[Daniil]

Mul oli Volvo 940'l müstiline probleem akudega - sõltumata mahust surid need alati u. 1 aasta jooksul, sõida või ära sõida. Käis auto päris mitme meistrimehe juures kuid paremaks ei läinud miskit. Lõpuks rinisin ise kapoti alla ja mõõtsin kõikide väljalülitatud seadmetega (alarm, kell, plokisoojenduse kell jne) voolutarvet, mida oli ikkagi umbes 100 milliampri ringis, kusjuures mitte ei leidnud mida saaks veel välja tõmmata. Välja aitas juhus - ükskord kapoti alla ronides kuulsin kusagilt generaatori kandist vaikset peenikest sääsepirinat, mis lakkas generaatori lahtiühendamisel. Siis sai genekas lahti kistud, puhastatud ja jälle kokku pandud, sellest ajast peale pole ka akuga probleeme olnud isegi talvel plokisoojendust kasutades.

[Tegelane5]

Enda bensukas Audi 80nel selline teema Hankook akuga- öö läbi seisnult (u+5 juures) jaksas vaevu starterit ringi ajada. OK, läks teine seisev aku asemele. Viisin tolle Hankooki sõbra juurde garaazi, tal autoraadio ja võim aku+laadija pealt töötamas, et prooviks palju ta üldse voolu annab. Viis tundi hiljem oli raadio ikka rahulikult töötanud.
On võimalik, et akul mahtuvust on aga starterile vajalikku kätte ei saa?

[dad]

Sama tulemuse annab peetis starteri tõmberelee ... viimastel aastatel hea mitu sellist juhtu olnud.

Dad.

[karvik]

Omal on üks pulli pildiga aku(firmat ei tea), mis on kolmandat aastat tuuliku järgi. Autolt sai ta maha sest ei vedanud isegi sooja ilmaga starterit. Väikse voolu peal annab DOD 50% juures 20Ah. Kirja järgi on mahtuvust 65Ah(DOD 100%.

Ilmselt on tegemist olukorraga kus aku sees on mingi ühendus mingil põhjusel niruks läinud. Voolu sealt enam läbi ei mahu aga mahtuvust veel on.

Ühe peaaegu uue aku elu sai pikendatud sellega, et oli ta üleöö täiesti nulli kukkunud ja viga sai leitud purkide vahelise klemmi katkestusest. Roostevaba kruviga sai klemm kokku pingutatud ja aku käis mitu aastat.

[v6sa]

Enda bensukas Audi 80nel selline teema Hankook akuga- öö läbi seisnult (u+5 juures) jaksas vaevu starterit ringi ajada. OK, läks teine seisev aku asemele. Viisin tolle Hankooki sõbra juurde garaazi, tal autoraadio ja võim aku+laadija pealt töötamas, et prooviks palju ta üldse voolu annab. Viis tundi hiljem oli raadio ikka rahulikult töötanud.
On võimalik, et akul mahtuvust on aga starterile vajalikku kätte ei saa?

On võimalik. Mul on kaks säärast- starterit kerida ei jaksa, kuid elektrikarjuse 0,0x amprist voolu annavad nädalaid.

Kuigi starteri probleemide puhul on esmased kahtlusalused ikka kontaktid: kas siis akuklemmid, juhtmeühendused , kontaktplaat või harjad.

[Tegelane5]

On võimalik. Mul on kaks säärast- starterit kerida ei jaksa, kuid elektrikarjuse 0,0x amprist voolu annavad nädalaid.

Kuigi starteri probleemide puhul on esmased kahtlusalused ikka kontaktid: kas siis akuklemmid, juhtmeühendused , kontaktplaat või harjad.

Eks too Hankook on 2007 vist ostetud ka, asemele läks 2003 aasta Centra 75 Ah diisli aku. Tollega praegu käib starter õieti ringi, nii külmalt kui soojalt.

[Mossemees]

Lugedes siin akude laadimise kohta, siis olen ise samuti akut kes teab kui palju kordi tuppa vedanud ja ööseks kööginurka laadima jätnud. Paraku ühe tuttavaga juhtunu teeb sellise tegevuse suhtes ettevaatlikuks... Nimelt, tal oli vanem Passat ja sellel genekas niruvõitu. Vana oli muidugi probleemist teadlik, aga kuna uus genekas kallis, pension pisike ja sõidud lühikesed, siis lahendas tema probleemi sedasi, et õhtul sõidust tulles auto garaaži, aku maha, laadija järele ja hommikul laetud aku jälle peale. Kuni selle korrani, mil hommikul garaaži minnes akut enam laual polnud. Ei, ei olnud vargad käinud. Suurem osa aku korpusest vedeles laua ees maas, plastmassitükke ja happepritsmeid oli aga terve ruum täis. Mingil müstilisel põhjusel oli aku plahvatanud! Lahtist tuld ega muud sädemeallikat seal polnud, samuti oli garaaž küllalt suur ja piisavalt hõre, tuul sai vabalt läbi käia, seega ka halba ventilatsiooni kuidagi süüdistada ei saa. Mis selle plahvatuse põhjustas, jäigi teadmata. Akulaadija oli igatahes töökorras ja töötas hiljemgi probleemideta. Jube, kui midagi sellist köögis, esikus või toas peaks juhtuma.

[karvik]

Aku puruks lendamist olen auto peal kohanud. Tegemist oli mingi naksitralli auto moodi sidruniga mille kapott omale veits teise kuju sai. Peale pauku väike surveka pesu, et hape kiirelt minema saaks, uus aku peale, kapott vähe viisakamaks ja juba võis tööle sõita. Laadimispinge oli normis järgmised akud seal peale enam nii ei teinud.


Aku laadimise kohapealt juhtum kus nurgas laadimises olev aku ilmselt oli enda ümber piisavalt vesiniku kogunud ja käia sädemest saadud energia puhastas nurga viisakalt tolmust puhtaks. Aku jäi terveks ja töötas edasi.

[tomm7]

Aku puruks lendamise vältimiseks tuleb akudel, milledel on korgid, korgid lahti keerata, et tekkinud gaas välja saaks.
Nn. hooldevabadel akudel tuleks jälgida, et ventilatsiooni avad oleks vabad ja puhtad.

[karvik]

Aku puruks lendamise vältimiseks tuleb akudel, milledel on korgid, korgid lahti keerata, et tekkinud gaas välja saaks.
Nn. hooldevabadel akudel tuleks jälgida, et ventilatsiooni avad oleks vabad ja puhtad.

Sõidad autoga ringi ja akupunnid lahti? Julmad naljad sul

Nurgapuhastaja akul olid punnid lahti ja sidruni peal olnud akut ei mäleta enam mis tüüpi oli aga ventilatsiooni ummistus peab ikka üli vinge olema, et aku kest enne järgi annab kui punn. Pigem arvan, et tegu oli hooldevaba akuga mille kaitseventiil ei töötanud mingil põhjusel. Aku seal peal oli u. 2 aastat vana.

Suletud akud ei hinga nagu seda avatud akud teevad. Neil on klapp mis liigse rõhu tekkimisel selle natuke vähemaks lasevad. Kui seda liiga tihti juhtub, siis aku kuivab ja lõpetab oma elu. Seepärast ei taha suletud akud ülelaadimist. Avatud akuga ei juhtu suurt midagi kui ülelaadimine toimub mõistuse piires ja seda kasutatakse akupankade balanseerimiseks.

[Katkine Kolb]

Minul oli järgmine lugu.
Öösel taob naine rusikaga ribidesse-mingid autotuled on õues.Koperdan trepist alla,vannun magavat koera,et see ei kõssagi,astun õue-ei kedagi ega midagi.Mõtleme,et keegi eksis teega,keeras ringi ja kadus.
Vaevalt saan magama jääda-sama nali.Jõuan õue ja ennäe-mu oma auto tuled põlevad.Esimene mõte oli ,et mingi kabajäntsik istub sees ja kohe käivitab.Vannun lolli näoga vahtivat koera,otsin löögiriista-ja auto tuled kustuvad.Lähen vaatan-auto on ju tühi.
Siis hakkas meenuma,et paar korda oli aku hommikul tühjavõitu olnud.Hiljem asja uurides selgus,et kaugtulede lüliti oli saasta täis ning niiskudes pani relee omatahtsi klõpsima.Tuled vähe aega põlenud,kuivas lüliti natuke ja tuled kustusid.Ja niimoodi mitu korda öö jooksul.
Vot selline lugu.Autoks veeuputusaegne jaapanlane.

[nustu826]

Njah, mis teema üles kaevunud - Igaljuhul minu 100Ah Varta kustus vist umbes 2 kuud hiljem ära. Lõplikult. Roheline silm rõõmsalt põles ja puha, aga autot käima ei pannud... Garantii aitas.

Ema autol samas mingi 28Ah või oli 35Ah aku. Tühjenes kui auto seisis nädalajagu... Talvel esimeste külmadega sai niipalju haiget, et valge tuli põles mis akuvahetust tähendab. Igaljuhul on seesama valge silmaga aku nüüdseks elanud üle talve, kevade, suve ja sügise sama auto peal. Ja enam ei tühjenenud... Tänase päevani sõidab...

Aga nädal tagasi oli juhus kus siis Audi genekas oli lühises ja tarbis voolu... Täiesti soe oli teine katsudes - auto oli kolmveerand päeva seisnud...

[Sm.Autojuht]

Kas see teema pole lihtsalt arutelu käima tõmbamiseks välja pandud?Aga eks me ka siis isaga arutame asja.

[Mossemees]

Aku puruks lendamise vältimiseks tuleb akudel, milledel on korgid, korgid lahti keerata, et tekkinud gaas välja saaks.
Nn. hooldevabadel akudel tuleks jälgida, et ventilatsiooni avad oleks vabad ja puhtad.

Minu kirjendatud juhtumis olid plahvatanud akul korgid maha keeratud. Vedelikutase akus kah normis ja autoomanik eluaegne autojuht. Ainus loogiline põhjendus oleks vaid tehasepraak. St. et kusagil vedelikupinnast kõrgemal midagi ei andnud hästi ühendust, hakkas särtsuma ja sedasi akus olev vesinik panigi puraka. Peale plahvatanud aku avastamist kutsus tuttav mind sündmuskohta vaatama ja oma "eksperthinnangut" andma, aga aku oli sedavõrd pilbasteks lennanud, et ka tükkide uurimisest targemaks ei saanud.

[motamees]

... Mis selle plahvatuse põhjustas, jäigi teadmata...

... Ainus loogiline põhjendus oleks vaid tehasepraak. St. et kusagil vedelikupinnast kõrgemal midagi ei andnud hästi ühendust, hakkas särtsuma ja sedasi akus olev vesinik panigi puraka...

Tead ju küll, mis põhjuseks oli. Katkestus ei pea olema vedeliku tasapinnast kõrgemal. Ka vedeliku sees olev katkestus tekitab plahvatuse.
Vene uut tüüpi (purkide vahelised ühendusklemmid viidi aku sisse) akud plahvatasid sageli. Mitte just iga päev, aga võrreldes vana tüüpi (purkide ühendusklemmid olid aku peal ja hästi jämedad) akudega ikke väga tihti. Ma ei mäletagi, et oleks vana tüüpi akusid lõhki lasknud, aga uut tüüpi akusid ikke hulgim. Minu eluajaks piisaks sellest portsust vabalt minu transpordile.
Kahe purgi vaheline ühendus käis läbi seina umbes 8mm tina"poldiga". Just selle poldi pragunemine tekitas plahvatuse. Tänapäevased akud on just sellise ehitusega.
Sellepärast ongi akude laadimiseks ette nähtud tõmbekapp ja akulaadia peab olema teises toas. Paned klemmid peale, kapi uksed kinni, lähed teise tuppa ja keerad lülitit. Põmm, kapp hapet ja sodi täis. Ise aga naerad selle peale.
Mul ka kaks akut kodus lõhki läinud ja see juba ohutustehnika reeglite rikkumise tõttu. Peale seda laadisin tüki aega akusid õues. Nüüd on kuidagi jälle "tubaseks" see asi saanud. Inimene harjub kõigega.
Aga elutuppa ma küll akut laadima ei tooks. Seda kohe kindlasti mette. Laadige parem õues. Külm ei tee laetavale akule midagi.

[viplala]

... Mis selle plahvatuse põhjustas, jäigi teadmata...

... Ainus loogiline põhjendus oleks vaid tehasepraak. St. et kusagil vedelikupinnast kõrgemal midagi ei andnud hästi ühendust, hakkas särtsuma ja sedasi akus olev vesinik panigi puraka...

Tead ju küll, mis põhjuseks oli. Katkestus ei pea olema vedeliku tasapinnast kõrgemal. Ka vedeliku sees olev katkestus tekitab plahvatuse.

Ma tean, et akud puraka ära panevad. Kuid kas on võimalik vedelikus sädet tekitada? Vesinik ise ju paugub ka ilma sädemeta. Samas lahtiste korkidega aku ei suuda plahvatada. Vesinik seal võib purtsuda, kuid plahvatust ei toimu kuna survet ei ole. Soolhape ja tina ei plahvata akus. Kui korgid on lahti, käib üks kõva sisin korkide vahelt, vesiniku ja hapniku koosmõjul, kuid litakas jääb tulemata.

[motamees]

...Samas lahtiste korkidega aku ei suuda plahvatada...

Seda väidad sina, aga praktika näitab muud.
Soolhape ja tina ei plahvata küll. Akus on aga alati olemas paukgaasi. Lahtine kork on ainult pisike ava, võrreldes lahtise anumaga. Pauk saab ikka tulla. Purustus võib väiksem olla.
Alati ei teki pauk sisemisest praost/sädemest. On ka juhuseid, kus säde tekib laadimisjuhtme ja klemmi vahele ja sealt levib aku sisemusse.
Kodus lõhki lastud akud said sädeme just väljaspoolt. Üks aku sai keevitussädeme ja teine lõikajast. Mõlemad akud olid autolt maas.

[Basilio]

Olen ka ise ühe aku pilbasteks lasknud. Oli samuti kinnine. Andsin hommikul külmaga väljas seisnud autole täkku ja võtit keerates käis kapoti all jõmakas.
Veneaegsed lahtiste sildadega akusid ei mäleta, et oleks kunagi lõhki lennanud. Kõik plahvatanud akud, mida tean, on olnud kaasaegsed kinnised akud.

[Veteran]

Mu sõbral plahvatas 90-ndate algul Ziguli peal aku. Viga oli ilmselt selles, et alt servast kinnitus- tüüpi aku Ziguli peal kinnitati originaalkinnitusega ning aku tõmmati liiga kõvasti kinni, mille tulemusel aku deformeerus ja sisemuses juhtus midagi, mis ei tohtinud juhtuda.

Aga ühel Vartal lendasid minulgi garaazis äärmised purgid laiali... Pärast seda laadimised õues ja edasi ... tubased...

[viplala]

Ma eksisin ennist, akus on väävelhape mitte soolhape.

Tubasel laadimisel on siiski võimalus korgid eemaldada, siis ei tohiks ühtegi pauku tekkida.

Aga selle akulaadimise kapi teen ma endalegi, seda enam, et mul on nende akudega töö pärast kõvasti tegemist.