[ZIL 131]

25 aastat tagasi oleks pidanud VAZid korterite ja majade vastu vahetama

[honkomees]

25 aastat tagasi oleks pidanud VAZid korterite ja majade vastu vahetama

tehtud, 08 läks lennukiga venemaale ja vene ohvitseri Tartu korter mulle, maal sain isaga ühe mossega sõidetud ... vahetasin veel korteri ära teise kohta uuema vastu ja praegu elavad selles 08-s tütred

---

... Meie kandis oli leiva saamine loterii, kuna pensionärid ostsid oma lehmale leiba 10 pätsi kaupa (leivapäts oli 12 kopikat, samas kombikorv 21 kopikat kilo). ...

egas üksi hind ja pensionärid, seletan nati noorematele ...
Kombikorm (vene k tõlge - kombineeritud sööt) oli vastavalt riigile müüdud piima ja liha kogusele müügis külanõukogu loa alusel näpuotsaga, sellest loomulikult ei jätkunud. Kuna nt meie pere sovhoosis ei töötanud, siis sealt ka varastada ei saanud. Ja KÕIK külaelanikud käisid leivapoes suure viljakotiga kuhu ca 25-30 pätsi sisse mahtus, lisaks veel mõni suurem kott mõne lisapätsi ja parema toidukraami jaoks, nagu öeldud, vahel sai ka vorsti, sardelli, võid jms. Sellist poeskäimist mäletan juba 60-ndate lõpust ja 70-ndate algusest, kui olin piisavalt vana, et jalgrattaga viljakott pakiraamil ja seljakott seljas poes käia.

[hulgus]

Jah, nõukaaeg oli huvitav aeg: kõigil oli töökoht, aga tööd keegi ei teinud; tööd keegi ei teinud, aga plaani täideti; plaani täideti, aga saada polnud midagi; saada polnud midagi aga ometi oli kõigil kõik olemas; kõigil oli kõik olemas aga ikka kõik varastasid; kõik varastasid, aga tervelt 70 pika aasta jooksul ei suudetud riiki tühjaks varastada. Vaat' siis, missuguse riigi lasime p.-sse minna .

Kohtuvad ammused sõbrad.
Kuidas läheb, kuidas pere jms.
-Palju siis ka palka saad?
-300,-
-Aga sissetulekud?
-100,-
-kehvasti sul siis...

-Aga omal?
-No palk on 100,- aga sissetulekud 300,-
-jaa, hästi elad...

[Ferry]

Aga mina käisin 25 aastat tagasi esimest korda välismaal ja mitte mingis Bulgaarias vaid kohe päris välismaal Soomes . Algul tundus kõik nii uskumatu , aga kui juba viisa oli välispassis muutus asi konkreetseks . Kogu pere oli kaasatud ettevalmistusse. Naine koostas nimekirja mida ma tooma pean ja kuskohast kõige odavamalt saab . Kas mäletate veel Hintaahai poodi Helsingi bussijaama taga .Lapsed nutsid ja nõudsid ,et ma tooks neile värviliste välismaapiltidega pinali ,sest selle puudumisel võis koolitee pooleli jääda.
Ja lõpuks ma seisingi sügisvihmas Olümpia terminaali kail . Käes kott kahe Viru valgega .Jalas korralikud hallid viigipüksid ,seljas vähekantud hall nailonjope ja peas tundmatu looma nahast hall karvamüts. Koheselt sooritasin kohaliku parmuga oma elu esimese valuuta tehingu ja see järel ka kohe esimise ostu, milleks loomulikult oli kilo banaane . Vaadates ümber ringi sõitvaid välismaa autosid , külluslike poe vaateaknaid ning mugides banaane tundus see olevat elu tipphetk ,mis ei pruugi enam niipea korduda .
Vahest nüüdki tuleb see kõik meelde,oodates Vantaa lennuväljal oma lendu . Just selle parmu üleolevalt kaastundlik pilk minusugusele sovjetile ei taha kuidagi meelest minna.

[viplala]

AK, täna 25 aastat tagasi

Eh, küll see aeg lendab kiiresti. Ma olin siis 14 ja ma ei mäleta sellest jamast küll mitte essugi. Telekas oli teisejärguline. (jutt käib siis telepoliitikast) Ja kas olekski pidanud teisiti olema, kui sa lapseohtu veel? Ma olen maailma õnnelikum, et ma olen saanud elada nende aastate vahekünnisel, eriti ülemineku ajastul. Seda ei pakuta just paljudele , aega kus toimuvad muutused. Aega, kus sa suudad aduda mõlemit poolt. Sitaks huvitav elu tegelikult. Sitaks võimalusi.
Ühest küljest, sitaks kahju, et ma siis nii noor olin, ja ei osanud veel. Teisest küljest... õnneks, kuna vastasel juhul oleks ma nüüd selle võrra vanem ju Ja ka aega oleks vähem lõpuni. Täiuslik paradoks! Või mis

[Vana7]

Täna 25 aastat tagasi oli minu isa 59. sünnipäev.Eriliselt on see meelde jäänud seetõttu, et pidusse tuli ka minu ämm, kes äsja tagasi jõudnud USA reisilt ja kaasa toonud videokaamera - sellise kolaka, mis vastava sadula abil käis õlale ja millel telliskivi mõõtmetes aku vooluallikaks.Vot see oli tol ajal juba kõva sõna - vähemalt meiekandis.Siinkohal ei saa jätta rääkimata sellest, kuidas ämmamammi USA-s sai käia.Nimelt 1944.a.sügisel põgenes tema ema koos 8 aastase tütrega punaterrori eest Rootsi, isa pidi veel sea tapma, et pikale reisile toidumoona kaasa võtta ja siis järgmise paadiga koos vanema tütrega järele tulema.Järgmist paati aga ei tulnudki ning endine tugev taluperemees suri ahastuses enne, kui 1949.aastal teda siberisse küüditada jõuti.
Rootsist rändas ema tütrega edasi Ontario järve kaldale ja läbi tohutute raskuste suutsid nad seal uue kodu rajada.Tütar Erna oli kahel korral Eestimaal käinud - esimesel korral seitsmekümnendate lõpul teda Viru hotellist kaugemale ei lastud, teisel korral kaheksakümnendatel anti auto koos juhiga ja lubati Eestis pisut ringi liikuda, kuid oma sünnikoju Hiiumaale ta ikkagi ei pääsenud.
Minu ämm oli korduvalt taotlenud luba Ameerikasse õele külla sõita et oma ema haual ära käia, kuid alati oli ta saanud ilma põjendusteta eitava vastuse, kuid 1988.a.sai ta järsku eneselegi ootamatult nõusoleku ning suht eakana võttis pika reisi ette.Lennupiletid ostis muidugi küllakutsuja, sest kellel siis siinmaal sellist rahasummat oli.
Aga kaasatoodud kaamera oli meie jaoks tõeline uus tase ning kolme päevaga sai vist 5. kassetti igasugu sündmusi ja tegevusi täis võetud ning neid hiljem palju kordi tüdimuseni vaadatud.

[E303]

Ma võin eksida aga 25 aastat tagasi elas eesti rahvas mingis vabanemise lummuses ning isegi sai vorpitud oma koolivihikute kaunistamiseks sinimustvalgeid lippe ja lõvisid.Sai käidud vanematega meeleavaldustel ning vahitud telekast poliitiisi sündmusi ja üllatava küll see huvitas sel ajal paljusid lapsi ja noori sest alati kui kuskil külas käisime arutati seal poliitilist olukorda . Samas aga puudus hirm tuleviku ees sest kõik lootsime et iseseisvusega langeb meile sülle taevamanna .Elu tundus vägagi huvitav mitte nagu nüüd kus valitseb hall kapitalistlik argipäev ning valitseb hirm majanduslanguse ning töötuse ning sellest tuleneva vaesuse ees.

[Talupoeg taluja]

Eelkõneleja mainis just,et käis kõva poliitika arutamine uue riigi algul. Nii oli ka meil.
Aga nüüd takkajärgi tuleb meelde,et alles just enne seda kas 87-88 aastal koolis ja mujal räägiti,et kui hirmus on kapitalism,töötus ja kõik muud hirmsad asjad. Pean nüüd tõdema,et selles suhtes rääkisid punased ja tolleaegse võimu esindajad ikka puhast tõtt..... Nüüd siis on käes ja näha kõigile mis asi on töötus ja kapitalism....... Pole ju hirmsat midagi...oleme juba harjunud....

[Aspelund]

Adminni õigusega kehtestan ma siia punkti, kust edasi läheb hala teemadel "kus vanasti oli hea ja nüüd on s..t" jõhkralt prügikasti. Vajalikku väljaelamist pakuvad edaspidi hädalistele Delfi, Kesknädal ja Telegram.

Jätkuvalt on oodatud mälestused 25 aasta tagant.

Asp

[mlsluik]

Njaa, mehed pole juba kaua aega venemaal käinud... Paljukiidetud sotsialistlik riigikord on sealgi ennast ammendanud ja vaesus paistab veel paremini silma. Elu on vaid suurlinnades, vat maal on elu p(&%/es. Meie siin elame ikka puhta või sees võrreldes sealse elu-oluga.


Kes soovib näha elu 25a tagasi siis pakun võimalust endaga kaasa tulla, käin vahest ikka teisepool piiri ja vaadata on seal nii mõndagi...

[v6sa]

Uue ringi teevad juba teised ja nemad enam ladina tähestikku ei tunnista.

Ei tööta see Venemaaga hirmutamine enam.
...

Venemaa ei tule. Või õigemini, võib tulla, kuid kaotab varsti ise samuti.

Olin paar aastat tagasi Hiinas. Kokku kümmekond päeva. Ja seal nähtu pani natuke asju ümber hindama... Me isegi ei tea, mida tähendab sõna konkurents tegelikult. Siin maailma serval istudes oleme ikka väga ära hellitatud.

Praegu päästab meid lõunapoolsete rahvaste käest külm talv ja inimeste morn olek. Põhjapoolsed rahvad on meie õnneks nii ajupestud ja harimata, et lähiajal siia ei jõua. Aga pikas perspektiivis nihkuvad nad järjest lähemale.

Euroopa tulevik on tume, õigemini kollane. Ning see ei ole mitte virisev rassism, vaid puhas matemaatika: vaadake rahvaarve. Ning käige korraks sealmaal ära. Lihtsa inimestega rääkides tunnetad ehedalt, kui tummine on nende edasipüüdlikkuse soolikas... Isegi meie virisemissoolikas pole sedavõrd arenenud.

[Mossemees]

Uue ringi teevad juba teised ja nemad enam ladina tähestikku ei tunnista.

Ei tööta see Venemaaga hirmutamine enam.
...

Venemaa ei tule. Või õigemini, võib tulla, kuid kaotab varsti ise samuti.

Olin paar aastat tagasi Hiinas. Kokku kümmekond päeva. Ja seal nähtu pani natuke asju ümber hindama... Me isegi ei tea, mida tähendab sõna konkurents tegelikult. Siin maailma serval istudes oleme ikka väga ära hellitatud.

Praegu päästab meid lõunapoolsete rahvaste käest külm talv ja inimeste morn olek. Põhjapoolsed rahvad on meie õnneks nii ajupestud ja harimata, et lähiajal siia ei jõua. Aga pikas perspektiivis nihkuvad nad järjest lähemale.

Euroopa tulevik on tume, õigemini kollane. Ning see ei ole mitte virisev rassism, vaid puhas matemaatika: vaadake rahvaarve. Ning käige korraks sealmaal ära. Lihtsa inimestega rääkides tunnetad ehedalt, kui tummine on nende edasipüüdlikkuse soolikas... Isegi meie virisemissoolikas pole sedavõrd arenenud.

Territoriaalseid ambitsioone Hiinal (erinevalt Venemaast) Balti riikide suhtes vaevalt, et veel niipea tekib. Palju rohkem oleks nad huvitatud Siberi maavaradest. Pilusilmseid majandusmigrante hakkab Eestisse arvestataval hulgal saabuma alles siis, kui Eesti elatustasemelt rikkamatele lääneriikidele järele jõuab. Meie eluajal e. lähema 50 aasta jooksul seda "hirmu" pole.

[zazik]

Territoriaalseid ambitsioone Hiinal (erinevalt Venemaast) Balti riikide suhtes vaevalt, et veel niipea tekib. Palju rohkem oleks nad huvitatud Siberi maavaradest. Pilusilmseid majandusmigrante hakkab Eestisse arvestataval hulgal saabuma alles siis, kui Eesti elatustasemelt rikkamatele lääneriikidele järele jõuab. Meie eluajal e. lähema 50 aasta jooksul seda "hirmu" pole.

Hiinlased ei tulegi siia kerget elu otsima (nagu venelased või moslemid). Nemad tulevad siia selleks, et oma töökuse ja visadusega (sinu arvelt) rikkaks saada. Neil kollastel on maailmapilt vähe teistsugune. Nemad ei mässa ja põleta linnu maha, nende kohalolekut ei märkagi eriti, kuni ühel päeval avastad, et kogu maine vara kuulub mingitele kolme ühesilbilise nimega tegelastele.

[v6sa]

...
Meie eluajal e. lähema 50 aasta jooksul seda "hirmu" pole.

Keskmine hiinlane annaks oma noorima lapse elu ja järgmise müüks orjaks, et siinses "hädaorus" elada. Võrreldes sealsete küladega elame väga rikkalt. Ka neis paikades, mida "ääremaaks" kutsutakse. Ning mina nägin vaid rikka Pekingi läheduses olevaid külasid...

Suhtumise küsimus... Kes käinud, see teab. Kes pole käinud (või ei osanud käies vaadata), ei oska aimatagi...

Nii, nagu meilt lähevad nõrgad otsima hõlpsamat elu mujale, tulevad ka sealt siiapoole. Venemaal on lõunapoolsetes osades juba teatav pilusilmastumine toimumas...

Iseküsimus, kui paha see kokkuvõttes ongi.

[Mossemees]

Keskmine hiinlane annaks oma noorima lapse elu ja järgmise müüks orjaks, et siinses "hädaorus" elada.

Keskmisel hiinlasel on, muideks, vaid üks laps. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Che_lapse_poliitika
Tütre oleks nad ehk nõus maha löömagi (ja üsna sageli seda tehaksegi), aga poeg on perekonna au ja uhkus ning teda juba orjaks ei müüdaks. Nii või teisiti, no ei paista neid suuri hiinlaste horde siiapoole liikuvat, millegipärast (ei tea küll, miks?) kipuvad nad rohkem USA-sse, Kanadasse, Lääne-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Austraaliasse, kasvõi illegaalsete immigrantidena kui teisiti ei saa. Olgugi, et kõigis Ida-Euroopa former-soviet-maades jagatakse kortereid 1€ eest või suisa tasuta, tööd ka nagu oleks (ainuüksi Eestis saaks tuhatkond kassapidajat-klienditeenindajat kohe tööd)... Erinevates riikides, kus mina nendega kokku puutunud olen, räägivad need väikesed ja tublid pilusilmlased üsna talutaval tasemel inglise keelt, lisaks mitte-ingliskeelsetes maades õpivad usinalt kohalikku keelt. Ehk peaks immigratsioonipoliitikat muutma? Hiinlased tahaks kangesti tulla, aga meie ise ei lase?

[v6sa]

Keskmisel hiinlasel on, muideks, vaid üks laps. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Che_lapse_poliitika
Tütre oleks nad ehk nõus maha löömagi (ja üsna sageli seda tehaksegi), aga poeg on perekonna au ja uhkus ning teda juba orjaks ei müüdaks. Nii või teisiti, no ei paista neid suuri hiinlaste horde siiapoole liikuvat, millegipärast (ei tea küll, miks?) kipuvad nad rohkem USA-sse, Kanadasse, Lääne-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Austraaliasse, kasvõi illegaalsete immigrantidena kui teisiti ei saa. Olgugi, et kõigis Ida-Euroopa former-soviet-maades jagatakse kortereid 1€ eest või suisa tasuta, tööd ka nagu oleks (ainuüksi Eestis saaks tuhatkond kassapidajat-klienditeenindajat kohe tööd)... Erinevates riikides, kus mina nendega kokku puutunud olen, räägivad need väikesed ja tublid pilusilmlased üsna talutaval tasemel inglise keelt, lisaks mitte-ingliskeelsetes maades õpivad usinalt kohalikku keelt. Ehk peaks immigratsioonipoliitikat muutma? Hiinlased tahaks kangesti tulla, aga meie ise ei lase?

Ametlikult on üks laps, õige.
Ka Hiina riikliku statistika järgi on üks laps per vanem. Ainult lastekodusid leidlastega on kuidagi palju...

Mis puudutab nende liikumissuuna valikusse, siis eelistus on ikka "heaoluriikidesse". Loomulik soov ju - seal on ikka parem, kus meid ei ole.

Siia ei ole nad seni pressinud kahel põhjusel:
esiteks "...külm on, kuradi-kuradi külm on...", kui tsiteerida laulusõnu. Ei, mitte põhjahiinlastele termomeetrinäidu järgi (neile pole -20 mingiks numbriks), vaid üldiselt: põhjas on külm ja inime tahab ikka sooja kohta
teiseks on meie 46 kiloruutkilomeetrit nii väike plekk, et Aasiast vaadates on sellele jube raske pihta saada, kui mõni motiveeritud isik sihtimist ei suuna... Eriti olukorras, kus meie põhjanaabrid oma sotsialistlikku heaoluriiki veel aastakümneid elus hoida suudavad. Kui tahavad...

Tegelikult ei olegi oluline, kes konkreetselt meie jäetud tühiku täidavad. Oluline on aduda, et loodus tühja kohta ei salli. Mistap leidub kindlasti keegi, kes end Läänemere idakaldal mõnusasti sisse seab, kui eestlased hõlpsamat elu otsides teiste kodudesse end sisse seadnud on.

Kass see juhtub viie aasta pärast, kahekümne viie pärast või mitte kunagi, on vaid meie endi teha. Selleks on vaid tahet vaja. Nagu kaks korda varem on olnud. Kas nüüd ka leidub?

[viplala]

Kass see juhtub viie aasta pärast, kahekümne viie pärast või mitte kunagi, on vaid meie endi teha. Selleks on vaid tahet vaja. Nagu kaks korda varem on olnud. Kas nüüd ka leidub?

See 'mitte kunagi' ei ole kahjuks mõeldav, ega meie endi teha. Meie sugused on alati alla neelatud, alati. Ja see jääb ka tulevikus nii. Me võime loota, tahta jne, kuid kui isegi suurimad surevad, siis... see lihtsalt ei ole võimalik. Nagu ma enne ka olen öelnud, tundke rõõmu just tänasest päevast, sest pole minevik selline olnud, ega saa ka tulevik seda olema. Me lihtsalt elame haruldases ajastus. Me saame seda veits edasi lükata, kuid see on ka kõik.
See, et siia keegi tulnud veel pole, lahe, kuid vältimatu. Rootsi ja soome on neid nõgisid täis. Seal on ka külm. Eriti ei sega vist.
Meie ajalugu on meid siiani päästnud (sellega seoses sealt tulenev sots hoolekanne ) aga see muutub, iga kuradi päevaga.
Mingi hetk te mõtlete tagasi, et äkki oleks võinud min palk jääda sinna, kus ta oli.
Tahame me või mitte, me jõuame rikaste riikide sekka, ja siis on kõõks. Hommikul õue astudes, on nõgi su jalgratta varastanud... keset talve... pööningult... koos katuse ja autoga.

[Daff]

Ei peata neid pigisid ei külm ega kuum. Ronivad kohale mis mühin. Ainus asi, mis neid hetkel meist eemale hoiab on vilets sotsiaaltoetuste süsteem. Ega pigi loll pole,tema ju teadupärast tööd ei tee. Ronib sinna kus peenega saab läbi ajada. Kui meil saab kord olema sama süsteem nagu näiteks rootsis, siis on paari aastaga kõik nurgatagused neid täis.

[Mossemees]

Ei peata neid pigisid ei külm ega kuum. Ronivad kohale mis mühin. Ainus asi, mis neid hetkel meist eemale hoiab on vilets sotsiaaltoetuste süsteem. Ega pigi loll pole,tema ju teadupärast tööd ei tee. Ronib sinna kus peenega saab läbi ajada. Kui meil saab kord olema sama süsteem nagu näiteks rootsis, siis on paari aastaga kõik nurgatagused neid täis.

Eestil on ju võimalus Rootsi vigu vältida ja võtta eeskuju nt. Austraalia immigratsioonipoliitikast. Seal neid pigisid-nõgisid pole kuigipalju. Ja kes on, need mitte ei tolgenda niisama ringi, vaid käivad tööl nagu kõik teisedki.

[hillar2]

Üks asi veel, mis mittetöötavaid ruberoidse nahavärviga inimesi eestist eemale hoiab on metroo puudumine. Helsingis on metroo olemas - hea varjuda külma eest.

Samas oleks vaja asendust külapoe taga töötavale härrale - asendust ses mõttes, et võiks olla koguaeg kohal...