MTZ metsaveoks kohandamine.

700 rehv kärule on liiast ma arvan, 150 rehviga saab juba kõrguse piisava, et kändudest ilusti üle ronida ja need rattad tuleks ikka mehaaniliselt vedama panna, rullivedu pigem väikestel kärudel... Rullid kulutavad rehve... pigem kuluvad tavaliselt rullid ise seal rehvide vahel kus liiv ja muda neid koguaeg hõõruvad.

Ainult loll teab seda, mida ise näinud ei ole.
Vasta

(11-04-2014, 16:46 PM)bensnes9064 Kirjutas:  hulk hajusaid mõtteid

Loe alustuseks läbi need paar Vene traktorite ümberehituse teemat, mis meil siin on. Ning peale seda pea endaga aru, kas ikka on tahtmist seda vaeva näha ja raha kulutada.

Kui vastused on mõlemale küsimusele JAH, siis anna kuuma ja jaga arengut ka teiste huvilistega.Cool
Vasta

on valtraga veetud ja omatud minu arust sitemat masinat metsa jaoks polegi kallis vähe ruumi ja maa alla poeb kähku..

käru hinnaks vedavate rullidega juhitavad motod 700 laiad rehvid raud osad umbes 10000 euri.tõstuki lasen lõigata juppidena elektriline jagaja kokku 5000-6000 euri .kap remitud russ 7000-8000 aga kindel hunnik rauda mis toimib ..ainus mure iga suvi 1.5 kuud hooldust ja jälle nagu uus.

ja kallid sõbrad janusemat traktorit kui valmet pole metsas olemas oli valtra 120 kabiini juurest liigendiga taga timber 810 ne käru ja 10 ne meetrine tõstuk.iga päevane kulu nii suur et mõtetu tööd teha,plus pinnast lõhub meeletult oma kaal oli ligi 11000 tonni tehase näidis masin ..oli esimestel tartu messidel ka väljas.bellarussi eelis kaal odav ja kui isu täis pargid koju ja las ootab kui jälle tööd tahad teha

kellele russ ei sobi ostku koll juba endale valtraga võib mulda sonkidaBig Grin
Vasta

(12-04-2014, 16:29 PM)bensnes9064 Kirjutas:  on valtraga veetud ja omatud minu arust sitemat masinat metsa jaoks polegi kallis vähe ruumi ja maa alla poeb kähku..

käru hinnaks vedavate rullidega juhitavad motod 700 laiad rehvid raud osad umbes 10000 euri.tõstuki lasen lõigata juppidena elektriline jagaja kokku 5000-6000 euri .kap remitud russ 7000-8000 aga kindel hunnik rauda mis toimib ..ainus mure iga suvi 1.5 kuud hooldust ja jälle nagu uus.

ja kallid sõbrad janusemat traktorit kui valmet pole metsas olemas oli valtra 120 kabiini juurest liigendiga taga timber 810 ne käru ja 10 ne meetrine tõstuk.iga päevane kulu nii suur et mõtetu tööd teha,plus pinnast lõhub meeletult oma kaal oli ligi 11000 tonni tehase näidis masin ..oli esimestel tartu messidel ka väljas.bellarussi eelis kaal odav ja kui isu täis pargid koju ja las ootab kui jälle tööd tahad teha

kellele russ ei sobi ostku koll juba endale valtraga võib mulda sonkidaBig Grin
klaverkatkinevämittekannigieiloeväljatulebühtejorukõik
äravõtaisiklikultmamõtlenrohkemnendepeale kesproovivadlugeda

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Kallis eeskõneleja, tee uus teema. Palun kasuta kirjavahe märke ja suuri algus tähti.

marusittonlihtsaltlugedakuiseitsekordakõikeuuestilugemapeab. Meeldib sellist teksti lugeda?

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

https://www.youtube.com/watch?v=D9Jra0ji8WU
Selline asi siis...

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Tekitab kohe ülekere külmavärinaid,kurat kui see peaks tuppa tulema...
Vasta

Ei juhtu selle väikse kardaanijupiga suurt midagi, läheb ristist laiali ning ongi kogu muusika. DT74ga korra sain tunda mida teeb põrand kui kardaan nüpeldama hakkab, võttis põlved nõrgaks mõneks ajaks... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Olgu muuga kuis on aga niimoodi tehtud õli pealevool pumpa on küll paha.
Tänapäeval on vabalt müüa keevitatavad torupõlved ja ka siis peaks see toru jämedam olema selliste käänakute juures.
Kolbpumbale on kõige halvem asi mis olla saab vaakum pelevoolul ja see kulutab kolbide otsi ja rootorit.
Vasta

Ja üleüldse on igasugu järsud pöörded, ükskõik mis materjalist voolikus/torus hüdrosüsteemis saatanast. Pääliku sõiduvõiduautole meisterdasin ka kunagi uue roolivõimu paagi ja uue torustiku, kuna algse süsteemi jaoks oli järelturu pump kaugelt liiga kange. 1 l õlipoti sisu põhjakõrvetamiseks kulus ca 12 min talviti. Vahetasin välja nii paagi 2x suurema vastu, kui ka tagasivoolu veerandtollise vooliku 15mm toru ja 1/2 vooliku kombo vastu. Sestpeale pole ka suvistel võidusõitudel kuskil rabas ukerdades õli keema läinud ega rool raskeks muutunud
Vasta

(26-05-2014, 01:06 AM)Jaanus9112 Kirjutas:  Selline asi siis...

Kas pealevoolutrassi kõige peenem koht on ikka jämedam, kui pumba sisendava? Kas pump suudab ettenähtud tootlikkust ja rõhku hoida?
Õli kuumenema ei kipu?
Vasta

(27-05-2014, 08:22 AM)v6sa Kirjutas:  
(26-05-2014, 01:06 AM)Jaanus9112 Kirjutas:  Selline asi siis...

Kas pealevoolutrassi kõige peenem koht on ikka jämedam, kui pumba sisendava? Kas pump suudab ettenähtud tootlikkust ja rõhku hoida?
Õli kuumenema ei kipu?

Pealevoolu toru on kõige kitsamast kohast kindlasti jämedam kui sisendava. Suudab hoida ja õli ei läinud ka suurte kuumadega kuumaks. Õlitemp näidik kabiinis ja max oli 50 kraadi.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Käru sai ka nyyd uus.
[Pilt: 2cg0mm8.jpg]
[Pilt: 2yy8tqh.jpg]
[Pilt: ibdmab.jpg]
[Pilt: 2who68k.jpg]
Hetkel tegelen hüdrosüsteemi ehitamisega. Teen homme ka sellest mõned klõpsud.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Täna sai diffriluku pedaal pikemaks tehtud ja nipet näpet veel.
Alustuseks lõikasin ühe vana MTZi siduripedaali varda puruks
[Pilt: 1zly64n.jpg]
Väike lihvimine ja puhastamine
[Pilt: 29ypixt.jpg]
Torujupp omavahel liitmiseks. Seda tegin puhtalt sellepärast, et väga tülikas oleks olnud kogu kupatust ära kruvida masina küljest ja kabiini all niisama kplge oleks olnud väga keeruline keevitada.
[Pilt: 2cmvsdg.jpg]
Varras paraja kalde alla
[Pilt: 2lwags8.jpg]
Keevitus
[Pilt: 2uppkxj.jpg]
[Pilt: 2zow5ee.jpg]
Ja külge
[Pilt: 6puqut.jpg]
[Pilt: ze5f.jpg]
[Pilt: fe029z.jpg]
Stoikad ka olemas nüüd
[Pilt: jqtjz6.jpg]

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Suure huviga vaataks sellist pilti, mis on tehtud traktori kabiinist istmel istudes silmade kõrguselt käru peale.
Sooviks seda selle mõttega, et kuipalju koormat on läbi võre ja tõstuki näha.
Vasta

(08-10-2014, 19:20 PM)2715 Kirjutas:  Suure huviga vaataks sellist pilti, mis on tehtud traktori kabiinist istmel istudes silmade kõrguselt käru peale.
Sooviks seda selle mõttega, et kuipalju koormat on läbi võre ja tõstuki näha.

Okei, ma teen ära kui terveks saan. Suutsin eile külma saada ja nüüd paar päeva vast rivist väljas. Kuna olen võrdlemisi pikka kasvu siis mina näen kabiinist väga hästi mis väljas toimub. Kogu kabiini olengi enda mõõtude järgi seest teinud ja lühematel meestel veidi ebamugav. Aga teen pildi kindlasti ära.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Sai Hydroscandis käidud ja kõvasti raha sinna jäetud
[Pilt: 262ozd1.jpg]
Voolikud said veidikene pikemad kuna mina panin joonise peale vooliku kogupikkuse, aga HC saadi valesti aru ja tehti voolikuosa sama pikk. Aga pole hullu, natuke mõtlemist ja sain süsteemi ikka paika.
[Pilt: zxky7p.jpg]
[Pilt: 2ewp2c0.jpg]
[Pilt: 14v7eci.jpg]
[Pilt: 2rnj5o0.jpg]
[Pilt: 2ewp2c0.jpg]
Ja vastus küsimusele, et kuidas on väljavaade mu silmade kõrguselt kabiinist
[Pilt: wu4brr.jpg]
Avastasin ka veepumba tilkumise ja sa ka see vahetatud (parajalt nõme töö)
[Pilt: 9rrhfs.jpg]

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Väga julge tundub see kabiinis olev "katlamaja" - ma isiklikult oleksin vähemasti suka peale lasknud panna voolikutele. Siis ei hakka purskav hüdroõli elunatukese kallale, kui mõni voolik peaks juhuslikul kombel lõhkema. 
Ja veel - kas tõstukile nn põdrasarve tüüpi jagajat ei kaalunud?
Vasta

Vaade kabiinist polegi nii hull kui algul tundus.
Eks kõrgemad rattad vähe päästavad asja.
Omal kabiin normaalkõrgusel ja all K-700 rehvid.
Seal on küll raskusi et näha koorma viimast kihti ilusti laadida.
Milleks on aga kabiinis see kraan ja väike jagaja?
Esiteks see kütab suvel toa vastikult kuumaks ja kahtlemata on need voolikud seal terviskahjustavad kui miski lõhkeb.
Oleks mu teha oleks pannud kraani ühe käpa voolikute vahele kas siis elektrilise või mehaanilise vastavalt maitsele ja eelarvele.
Lisasektsioon jagajale oleks ka hea lahendus ja veel eriti elektriline.
Saaks nupud käigukangile panna näiteks tiisli keeramiseks.
Vasta

(17-10-2014, 00:29 AM)2715 Kirjutas:  Vaade kabiinist polegi nii hull kui algul tundus.
Eks kõrgemad rattad vähe päästavad asja.
Omal kabiin normaalkõrgusel ja all K-700 rehvid.
Seal on küll raskusi et näha koorma viimast kihti ilusti laadida.
Milleks on aga kabiinis see kraan ja väike jagaja?
Esiteks see kütab suvel toa vastikult kuumaks ja kahtlemata on need voolikud seal terviskahjustavad kui miski lõhkeb.
Oleks mu teha oleks pannud kraani ühe käpa voolikute vahele kas siis elektrilise või mehaanilise vastavalt maitsele ja eelarvele.
Lisasektsioon jagajale oleks ka hea lahendus ja veel eriti elektriline.
Saaks nupud käigukangile panna näiteks tiisli keeramiseks.

Käru keeramiseks jh see väike jagaja pluss kui metstööd pole siis saan vedada teist käru mullaveoks jms. Kuna mul orginaaljagajat pole siis tegin olemasolevatest asjadest sellise lahenduse. Mul isiklikult pole veel ykski voolik kabiinis lõhkenud. Ma tõstsin kabiini ka ühe padja jagu kõrgemaks niiet vaade rahuldav. Kabiini ülemise nurgani maast on 310cm. Aga jh, sai see süsteem tehtud universaalsust silmas pidades.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne