[v6sa]

Vara hõiskad - talve pole ju veel olnudki...

Vool ikka otse akult. Läbi kaitsme! Juhtmed võta varuga ja topi rüüži. Sõltuvalt ümberehituste läbimõeldusest võib tekkida vajadus uute juhtmeläbiviikude järgi. Pane sinna siis ikka kummikrae ka - vibratsiooniga võib üllatavalt kiiresti isolatsiooni läbi nühkida.

Ära siis unusta, et alalisvoolu korral P=U*I ehk 65 W töötuli küsib vähemalt 5+ A. 40A relee korral 8 sihukest ja ongi koormus lõhki. Korraks võib ju üle koormata, kuid töötuled kipuvad põlema tunde järjest ja seal peab varu jätma.

Releedeks mõistlik kasutada standardseid neljajalalisi autoreleesid. Mõistlik oleks oma uus skeem ehitada mingi auto kaitsmeploki alusel - saab releepõhjad jms. ühekorraga paika.

Ühendused jooda ja kata termokahanevaga. Klemmliistud unusta ära, samuti odavad teibid. Juhtmed kinnita korralikult, eriti kabiinist väljas kipub oks üllatalt tõhusalt kinni jääma ja enne murdumist palju paha tegema...

Tundub küll, et mõttetult palju on tööd. Aga odavam ja lihtsam on teha ühe korraga hästi, kui metsas kärssavat juhtmestikku lappida.

[Jaanus9112]

Vara hõiskad - talve pole ju veel olnudki...

Vool ikka otse akult. Läbi kaitsme! Juhtmed võta varuga ja topi rüüži. Sõltuvalt ümberehituste läbimõeldusest võib tekkida vajadus uute juhtmeläbiviikude järgi. Pane sinna siis ikka kummikrae ka - vibratsiooniga võib üllatavalt kiiresti isolatsiooni läbi nühkida.

Ära siis unusta, et alalisvoolu korral P=U*I ehk 65 W töötuli küsib vähemalt 5+ A. 40A relee korral 8 sihukest ja ongi koormus lõhki. Korraks võib ju üle koormata, kuid töötuled kipuvad põlema tunde järjest ja seal peab varu jätma.

Releedeks mõistlik kasutada standardseid neljajalalisi autoreleesid. Mõistlik oleks oma uus skeem ehitada mingi auto kaitsmeploki alusel - saab releepõhjad jms. ühekorraga paika.

Ühendused jooda ja kata termokahanevaga. Klemmliistud unusta ära, samuti odavad teibid. Juhtmed kinnita korralikult, eriti kabiinist väljas kipub oks üllatalt tõhusalt kinni jääma ja enne murdumist palju paha tegema...

Tundub küll, et mõttetult palju on tööd. Aga odavam ja lihtsam on teha ühe korraga hästi, kui metsas kärssavat juhtmestikku lappida.

Aitähh...Kuna enda jaoks ehitan siis yritan ikka korralikult. Kohe kohe saab lank läbi siis teen esimese servise ja kõrvaldan pisemad häirivad vead ja teen selle tulede systeemi ka ikka korralikult.

[Tegelane5]

Ainuke "skeem" mida vaja on, on see kuidas lülitiga releed juhtida. Teisena, miks peavad kõik tuled ühe lüliti all olema? Muidugi, lülitiga saaks kasvõi kuut releed juhtida. Mõistlik oleks mu meelest kaks või kolm gruppi teha, milledel oleks oma kaitsmed ja lülitid. Kaitsmetel väiksem vool ja pingelang ning kui midagi maha põleb ei kao kogu valgus.

[v6sa]

Väga mõistlik soovitus on grupeerida tulesid. Iseküsimus, kuidas...

Ahjaa, akult lülituskarpi voolu toov juhe võiks olla väga suure varuga. Mingi väiksema VAG starterijuhe on väga paslik (enamasti vasest ka). Neil pruugiti vaskplekist akukingi, millest saab kenasti üleliigse eemaldamise järel kuuese poldi alla käiva klemmikinga.

[uko]

Puudub kogemus lediga aga küsiks ikkagi,miks nad paremad on kui 55w halogeen?Ma olen päris lähedalt xsenoni näinud ja led tundus just hea olema oma väikese võimsus vajaduse poolest.Seda teemat siin lugedes tundub hoopis vastupidi,halogeen tahab hoopis vähem kui led. Enda aparaadil on praegu 7 halogeeni,muidugi 24v süsteem.Mõtlesi et prooviks xsenoneid,aga ei teagi,niigi hea praegu.
Ah jah,mõõda testriga pingelang ära,näed kui palju särtsu tulesse kohale jõuab.

[v6sa]

Paremad? Peale vibratsioonikindluse ja eeldatava pikaealisuse nagu muud pähe ei tule.

Erivõimsus ampri kohta on ksenoonil parem, parima hinna-kvaliteedi suhte annab H3. Veel...

LEDide peamiseks hädaks praegu on lastehaigused ja tootmispraak.

[Jaanus9112]

Paremad? Peale vibratsioonikindluse ja eeldatava pikaealisuse nagu muud pähe ei tule.

Erivõimsus ampri kohta on ksenoonil parem, parima hinna-kvaliteedi suhte annab H3. Veel...

LEDide peamiseks hädaks praegu on lastehaigused ja tootmispraak.

Noo sama võimsusega H3 ga on vahe ikka tohutu....Vahetasin ära ja üks selline pilt siis ka kabiinist tehtud telefoniga...

Ja kui öösel harveri kõrval tööd teha siis oluliselt suurt vahet ma ei näe kas Led või xenon. Eks uue tüübi ledid juba väga väga head...Kuna mul jäid ette panemata kaks Led tuld ja jäid täpselt sama võimsusega H3-d siis üritan teha täna video võrdlemaks nende kahe tule erinevust.
Aga kuna üks rumm käise küljest otsustas eralduda pean enne ratta alt võtma ja rummu ära vahetama...Suurte rataste ilu ja valu...

[v6sa]

Noo sama võimsusega H3 ga on vahe ikka tohutu....
...

Mispidi seda nüüd mõista? Et H3 pirniga töötuled on kehvad? Ega seal kiita ole - vana tehnoloogia ju. Aga ei maksa ka midagi...

LED on hea küll, kuid kallis ja kuidagi paljuvõitu kipub praaki olema. Ning tõrkuvat elementi ei vaheta mitte iga mees välja. Pirnivahetusega saan aga isegi mina hakkama

Ksenoon annab palju valgust küll, kuid kipub kuuldavasti õrnake olema.

Möödunudtalvises KoneViesti töölaternatestis astusid LEDid ksenoonidele valusalt kannale, kuid esines ka H3le allajäävaid isendeid...

[maisalup]

Kas sa millegi sellise ehitamisele pole mõelnud? http://www.youtube.com/watch?v=aed6XkJMjxs

[Jaanus9112]

Kas sa millegi sellise ehitamisele pole mõelnud? http://www.youtube.com/watch?v=aed6XkJMjxs

Korduvalt, kuid siiski on ajad edasi liikunud ja ma plaanin tõsiselt Valtra peale.

[mlsluik]

Kas sa millegi sellise ehitamisele pole mõelnud? http://www.youtube.com/watch?v=aed6XkJMjxs

Korduvalt, kuid siiski on ajad edasi liikunud ja ma plaanin tõsiselt Valtra peale.

Maksavad ainult roppu raha...

Saaks mõne 910-se lokomo ligi, oleks ka hea

[uko]

Valtra vaata 8500 seeriast,mitte väiksem,nendel kõige võimsamad kastid.Neil on muidugi kõigil millegipärast 12volti elekter,peab olema hea starter et käima saada talvel.Aga startereid ka juba tehakse.Hästi läheb edasi küll.

[Jaanus9112]

Valtra vaata 8500 seeriast,mitte väiksem,nendel kõige võimsamad kastid.Neil on muidugi kõigil millegipärast 12volti elekter,peab olema hea starter et käima saada talvel.Aga startereid ka juba tehakse.Hästi läheb edasi küll.

Mõte oli N123

[Jaanus9112]

Kuna vedav käru siiski läheb ehitusse uuriksin, et kas keegi teab kuidas on tehtud tugevamaks või on muudetud veosüsteemi traktori tagasillast käigukastini jne?. Endal on hetkel sisse pandud laiad lindid ja täistoruvõll käigukasti. Aga ehk on keegi meistrimees midagi veel paremat välja mõelnud?

[2715]

Mingi aeg tahtis üks teha sinna kasti võlli otsa keevitatavat lülitusmuhvi ja selle lintidega värgi välja visata ning panna võll otse välja.
Muhvi detailid ma tegin ja käisid karastuseski ära ja ka see pikk võll on olemas, ainult et nuudid on lõikamata ja karastamata.
Lülitus oli plaanitud õhuga ja ka vastav silinder on tehtud ja paika sätitud, kuid siis ostis Valmeti vedaja ja loobus sellest leiutamisest ja Belarusist.
Veel olid pidurid õhuga ja ka sidur oli tubleeritud taha koos gaasiga, kuid põhiviga on ikkagi vajadus iga liikumise jaoks käik sisse panna ja pärast välja võtta.
Siis mõtlesime teha täisraam traktorile, panna taha K-701 sild koos ratastega ja ette 66 sild.
701 sild on olemas ja poolteljedki lühemaks võetud, kuid käised võtmata
Mootoriks siis Belarus ja kastiks TH300 või miskit sellist ja omatehtud vahekast, kust läheb kärule, esisilda ja vintsile ning on 2 kiirust.
Siis saine Ford Ekonoline Powerstroke v8 koos kastiga ja vahekastile ülekandedki valitud, kuid jällegi see teema, et tuli valmis lahendus ja jupid seisavad.

[Jaanus9112]

Esimene nipp mille teada sain on kasutada uue Mtzi jõuvõtuvõlli systeemi...Pidi olema juba päris tugev...

[maisalup]

Üldiselt ei tea küll kuidas te jõuetevõlli kasutate, kuid käru veo puhul peaks jõuetevõllilt tulema 1000 pööret mitte 540. Kirjandus kirjutab, et 540p võib kasutada, kui jõuetevõllilt on vaja kuni 60% mootori võimsusest ja 1000pöördega võib kasutada kogu mootorivõimsust.

[Jaanus9112]

Üldiselt ei tea küll kuidas te jõuetevõlli kasutate, kuid käru veo puhul peaks jõuetevõllilt tulema 1000 pööret mitte 540. Kirjandus kirjutab, et 540p võib kasutada, kui jõuetevõllilt on vaja kuni 60% mootori võimsusest ja 1000pöördega võib kasutada kogu mootorivõimsust.

Käruga kasutades on siiski jõuvõtusüsteem asetatud sünkroonveo peale.

[v126]

Siis mõtlesime teha täisraam traktorile, panna taha K-701 sild koos ratastega ja ette 66 sild.
701 sild on olemas ja poolteljedki lühemaks võetud, kuid käised võtmata


Ära siis unusta, et pooltelje pikkus peab olema täpne ja otsakaanes oleva laagri vahele peab jääma 2,5mm lõtku, kuna poolteljega reguleeritakse kiiremini pöörleva ratta väljalülitamist. Praktikas väikese kiiruste vahe puhul asi alati ei toimi ja kumbki ratas veab omaette. Arvata on, et tekib keeramisega raskusi.

[hillar2]

Siin oli kuulda metsameeste muret, et vedava käruga JVV lindid ei kesta. Üks teooria oli see, et lääne õlid ei sobi russi käigukasti ja valati uuesti tep-15 sinna käigukasti peale mida pidid paremini kestma.

Samas JVV tahab head reguleerimist, millele mina pihta ei ole saanud, selleks on poe juures olemas mehed kelle peab traktorisse aitama ja siis ta kakub seda kangi ja hõikab kas keerata esimest või tagumist.