(18-03-2013, 17:51 PM)nunu Kirjutas: Kas on ise tehtud rootor / ülekanne?
Aga see, et JVV pöörleb päripäeva ja 540 pööret minutis lepiti laias laastus kokku juba 1927. Algne nimikiirus oli vist küll 536 rpm
Ega ei ole vahet muidugi, et kummale poole need kartulid lendavad. Samuti ei ole vast tähtsust võlli pöörlemissuunal ka lattniiduki puhul ja ega ka rootorniiduki ja ükskõik mis teise agregaadi puhul, kuna sellisele isetehtud põkale tuleb kõik riistad ka niikuinii ise teha ...
Esialgu ei ole veel olemas traktoritki, rääkimata rootorist .. aga eks ma selle kunagi ise teen muidugi
Tekkis veel praegu selline mõte nende reduktorite jutuga, et kui võtta see jvv - ülekanne üldse selle gaz 66 vahekastist, mis mul on plaanis sinna niikuinii panna ja jätaks hüdraulika ainult rippsüsteemi ja esilaaduri jaoks, siis on see jvv küll aeglane, aga kui igale agregaadile panna peale ereldi reduktor, siis on ju võimalik reduktoriga samamoodi suurendada pöörlemiskiirust niipalju kui vaja on- kuni rootorniidukini välja- nii nagu moodsamatel hüdroagregaatidel kasutatakse eraldi h-mootoreid ja kuna vahekasti ja tagasilla vahele jääb veel neutraalasendiga reversikast, siis saab jvv-i kasutada ka seisva masinaga.
Muidugi natuke kilplaslik oleks küll muuta pöörded kõigepealt aeglaseks ja siis uuesti kiireks tagasi, ...aga mis siis...igatahes on selline süsteem tugev ja hüdrosüsteemis saaks hakkama odava vene Nš pumbaga
. Peamine põhjus, miks ma seda hüdraulist jvv-i tahtisin, on see, et ma ei osanud välja mõelda, et kuskohast ma selle mehhaanilise väljavõtte saan. Igasugused ketid ja rihmad ei meeldi mulle lihtsalt traktori küljes- iseasi kui agregaatidel.
Paluks miinused julgelt ette lugeda, ...ma ei solvu..
. Üks miinus on muidugi see, et agregaat ei saa täit kiirust enne kui traktor hoo sisse on saanud- eks siis tuleb hoovõtuga arvestada- kartulirootori puhul ei ole see vast probleem- ei hakka kohe "püreed" tegema, aga rootorniidukiga peab küll täie lauluga töörindele põrutama
.