Austet Maitus võib nüüd järgneva tähelepanuta jätta, kuna ma ei ole erialalt elektrimees...
Aga sedavõrd olen tähele pannud, et ei tule ka elektripoolel midagi tühjast juurde. Ning seinast tuleva võimsuse arvelt see väljuv võimsus tuleb. Miinus kaod (vahendaja saab alati oma
)...
Kui alalisvoolu puhul on asi selge ja võimsus ohmuseaduse järgi on voolutugevus korda pinge,siis vahelduvvoolu puhul tuleb seda võimsust maha näksima koosiinus fii, mis on alla ühe. Siinkohal on paslik märkida, et asjatundjad annavad mulle verbaalselt täiesti õigustatult üle tahi, kuna kasutan võimsuse märkimiseks vatte ja mitte voltampreid... Aga usun, et säärase arutelu kontekstis ei ole erinevus määrav.
Kui nüüd tahta 250 A 36 V juures (alla selle ju linnalegendides ükski tegijamees ei keevita
), küsime võimsust 36*250= 9000 W ehk 9 kW. Kui eeldame, et selle keevituse cosfii on 0,9, siis on vajalik voolutugevus ühefaasilise puhul 9000/220/0.9=45+A...
tööstusvoolu puhul vastavalt 9000/380/0,9= 26+A
Kui piirduda tolle
FIMIGi küljetabeli infoga , siis 35% koormuse juures (ehk umbes kahekümmend minutit keevitust tunnis) suudab see keevitus nahka panna 170A 23 V juures. Ehk keevitus võimsus: 23*170=3910 W, mis vajab pinge 220 V juures voolutugevuseks lahja 20 A ja pinge 380 V juures 3910/380/0,86=11,96 A.
Õnneks on vennad Sarvelad kasutanud elektrotehnika viimaseid võimalusi ja suutnud primaarvoolu tarvet allapoole viia, sest küljetabelis on kenasti kirjas nii: 400V peal (Soomes tõepoolest tulebki seinast 400V) vajab see kast 23/170 tootmiseks 7,5 A ehk 5,2 kVA (mis on peaaegu samaväärne 5,2 kW).
Sinu küsimusele: kui kanget genkat on vaja, saab vastuse samast tabeli reast S1: 170 A tahtes vähemalt 5,2 kVA, 130 saab kätte ka 3,2 pealt ja 100 A suudab anda juba 2,4 kVA. Ehk teispidi: 3+ kVA keevitust peaks üks 5+kVA genekas sööta suutma küll. Seda enam, et vaevalt õnnestub leida täna kaubandusvõrgust genekat, millel puuduks ülekoormuse kaitse.
EDIT: ksf! Aavu jutt juhtmete ja nende ristlõigete kohta on väga oluline! Õnneks tähendab mobiilne genekas ühtlasi ka võimalust pikendusjuhtmest üldse loobuda
Pesa vahetamine ei pruugi olla uuel seadmel mõistlik - nii katkeb garantii ja hiljem on asjatut jagelemist. Pigem tasub panustada puhtale ja oksiidita ühendusele.
Ning ilmselt ei pääse ksf!Maitus oma keevituse avamisest: praegune 1 faasiline 220V ühendus tuleb ümber sättida 3faasilise 380 V peale...
Väikeseks selgituseks: keevituste andmetes antud % näitab koormatud aega. 100% - kogu aeg. Alamõõdulised süsteemid suudavad ülekoormuse režiimis anda nimiväärtusest oluliselt enam, kuid siin on alati risk mahapõlemisele...
Ning natuke OT kah (siiski, keevitusest otsapidi).
Minul on ühefaasiline inverter (Telwin) mitte eriti pika (780 m), kuid üsna eaka liini lõpus. Maja peakaitse on 3x16 A, naabritel 3x25. Liin aga ei suuda tarnida meile mõlemale vajalikku kogust särtsu... Kahes faasisi kukub pinge juba 10A koormuse juures alla 200 V. Elektrilevi käib mõõtmas päeval ja siis on loomulikult pinge normis, kuna tarbimist ju ei ole. Jagelemine andmesalvesti paigaldamise vajalikkuse üle käib...
Keevitada saan selle faasi pealt, millel on vähem tarbijaid taga. Enamasti siristan 2,5 elektroodiga gabariitset kokku ja harvad on need päevad, kus mul õnnestub suvalise faasi pealt oma tööd rahulikult teha. Enamasti pean otsima selle faasi, kust ma oma vajalikud 12-14 A välja lüpsta suudan pingel 220 V.
OT lõpp.