vaid algul jookseb toide läbi 100R takisti, kuni kondekad laaduvad poolenisti. Siis jätkub juba pinget relee mähise tõmbamiseks ning selle kontaktid lühistavad 100R takisti. Edasi jookseb toide otse.
Jällegi - kui teha lihtsam variant, pole seda ilmselt vaja.
Nonii, ei tea kas see pikk ja lohisev jutt ka arusaadav on, aga skeemi joonistamiseks pole praegu aega. Ehk teine kord.
Asi on üldiselt väga lihtne ja toimib briljantselt.

---

Eile tõin mosse pealt aku ära ja lisasin päikese süsteemile sellega 60Ah. Nüüd ei ole muretki, et hommikuni särtsu ei jätku. Õhtuks peaks jaksama ära laadida. Muidu on praeguste ilmadega tekkinud umbes kella 15-16 paiku olukord, kus akud täis ja "jookseb üle ääre". Eks päev koos laadimisajaga pikeneb ka jõudsalt. Pime aeg aga lüheneb.
Mosse seisab niikuinii kevadeni ja siis "õunte pealt vaatab" mis temaga üldse edasi saab. Kas tasub praegu putitada või jääb mõneks ajaks seisma.
Aku aga on tal peaaegu uus. Mis ta niisama ikka seisab, las teeb tööd! Loodan ainult, et koos geelakudega töötades miskit halba ei juhtu.
Kontroller, muide, peaks mul PWM olema.

[karvik]

Mainitud relee ja toiteploki 12V väljundi vahel on veel step up (või Boost) konverter.
Vajalik on see minul 12V säilitamiseks iga hinna eest, kuna muidu läheb videovalve digisalvesti lolliks.

Step upiga on hea jälgida kasuteguri säilimist. Kui sisendpinge ja väljundpinge vahe läheb alla 2V siis käib kasutegur kolinal alla. Tuleb lausa kasulikum teha lahendus step up näiteks 20V peale ja sealt step down 12V peale. Kui tarbija väga suur ei ole siis pole muidugi vahet, aga kui kasutada konverteri piire, siis on vahe voolutarbes väga suur. Kui suur, sõltub juba paljudest asjadest. Kasuteguriga 90%+ konverteri kasutegur võib langeda vabalt 20% peale. Miks nii, enam ei suuda meenutada.

---

Lihtsalt niisama

[Basilio]

Kui sisendpinge ja väljundpinge vahe läheb alla 2V siis käib kasutegur kolinal alla. Tuleb lausa kasulikum teha lahendus step up näiteks 20V peale ja sealt step down 12V peale. Kui tarbija väga suur ei ole siis pole muidugi vahet, aga kui kasutada konverteri piire, siis on vahe voolutarbes väga suur. Kui suur, sõltub juba paljudest asjadest. Kasuteguriga 90%+ konverteri kasutegur võib langeda vabalt 20% peale. Miks nii, enam ei suuda meenutada.

Vahi kurja! Seda ma ei teadnudki! Tegelikult ei ole aru saanud, et konverter väga sööks, aga koormus on ka suht tagasihoidlik. Umbes 3,5A pidevalt, öösel veits suurem õuekaamerate sisselülitunud IR arvel.
Kuna akude mahtu nüüd piisavalt, siis pinge enam hommikuks väga ei kuku ka. Täna päikesetõusul oli ntx 11,7V. Õhtuks laeb parasjagu ära, mingi 13,8-13,9V oli eile õhtul. Kuna päev kiiresti pikeneb, siis peaks pilt veelgi paremaks muutuma.

[ahtos]

Kas olen valesti arusaanud või ongi erineva AH akud sul seal akupangas.Kas on kõik paraleelselt ühendatud ühte kokku ja ka laadimine toimub koos,kuskilt on jäänud meelde,et eri mahtuvusega akusid ei tohi koos laadida.

[Basilio]

Erinevad jah ja paralleelis koos. Ei ole valikut. Toimivad küll siiamaani. See erinevate akude jutt äkki rohkem jadaühenduse pihta? Siis tapab üks aku küll teise kiiresti ära.
Akud 38Ah 2tk, 28Ah 1tk ja 60Ah 1tk. Lisaks 7ah, mis ei ole päris otse kokku ühendatud. Mahtuvus kokku selline paras, et praeguse tarbimise juures ja selge ilmaga asi täpselt parlanksis. Midagi ei jää üle ega jää puudu. Eks saab näha, mis saab. Kui miskit kiirelt peeti läheb, eks ma annan teada ja hoiatan teisi ka.

[karvik]

Paralleel ühendusega tuleks jälgida seda, et kaablid oleksiid võrdsete pikkustega, mis tähendab siis seda, et kõikidest akudest tulevad kaablid saavad kokku ühesama võrdsete kaugustega kohapeal ja sealt edasi siis vaba kava. Muus osas ei ole vahet. Kui kaablid jämedad ja voolud väiksed siis ei ole ka seda vaja jälgida.

Jadaühendust nii ei saa teha. Suuremad akud ei saa kunagi täis ja väiksed laetakse üle.

[Provoker23]

Täna sain siis mudelile steppermootori peale. Tehistuulekäes kahjuks jäi pinge kõigest 2,8v juurde, aga eks on põhjus ka selles, et ülekanne oli suht kehvake ja tuuliku tegelikku võimsust pisikese printeri stepperiga ei saakski väga ekspluateerida kuna sobinud oleks tunduvalt suurem ja asjalikum genekas nende labade taha. Jällegi ustava trelli otsast mootorit keerutades näitas isegi 28v korra. Ühesõnaga on selle vertikaalse tuuliku mudeliga nüüd asi mutt ja edasi vaja suuremad ja paremad plaanid ette võtta. Variante mille vahel kaalun hetkel on suurem tuulik; päike-->soe vesi; päike-->elekter.

[metsakohin]

Pilte ei oska teha vä?

[Provoker23]

Pilte ei oska teha vä?

Kui nii hästi küsida, siis kuidas saan keelduda, aga pilt on täpselt selline nagu mõned lehed tagasi postitatud videolingis. Lisatud sai täna lihtsalt pisike rakis stepperi hoidmiseks ning rihmaratas ja rihm ning oligi kõik.

[metsakohin]

Häbenen oma laiskust.

[Basilio]

Sain täna põnnide karjatamise kõrval natuke Paintiga sodida.
Alusena kasutasin netist leitud ja intellektuaalse omandi varguse käigus kaaperdatud skeemi.
Minu skeem, mälu järgi joonistatud, aga vist nii ta oli:
   
Relee 1 ja takisti on sujuva stardi jaoks. Relee 2 lülitab Narvat.
Enamusele peaks sobima lihtsustatud variant:
   
Skeem ei ole korrektselt vormistatud, nii et pole vaja kohe näkku peksma hakata, aga peaks see eest olema arusaadav ka "mitte-elektrilisele" inemisele.
Vend Karvik tunneb pühakirja kõige paremini, las tema parandab kui midagist lausa valesti.

[karvik]

Peaks vast hea küll olema see skeem.


Kui ma õigesti aru sain siis kasutas ksf Provoker ülekannet mis on tindipoti liigutaja küljest. Peaks kasutama printerist seda ülekannet mis paberiajaja küljest saada on. Saab stepperile pööret juurde. Ja kui siis juba ühte nimhi laeb on töötav tuulik valmis.

Enda esimene stepperiga tuulik oli meetrise läbimõõduga HAWT. Eks ta ülepöördes oli stabiilselt aga nimhid hoidis niipalju täis küll, et väike LED mastiotsas tõestaks voolu olemas olu.


Energia ammutamisest kõige soodsam tundub olema õhu ja vee küte otse päiksest. Edasi tuulik kuna annab palju ise ära teha ja edasi päiksest elekter.

Tuuliku hind sõltub muidugi üüratult kus kohast midagi saad jne.

Tasuvusaeg sõltub suurusest. nagu ka siin foorumis selguma on hakanud.