[huvi5]

Mis seal on siis, mõni juhe, akult starterile, starterilt ergutus genekale, ja samas geneka laadimisjuhe läbi selle laadimis relee uuesti starteripeale, sealt võtad ka toite lülitusreleele, 40 A vähemalt

[I.A]

tulede peajuhtmel siis ristlõige tiba peenike ilmselt

[maisalup]

oleneb vattide kogusest kuni 100watti 1,5mm2 kuni 200w 2,5mm2 ja üle selle 5mm2 et ikka voolu jätkuks

[Jaanus9112]

Tahtsingi just küsida et ega sa ise vist seda russi valmis ei ehitanud...

Ise ikka ise. Mõnikord oli paar abilist, aga peamine ikka ise tehtud.

[mlsluik]

Tahtsingi just küsida et ega sa ise vist seda russi valmis ei ehitanud...

Ise ikka ise. Mõnikord oli paar abilist, aga peamine ikka ise tehtud.

Sel juhul minupoolne kiitus ja +1 hinnagule lisaks

[v6sa]

Tahtsingi just küsida et ega sa ise vist seda russi valmis ei ehitanud...

Ise ikka ise. Mõnikord oli paar abilist, aga peamine ikka ise tehtud.

Ja küsid skeemi? Säärase ümberehituse juures pole algse skeemiga vist kuigi palju teha enam...

Kui jämedad juhtmed töötuledele läksid? Kust ja kuidas läbiviigud tegid?
Voolu võtsid otse akult läbi lülitusreleede?

Originaaljuhtmetega võib vaid lülitusreleesid juhtida.

[Illimar]

Mainin igaks juhuks ka ühe kogenud metsameeste tähelepaneku LED-töötulede kasutamisest. Nimelt LED-tuled ei soojene ja lumesajuga peab pidevalt töötuledelt lund pühkima (oleneb muidugi tulede asendist).

[mlsluik]

Mainin igaks juhuks ka ühe kogenud metsameeste tähelepaneku LED-töötulede kasutamisest. Nimelt LED-tuled ei soojene ja lumesajuga peab pidevalt töötuledelt lund pühkima (oleneb muidugi tulede asendist).

Sellepärast enamustel minu masinatel led tuled puuduvad, kogemused põhjas on piisavalt karastanud... Korralik halogeen on täitsa ok, korralik Xenon veel parem. Pikapeale võib Xenon siiski silmadele hakata, eriti talvel.

[viplala]

[img][/img]

Mille rehvid sa taha alla oled pannud? Kas läbimõõt on sama mis originaalidel?

[Lomp]

[img][/img]

Mille rehvid sa taha alla oled pannud? Kas läbimõõt on sama mis originaalidel?

t-150 Omad äkki??

[sndr81]

Mille rehvid sa taha alla oled pannud? Kas läbimõõt on sama mis originaalidel?
[/quote]
t-150 Omad äkki??
[/quote]
T-150-ne omasid pannakse t-25 alla,need vast k-700 omad ja läbimõõdult 10 sentimeetri jagu kindlasti suuremad.

[viplala]

Aga siis ei jookse ju ülekanded paika enam. Esimesi rattaid hakkab kaasa vedama kuna tagumiste samm on suurem. Kas see lõhkuma ei hakka midagi?

[phyl]

Aga siis ei jookse ju ülekanded paika enam. Esimesi rattaid hakkab kaasa vedama kuna tagumiste samm on suurem. Kas see lõhkuma ei hakka midagi?

Ausalt öeldes, olen isegi seda tahtnud küsida, kas rataste pöörlemis kiirused paigast ei lähe, ja lõhkuma ei hakka?

Samas, pole isegi uurinud, kas keskdiffer on tavaline differ traktoritel, või pidevalt suunav - 50/50 veo jõudu nii ette kui taha.

Kui tavaline differ, siis ei olegi vahet, see reguleerib kõik ära, aga kui on pidevalt suunav differ, siis peaks ikkagi lõhkuma hakkama.

Sama küsimus kehtib ka russi puhul, pilte uurides, siis esimesed ketsid on üüber suured ja esimene differ ka 66 oma - kas ülekanded on paigas, või huupi kokku keeratud?

[v6sa]

Aga siis ei jookse ju ülekanded paika enam. Esimesi rattaid hakkab kaasa vedama kuna tagumiste samm on suurem. Kas see lõhkuma ei hakka midagi?

Neljakümnel on esisild diferentsiaalita. vedu antakse põrklinkidega alles siis, kui tagarattad läbi libisema hakkavad. Suuremad tagarattad tähendavad seda, et esirattad hakkavad aitama hiljem.

Traktoritel on esivedu jäigalt, mingit diferentsiaali ei ole (jättes Moogid-Trackid kõrvale).

Russi puhul teeb sama välja jaotuskasti automaatasend. kuniks esirattad "maha jäävad", on kõik hästi. Liig suurte esirataste korral aga kipuvad esirattad "ette jõudma" ja siis on vedu pidevalt taga. Lõpuks annab kusagil miski järgi (enamasti vahepuki sidur).

[Wiki432]

T40-l pole mingit diffrit. Asi on lahendatud esisillas olevate "kutsikate" haakumisega. Need haagivad end hambasse, kui läbikaapiv tagasild käib kiiremini ringi, kui vabalt veerev esisild. Kaapimise protsenti ei mäleta peast. Bellarussil on läbilibisemise asi analoogselt lahendatud, kuid haakimise tagab käigukasti väljavõttes olev suur starteri bendiksi taoline asi. Vähemalt 50-l oli nii. 80-t ei ole ise lahanud, kuid mälestuse järgi oli analoogne. MTZ-i rullikutega haakumise eripära tõttu lülitub tagurpidi liikudes esivedu koheselt sisse. 40-l kehtib nii edasi, kui tagasi liikudes sama läbilibisemise %, enne, kui esivedu rakendub.
------------------------
Edit:
Jäin teiseks, v6sa tipib kiiremini

[Jaanus9112]

Tahtsingi just küsida et ega sa ise vist seda russi valmis ei ehitanud...

Ise ikka ise. Mõnikord oli paar abilist, aga peamine ikka ise tehtud.

Ja küsid skeemi? Säärase ümberehituse juures pole algse skeemiga vist kuigi palju teha enam...

Kui jämedad juhtmed töötuledele läksid? Kust ja kuidas läbiviigud tegid?
Voolu võtsid otse akult läbi lülitusreleede?

Originaaljuhtmetega võib vaid lülitusreleesid juhtida.

Kahjuks ei tea ka mina kõigest kõike. Masina elekter on endiselt asi mida veel õpin ja sellepärast uuringi siit, et ehk keegi paneks yhe hea skeemi mulle kuidas saaksin hästi toimiva tulede elektrisüsteemi. Ega ma paha pärast ei küsinud kuid sellised vastused üllatavad mind üksjagu. Ei ole juu vaja hakata kohe nähvama ja targutama...Õppimine ja arenemine on minu arust siiski loomulik.

[olli]

6x60w teeb 30 amprit. Mina paneks 40A kaitsme võimalikult aku lähedale, minimaalselt 40A relee ja 6mm2 peajuhtme.

[v6sa]

Skeemi teed ise vastavalt oma masinale.

Igale tulele tasub vedada oma juhe. Kui kasutada võimsat releed, võib sama relee pealt võtta voolu mitmele samaaegselt põlevale tulele.

Kui panna töövool läbi lüliti, siis saab neid üsna tihti vahetada...

Kui märgutuled on alles, siis nende ühendus võib jääda algseks. Seda osa skeemist vist saab isegi kasutada.

Russi elektriskeeme on siin mitmes teemas jagatud. Tõsi, enamus linke venekeelsesse netti.

Kas armatuurialused suured pistikud on endiselt kasutuses? Või on eed juba "ebavajalikuna" eemaldatud?

[Jaanus9112]

Mainin igaks juhuks ka ühe kogenud metsameeste tähelepaneku LED-töötulede kasutamisest. Nimelt LED-tuled ei soojene ja lumesajuga peab pidevalt töötuledelt lund pühkima (oleneb muidugi tulede asendist).

Sellepärast enamustel minu masinatel led tuled puuduvad, kogemused põhjas on piisavalt karastanud... Korralik halogeen on täitsa ok, korralik Xenon veel parem. Pikapeale võib Xenon siiski silmadele hakata, eriti talvel.

Sellepärast ongi mul tuled otsese saju eest ära peidetud. Sai paar ööde veetud suurematsorti lumesajuga ja nüüd võin öelda oma kogemusest, et minul ei läinud tuled jäässe ja nii suure võimsusega Led tuled juba mingilmääral ka soojenevad. Üritan lähipäevadel sõbra käest soojuskiirguse mõõtmise aparaati laenata, et teada saada kui soojaks need tuled lähevad. Aga kuna nendel tuledel on juba taga jahutusribid siis kahtlustan, et mingi temperatuuri tõus siiski on.

---

Skeemi teed ise vastavalt oma masinale.

Igale tulele tasub vedada oma juhe. Kui kasutada võimsat releed, võib sama relee pealt võtta voolu mitmele samaaegselt põlevale tulele.

Kui panna töövool läbi lüliti, siis saab neid üsna tihti vahetada...

Kui märgutuled on alles, siis nende ühendus võib jääda algseks. Seda osa skeemist vist saab isegi kasutada.

Russi elektriskeeme on siin mitmes teemas jagatud. Tõsi, enamus linke venekeelsesse netti.

Kas armatuurialused suured pistikud on endiselt kasutuses? Või on eed juba "ebavajalikuna" eemaldatud?

Selle masina elektrisüsteem iseenesest on eelmise omaniku poolt yhe korra lastud põlema minna ja palju on tehtud isoleerimist jne. Mtz elektrisüsteem mind vist niiväga ei huvitagi. Pigem sooviks teha eraldi süsteemi tuledele. 952l on tulede jaoks eraldi releedega karp, aga ka seal on ˇmeistrimeesˇ juba kallal käinud ja pole ka sellest palju kasu. Plaan on samasugune süsteem ka enda masinale teha. Alustan siis küsimist sellest, et kus oleks kõige mõistlikum võtta vool uuele tuledesüsteemile? Kas otse akult?

---

6x60w teeb 30 amprit. Mina paneks 40A kaitsme võimalikult aku lähedale, minimaalselt 40A relee ja 6mm2 peajuhtme.

Aitähh, sellest on mul juba päris palju abi. Eks sellest nyyd lähtungi ja edasise lähen ja uurin Oomipoest.

[sndr81]

Aga siis ei jookse ju ülekanded paika enam. Esimesi rattaid hakkab kaasa vedama kuna tagumiste samm on suurem. Kas see lõhkuma ei hakka midagi?

Neljakümnel on esisild diferentsiaalita. vedu antakse põrklinkidega alles siis, kui tagarattad läbi libisema hakkavad. Suuremad tagarattad tähendavad seda, et esirattad hakkavad aitama hiljem.

Traktoritel on esivedu jäigalt, mingit diferentsiaali ei ole (jättes Moogid-Trackid kõrvale).

Originaalist suuremate tagaratastega ei tohiks nagu midagi juhtuda,küll aga originaalist väiksematega. Tean juhust kui taga ratasteks pandi t-150 omad ja kõvema pinnal liikudes läks esisilla kardaan katki. Kui taga on originaalist väiksemad rattad,siis sõites on esisild koguaeg sisse lülitatud asendis ja siis ei lähe ülekanded enam kokku ning nõrgim lüli annab järgi. Ja igasugu keskdifrid unustage ära selliste traktorite puhul,vaadake siin ühes t-40 teemas on lausa pilt esisilla väljavõttest,selle sees on ainult võll 2-hel laagril ja võllis 1 hammasratas,esisilla lülitus toimub esisilla sees.