T-25´'le laiemad rattad
#21

Sisu keevitatakse teine või pannakse poltidega orginaal kilp sisse.

[Pilt: 5877162205.jpg]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#22

(03-01-2014, 21:09 PM)meli666 Kirjutas:  
(03-12-2009, 23:33 PM)auk_ Kirjutas:  sk-4 ja omad sobivad täpselt, augud ka samad.

Kas siis T-25 on erineva poldivalemiga need tagaratta rummud liikvel? Mõtlesin ka CK-4 rataste paigaldamise peale, kuna need olemas.
Aga ei taha kuidagimoodi sobida. Minu 71 aasta T-25 kinnitub velg 6 poldiga. CK-4 veljel aga 8 auku. Lisaks ei sobi ka keskava poolest. CK-4 velje keskava ikka tunduvalt väiksem.
Oskab keegi miskit kosta? Ja kuidas saaks kõige valutumalt asja tehtud, eespool olevad pildid ka aegunud.

Miks sa ei googelda. Igivana ülestõstmiseks ju mõtetu.

msluik need rattad soovis maksavad Pärnu ärika juures 700euroonikut.
Neil on ka vaid südamik ümber keevitatud mitte sissekäiv kilp.

T25e kilbiga sk4 rattad muidu sellised:
sk4 rattad müüa
Hind minusilmis jälle krõbe. Samas mul endalgi kuulutus üleval, et ostan. Kuid rahvas arvab, et igivanade rataste eest võiks kulla hinda küsida, olgugi, et aastakümneid metsaääres seisnud ja sammal peale kasvanud. (sammal pidi kvaliteedi märk olema)
SK4 ratastest küsitakse muidu üldjoones 200euri tk. ja seljuhul pole ka kilp veel t25a jaoks tehtud.

Kõige lihtsam meetod oleks ikka DON 1500 tagarattad hankida.
t25a madalaid rattaid 11,2x28 ei liigu eriti ja nende veljed samas pehmemad (kilbikinnitus vaid 4 poldiga) Samas poest pole enam uusi rehve ka saada selles mõõdus.
12,4x28 ja t30 rattaid vaevalt keegi ära tahab müüa. Kuigi need juba 4x2 kilbikinnitus valemiga.

9,5x32" rehve müüakse võrus jällegi 210euri tk. Kuulutus börsis.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#23

(03-01-2014, 21:39 PM)unimüts Kirjutas:  Neil on ka vaid südamik ümber keevitatud mitte sissekäiv kilp.

T25e kilbiga sk4 rattad muidu sellised:
sk4 rattad müüa

Kas siis see ümbertehtud südamik mingitpidi kehvem, kui T-25 sissesobitatud kilp?
Pilte vaadates tunduks just nagu see ümbertehtud CK-4 südamikuga variant parem olema. Seda selles mõttes, et T-25 originaalkilbil on see kumerus tunduvalt väiksem ja järelikult rattad on tunduvalt rohkem "laiali" traktori all. Mis omakorda tähendab rohkem käiste murdmist.
Või käib see Ksf mlsluik lisatud fotol olev ratas niiöelda teisipidi alla, kilbi kumerus sissepoole. Kuna muidu hakkab ratas vastu poritiibu käima?
Vasta
#24

(03-01-2014, 22:05 PM)meli666 Kirjutas:  Kas siis see ümbertehtud südamik mingitpidi kehvem, kui T-25 sissesobitatud kilp?
Pilte vaadates tunduks just nagu see ümbertehtud CK-4 südamikuga variant parem olema. Seda selles mõttes, et T-25 originaalkilbil on see kumerus tunduvalt väiksem ja järelikult rattad on tunduvalt rohkem "laiali" traktori all. Mis omakorda tähendab rohkem käiste murdmist.
Või käib see Ksf mlsluik lisatud fotol olev ratas niiöelda teisipidi alla, kilbi kumerus sissepoole. Kuna muidu hakkab ratas vastu poritiibu käima?

Sa oled täielikult valesti aru saanud suurte rataste allapanekuga tekitatud füüsikalisi jõude.

Umbes on see nii. Mida väiksem on rataste vahe seda vähem murrab ta pooltelgi ja rattatelgi.
Ütleme nii: kõige ideaalsem on minu praktika põhjal siis kui kilp on nii ratta keskel kui võimalik. Ehk teisisõnu hea oleks, kui saaks plaadist sisekilbi tehtud ja sellele omakorda ühele poole tugevdusrõnga (uuemate mtzi omaga võrdse) tehtud.
Mida kaugemale sa ratta lõppülekandest viid seda kergemini sul rattatelg/võll murdub.

Nende kahe võrdlusena on lihtsalt erinevus selles, et mlsluige pandud pildil on ära kasutatud sk4 kilpi ja sellele uus keskosa keevitatud. Teisel tundub olevat t25a originaal kilp kasutusele võetud.

Viimase poole aasta jooksul olen üritanud end viia kurssi sk4 rataste kasutusele võtuga. St uurinud miinuseid plusse. Paljudel on velg kokku keevitatud. See omakorda jälle tähendab, et kui rehv puruneb viska velg minema SK4 rehv ei tule velje pealt maha mitte mingil meetodil. Proovitud, lõhutud, nähtud, tehtud. Kilp omakorda peab olema sisse pandud keskele. t25a kilpi kasutades peab olema tagatud, et ratas ei hüppa üles alla. Lisaks, et poltide poolkaared (tugevdusvitsad) oleksid olemas ja et kilp oleks kumjas (kumerast olekust) poltide kohalt lamedaks pressitud keevitatud vms.

Sk4 rataste eeliseks oli varem odavus. sai 1500eegi eest ratta kätte 100euri tk nüüd. Nüüdseks küsitakse neist 200euri ja ikka vana hea 50aastat vana rehv.
Üldjuhul kui just väga head meistrimeest tuttavat pole, kes selle ratta teeks korralikult t25a'le sobivaks jäta näpud. Ise arvestan, et kui enda masinale sk4 rattad soetatud ja ümbertehtud saan olen vähemalt 500eurooniku võrra vaesem. Samas ÜHE sk4 uue rehvi 15x24 hind on poes (näiteks baltyre.ee) 400euri ja see on mitte 15x24 vaid 14,9x24" mõõdus. Samas ta on pehmem kui originaal.
Üldjuhul jää originaali juurde ja on odavam ning jääb igasugune aretamine ära.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#25

Elad aretamisvaeva üle. Sk 4 rehviga pead T-25 või T-16m vanaks, viid selle kuusakoski ja rehvid tõstad järgmise põka alla. Ei uppu poris ja tirib hästi. Ja kaal traktoriga võrreldes tagasihoidlik- seega külgülekande- pooltelje murdmiseks tuleb kaua ja kõvasti rallitada.
Vasta
#26

Don'i tagarattad või t'150 omad. Alla selle ei anna loodetud effekti välja. Kiirem/odavam/asjalikum on 150 velg ümber teha ja ongi korras. Võin täpseid juhtnööre anda, kuidas paigaldada nii, et velje siseäär jääks sama lähedale, nagu original.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#27

(03-01-2014, 22:56 PM)hannest Kirjutas:  Don'i tagarattad või t'150 omad. Alla selle ei anna loodetud effekti välja.

Eks muidugi, mida laiemad rullid all, seda väiksem uppumisoht.
Siiski mitmetel põhjustel jään CK-4 rataste juurde ilmselt.
Esiteks kõige suurem põhjus, väga korralikud ilma mõradeta rattad olemas. CK-4 rehvid on ikka ülivastupidavad tänu omale paksule seinale ja jäikusele. Muidugi on see teistpidi ka miinuseks, kuna haakumine kannatab.
Teine suur põhjus on see, et nende ratastega peaks saama ka kartulipõllul toimetada, T-150K omadega ilmselt ei mängi kuidagi välja. Siiski ilmselt kindlasti tuleks CK-4 rataste jaoks muldajad 3 pii peale ümber teha. Aga selle peab nagunii tegema, sest targemate väitel lihtsalt praegu kahe piiga vaovahe kohta toimetades ei olevat kartulil lihtsalt kasvuruumi.
Natuke üle 4 aasta vanustel 9,5-32 originaalrehvidel juba nii suured mõrad ka sees, et niidid paistavad. Seetõttu vahetusrattaid kartuli jaoks ilmselt varsti enam pole.
Nii et arvan, et mulle piisaks CK-4 ratastest küll. Väikestviisi sai siin tormimurdu veetud soosema ala pealt. 9,5-32 "pitsalõikurid" üks kord kannatasid läbi sõita, siis hakkas juba sisse lõikama. Nii, et julgelt poole laiemad CK rattad oleks abiks küll.
Oma mõistusega lähenen ilmselt asjale nii. Originaal CK velje kilbi võtan poltidest lahti ja selle asemele proovin teha terasplaadist uue. Kuna kodustes tingimustes ring tugevduskumerust nagunii kuidagi ei tee, siis sellevõrra peaks lihtsalt plaat paksem olema. 10mm oleks nüüd paras või liiast?
Või kui kellegil on pakkuda kahte T-25 kilpi, siis PS. Enda omasid esialgu ära lammutada ei tahaks igaks juhuks.
Vasta
#28

Esimeste ratastega tuleks ka miskit ette võtta...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#29

Kui keegi t25a tagasilda vähekene süveneb saab aru, miks ei tohi väga laiasid tagarattaid panna. Rattavõlli ehitus juba maru peenikene. Teisalt mõelge nüüd veidi käigukastist edasi Käised on VAID 12mm tikkpoldid, lõppülekande käise vahel samamoodi. Käisest läheb edasi pooltelje võll, mis veab suurt hammakat- praktiliselt juba reduktor. Lõppülekande keskel laagripesadega väike võllikene ehk rattavõll. Ja nüüd üritada laia ratast taha panna - jättes rataste vahekauguse (välisgabariidid) väga suureks. See peab pooleks muruma. Seetõttu oleks vaja ka sk4 rataste puhul, et kilp asetseks nii velje keskel kui võimalik. See on ka põhjus miks t150 rattaid ei panda t25le alla. - Kes riskib see hiljem rahakotiga tasub. 9 juhul 10st läheb rattatelg pooleks. Kuid leidub alati 1 toetaja ja sellele järgneb 9 oinast.

Kilbi kohta. 10mm plaat on hea, 12mm oleks parem. Ise teeks kilbi keskele omakorda üks 10mm paksust ja 100mm laia rõnga ehk tugevdus ketas. Mis ei laseks kilpi kõveraks tõmmata või mõrade ärahoidmiseks.
Minu jaoks on kõige suurem probleem selles, et kuidas saada kilp täpselt keskele. Selleks vaja esmalt velg pinki panna juba. Enamjaolt need juba viskavad. (t25 velg 9,5x32 võib visata kuni 3-4cm mõnuga)
Mida paremini ja ümarama lõpptulemuse saad seda töökindlamaks asi muutub.

9,5x32 rehvide mõranemine. Nu ei ole see võimalik, kui masin on varju all. Mul endal 5 komplekti dneproshina f268 rehvi ja ühegil ei ole mõrasid veel. Rehvid ise on ostetud 2002a ja uuemad. (paari kaupa üle aasta enamjaolt)

Küsime nii. Kas keegi mõtleks autole näiteks 10a vanat rehvi alla panna?
Või kas on lootus leida väljas vedelenud 10a rehv, mis ei oleks mõranenud?
Masinat tuleb hoida - siis ta ka kestab.


Esirehvide kohapealt mõtleks ise juba neid 9x16" zik-zak kirjaga rehve. (16,5x18 rehvid sama tüüpi kirjaga) Nende 9" laiusega rehvide puhul ei tule väga esisilda ümber ehitada. A'la hüdroroolid, ja silla tugevdused jääksid ära.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#30

Me viskasime Juko külviku rattad alla. Ei mäleta, kas kilbid jäid samad või mitte. Vist jäid. Erilist laiust juurde ei saanud, mõned cm ehk.

Almost Again
Vasta
#31

(04-01-2014, 00:15 AM)unimüts Kirjutas:  Kui keegi t25a tagasilda vähekene süveneb saab aru, miks ei tohi väga laiasid tagarattaid panna. ...

Oleneb mis teed nende suurte ratastega. Kas veered Vaikselt soos või kargutad 6 käiguga ja koormas agregaadiga auklikul teel. Peab vastu küll kui tihend paigas kuid lõhkuda annab kõike. Laiust ikka veojõu ja pinnalkandmise tarvis, mis harilikult väga kiirekäigulised tegevused ei ole.
Vasta
#32

Tuttava T 25l sellised rattad kasutusel: [Pilt: large_28520663_y1BU.jpg]
[Pilt: large_28520661_dCJa.jpg]
Ainult kevadtöödeks paneb kitsamad rattad alla.

Veel pole maha löödud
Vasta
#33

(04-01-2014, 01:28 AM)umm Kirjutas:  
(04-01-2014, 00:15 AM)unimüts Kirjutas:  Kui keegi t25a tagasilda vähekene süveneb saab aru, miks ei tohi väga laiasid tagarattaid panna. ...

Oleneb mis teed nende suurte ratastega. Kas veered Vaikselt soos või kargutad 6 käiguga ja koormas agregaadiga auklikul teel. Peab vastu küll kui tihend paigas kuid lõhkuda annab kõike. Laiust ikka veojõu ja pinnalkandmise tarvis, mis harilikult väga kiirekäigulised tegevused ei ole.

Noo näed, inimene jagab nooti küll Toungue

ck-5 rattad enda isendil ka vahest all olnud, ei murdu miski küljest. Orginaal ratastega on mõlemad käised juba korra küljest käinud... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#34

(03-01-2014, 23:50 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Siiski ilmselt kindlasti tuleks CK-4 rataste jaoks muldajad 3 pii peale ümber teha. Aga selle peab nagunii tegema, sest targemate väitel lihtsalt praegu kahe piiga vaovahe kohta toimetades ei olevat kartulil lihtsalt kasvuruumi.
...

Kartul tahab vao mahtu. Vaovahe laius seda otseselt ei määra, kuid kaudselt mõjutab küll.

Kuid üle 10" rehvidega hakkate paratamatult kartulipesale muldamisega liiga tegema... Kombainirehv teeb muldamisel päris palju haiget. Aga kui saak pole oluline, siis pole kadumaläinud paarist mugulast pesa kohta ju lugu...Toungue

Tuletan meelde, et ka russiliste vaheltharimisrehv on 9,x tolli lai...Rolleyes
Vasta
#35

(04-01-2014, 09:15 AM)v6sa Kirjutas:  Kuid üle 10" rehvidega hakkate paratamatult kartulipesale muldamisega liiga tegema... Kombainirehv teeb muldamisel päris palju haiget. Aga kui saak pole oluline, siis pole kadumaläinud paarist mugulast pesa kohta ju lugu...Toungue

Tuletan meelde, et ka russiliste vaheltharimisrehv on 9,x tolli lai...Rolleyes


Kartuli muldamise osas.
Mul enda masinatel on all 9,5x32" rehv. ja "kõhuall" 3x2piid muldaja. Kas see teeb head tööd - hetkel vaatan, et kartulikasvatajate "hanejalg" teeb paremat.

2piid vs 3 piid kõrvuti. kartuli vao laius jääb enamjaolt samaks. Lihtsalt vaovahe suureneb. 3 pii eeliseks on laia vaovahe puhul väiksem kartulimädaniku oht. Kartulivahed kuivavad ära paremini. Kuival aastal võib aga vastupidine oht olla.
Maasikakasvatuses on 3 piid kõrvuti eelistatum variant. Hoiab liigniiskust paremini eemale.
Juko külvikul on 12,4x28" rattad. Nende velg tuleb kindlasti ümber teha. Keskmised poldid seal maru lähestiku ja tsentriauk ka väike. Kuid kõige odavamalt leiab just need rattad.

Rusi puhul on vaheltharimisrehv 9,5x42"
Niipalju kui mina olen aru saanud, siis see vaheltharimisrehv üldse selline teema veneajal, et maad oli vähe vaovahe aeti kitsaks ja siis oli kitsaid rehve vaja. Siiani näinud paljudel, et näiteks t40a/t40am /mtz50/mtz52 Tagarehvid need 13,6x38 käiakse karutulivahes nii mis mühiseb. Seal loomulikult see kolmepiiga versioon üldlevinud.
Mtzi puhul mälu järgi vaheltharimisrehvidega suudetakse vaovahe minimumi ajades 75cm peale panna. t25 puhul on üldlevinud siiki 65cm vaolaius.

Võllide murdumist ei kommenteeri ma "enda suurtest kogemustest" vaid varuosade müügi kohapealt saadud kogemustest. Iga aasta tuleb mitmeid tegelasi, kes kurdavad, et üks või teine asi on pooleks murdunud.
Laiade ratastega just tõsisemad probleemid tõusevad esile.

Õppides ja uurides teiste vigu olengi saanud aru mis velgi võib/tasub kasutada.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#36

meil maal tehtud 16-le laiad rattad 150-ne ratastest - uued südamikud sisse keevitatud
kasutusel juba üle 15 aasta kusjuures varasemalt olid kitsad all vaid kartulivagude ajamisel ja muldamisel ülejäänud aasta olid laiad all
nendega sai ka suvel heina kokku riisutud ketasrehaga
ehk kasutust oli tihedalt
nüüd juba 10 kond aastat on laiad kasutusel enamasti samuti väljaspool kartulipõldu ja põhiliselt selleks, et metsast puid tuua
ei ole midagi kuskilt murdunud.
üle kändude ja nokk püsti Big Grin
samas ei tea kuidas on teisteda aga vanad 150-ne kummid on talvel päris libedad
Vasta
#37

[Pilt: Pildid_157.jpg]
Vasta
#38

Eelnevast postitusest jääb mulje, et läheb vormeli ehitamiseks.Cool

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#39

Siiamaani kasutati laiasid rattaid ikka selleks,et traktor maapeal püsiks,mitte selleks,et odavamalt läbi ajada. Põllule ikka orig. ratas ja pehmesse laiad. Lihtsam ja parim lahendus oleks don-i taga rattad ja järgmine kindlasti ck-4. Ise sai orig. sisud õuepeal relakaga parajaks lõigatud ja teistele lauapeal sisse keevitatud ja ei tähelda sõites erilist viskamist kui siis paar milli siia sinna aga mina sellepärast ei põe,sest olen hooaja vahetanud sõidukate rehve ja tasakaalustanud ning seal suht tihe juhus,et ratas käib üles-alla 5mm ja isegi uute michelini rehvidega ja uute b-osa plekkvelgedega. Masteri protist ei räägigi ega samuti wanli-st. Ja siiń põetakse traktori rataste pärast,traktori maksimum liikumise kiirus kõigest 20 km/h.
http://www.youtube.com/watch?v=2xq3S6a9NtE
Vasta
#40

kui kellelgi laiade papude aretajaist juhtub neid 9,5x32 susse üle jääma siis paluks lahkeste mulle pakkuda. no kui ikka väga ei pragune ja kasutada kõlbavad, siis hõõruks kaupa küll.
soodsaimad uued on 170 rubla tükist ja seda ei taha rahakoti paksus hästi lubada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne