Mida me saaksime ära teha, et ohutu oleks ...
#41

Isa ütles, et kunagi olnud liikluseeskirjas nii: enne raudtee ületamist tüleb sisse lülitada madalam käik ja raudtee ületada sidurit lahutamata. Eks madalam tähendas, et otseühendusega ei tohi ja kui tulid juba madalamaga, siis pidid veel madalama käigu panema. Ilmselt oli sel ajal raudteel rappumisest nii palju abi, et sidurid, koormad ja muud vigurid kippusid lagunema.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#42

ma kordan ennast.
raudteel ei ole olemas lubavat foorituld.
ja igasugu udupasunate ja muu kuliibinluse asemel võiks ikke tõkkepuud panna.
neid porgandeid ju sõidab tänapäe juba iga kümne minuti tagant.
Vasta
#43

(06-06-2014, 22:19 PM)diesel Kirjutas:  raudteel ei ole olemas lubavat foorituld.

See valge näitab, et voolukatkestust ei ole, seda, kas punase pirn on läbi põlenud, kahjuks ei näidata. Nii olen aru saanud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#44

Muuhulgas, härrased ja prouased, ei soovitaks ka nende va fooride peale liialt lootma jääda, vaid ikse ise järgi kaeda, enne kui ratta rööpa peale sätite. Nagu eelnevalt öeldud, siis võib esineda nii tulede läbiküpsemist kui ka muid rikkeid.

Kui ma ei eksi, siis TV3-l õnnestus mõni aeg tagasi pildi peale saada, kuidas rong vuras ülesõidult läbi, nii et punased tuled kustu olid. See võttis kukalt küll kratsima ja tegi päris ettevaatlikuks, sest rongiga põkkudes pole vist üldjuhul teist korda enam vaja...
Vasta
#45

Seda et rong sõidab ja tuled ei põle olen isegi näinud. äkki kulli ülesõit on see lagedi ja aruküla vahel. ja asi lihtne rong sõitis lihtsalt valel rajal ja teistpidi puuduvad vastavad andurid. Ehk asi ikka lihte ja kulukas raudtee omanikule, tõkkepuu ja andurid nii et "salaja" rong ülesõidule ei saa.
Vasta
#46

täitsa nii ongi , kulli ülesõidul oli täpselt samal põhjusel mingi kergematsorti põkkumine ka , aastat paar tagasi .
Vasta
#47

Ma vana inimene väga hästi sellest super-ultra-nano-abinõude vajadusest aru ei saa. Ma arvan, et see kah aitab, kui ülesõidukohale lähenedes mitte sealt sajaga üle lajatada, vaid eelnevalt veenduda, et rongi ei tule. Päikesest-värkidest rääkimine on pseudovabandus. Kui sa ei näe, kas rong tuleb või ei tule, vaata veel üks kord. Ning korda seda protseduuri, kuni saad kindla teadmise. Ükski päike ei ole nii suur, et paistaks juhile silma kolmes erinevas kohas tee peal.

Edit: ülalpool räägiti, et raudtee on hirmus ohtlik värk, et rongid käivad lausa kord 10 minuti jooksul. No johhaidii. Oletame, et meil on eriliigiliste teede ristmik ja peateel sõidab kord 10 minuti joksul üks auto. Ja selgub, et sellel ristmikul foorist ei aita, vaid sinna peab tõkkepuu paigaldama.

Kas te teete nalja või arvategi nii? Midagi võiks nagu oma ajude teha ka jääda...
Vasta
#48

(07-06-2014, 21:37 PM)olevtoom Kirjutas:  Ma vana inimene väga hästi sellest super-ultra-nano-abinõude vajadusest aru ei saa. ... Midagi võiks nagu oma ajude teha ka jääda...
Olla juba niisugune juhus olnud, kus juht usaldas navi nagu issandat ennast ja sõitis jõekaldalt otse vette, kuna seal PIDI olema sild. Pidi, aga ei olnud. Tüüp arvas vist, et navi ajab vee kahele poole laiali nagu üks ajalooline seltsimees Punases meres kunagi tegi...
Kui nüüd nipi-ja-nuputelefonile raudteeülesõidu teemaline "äpu" välja mõeldakse, siis pakun et kolmandik unustab selle sisse lülitada ja ülejäänutest võibolla 5 prossa usaldab pimesi, nii et kihutab tuututava rongi alla, sest telefon käskis nii.
Illustratsiooniks sobib siinkohal interneedusest leitud kleeps:
   

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#49

(07-06-2014, 21:37 PM)olevtoom Kirjutas:  Edit: ülalpool räägiti, et raudtee on hirmus ohtlik värk, et rongid käivad lausa kord 10 minuti jooksul. No johhaidii. Oletame, et meil on eriliigiliste teede ristmik ja peateel sõidab kord 10 minuti joksul üks auto. Ja selgub, et sellel ristmikul foorist ei aita, vaid sinna peab tõkkepuu paigaldama.

Kas te teete nalja või arvategi nii? Midagi võiks nagu oma ajude teha ka jääda...

Täiesti nõus selle jutuga, pole vaja raha raisata nende tõkkepuude ja igasugu muude takistuste peale. Aga no katsu sa idiootidele selgeks teha, et enne raudteed võiks hoo maha võtta/seisma jääda. Kui aru ei saa, siis pole autojuhi lube ka vaja.
Vasta
#50

(07-06-2014, 23:07 PM)raivo45 Kirjutas:  Aga no katsu sa idiootidele selgeks teha, et enne raudteed võiks hoo maha võtta/seisma jääda. Kui aru ei saa, siis pole autojuhi lube ka vaja.

Rumalad ja nörgad isendid surevadki ära. Idioodid ka. Selle nimi on evolutsioon. Ise ei tea, aga üks teine targem mees kunagi teadis öelda.

_____________________________________
Kuldsete kätega soss-sepp.

Vasta
#51

(07-06-2014, 23:46 PM)pljuhkam Kirjutas:  Rumalad ja nörgad isendid surevadki ära. Idioodid ka. Selle nimi on evolutsioon. Ise ei tea, aga üks teine targem mees kunagi teadis öelda.
Õige, Pljuhkam! Ainult väike nüanss on asjal juures. Liikluses on ühel idioodil-Darwini auhinna kandidaadil võimalus endaga kaasa võtta hulgaliselt normaalseid kaaskodanikke, kaasa arvatud herr Pljuhkam koos oma lähikondlastega. Vot see on kurb.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#52

Idikas rammib rekkaga rongi rööbatelt välja ja 20 rongis olnud "idikat" saab surma....mis teha evolutsion? Tõkkepuu lisaks foorile on parem kui ainult foor, peaks olema paremini märgatav aga lõpuni kaitseks ikka aint betoon/raud tõke.
Vasta
#53

tähendab, teema oli, et mida saaks teha, et ohutu(m) oleks.
seukse teema juures nagu hästi ei passi seletada, kui kõvad mehed ollakse ja et looduslik valik imbetsillid ää koristab.
ja igati oli teemaga kooskõlas mainida, et vilkuva valgega on foor veidi parem ja tõkkepuuga veel omakorda parem.
no ja siis ju teoreetiliselt võib ka kõva mees sattuda mõne seukse furgooni rooli, kus paremale üle õla ei näe kuidagi. ja võib juhtuda, et kõva mees peab suisa kinni ja ronib kasvõi kabiinist välja vaatama-kuulama-veenduma, et rongi ei tuleks. kõik ju tore ja õige, aga näituseks need porgandid tulevad ikke kiirelt ja vaikselt ja ka kõval mehel võib ikka jama juhtuda.
või mida iganes.
kui ülesõit on parema tehnikaga varustet, siis on ka kõval mehel lihtsam ja mugavam ja parem säält üle sõita, rääkimata meist ülejäänutest, kes peaksime loodusliku valikuga kõrvaldatud saama.
sedaviisi, vabandan targutamise ja sarkasmi pärast.
Vasta
#54

No üks suht odav vahend kiiruse korraks mahavõtmiseks on ju olemas. Praegusel ajal topitakse igale poole väikese raadiusega ringristmikke. Rekkajuhid panevad need ringid vist küll hambaid krigistama. Kolmeteljelist haagist väänatakse seal üksjagu ja äärekivid on varsti purud, aga toimib. Otse üle kihutajaid pole. Lisaks äärekividele on võimalik klumbi keskele paigaldada täiendav tõke, mis kabelimatsu ei anna, kuid autot otse üle ka ei lase. Ringi välisäärtele võib lisada tasased liivased alad, kuhu teelt väljasõitnu kinni jääb. Ringraja ääres vist on sellised.
Lisades korralikud foorid ja tõkkepuu või lausa kardina, peab rongi alla sõitmine juba tahtlik olema.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#55

Samas, veel lihtsam lahendus oleks siis lasta kilomeeter enne raudteed tee ära laguneda.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#56

" Praegusel ajal topitakse igale poole väikese raadiusega ringristmikke. Rekkajuhid panevad need ringid vist küll hambaid krigistama."
Mis ringid? Kui neid vastukarva sirgeks sõidetakse!
https://www.youtube.com/watch?v=vyUEI4PNqPw&feature=youtu.be
Vasta
#57

Mulle on mosse ka jüris suure tartumnt ringil vastu sõitnud, ikka juhtub
Vasta
#58

See ei ole "ikka juhtub" olukord. Koormaga purukorv pani otse, sest õieti sõites teed terve ringi ära.
Vasta
#59

Tartu mnt Jüri ringil peab tegelt vist ikka kah kas erilisi manöövreid tegema või laus loll olema et saavutada olukorda kus vastasuunda satuks. Saksa autosaadetes pidevalt juttu tüüpidest kes suudavad tagurpidi kiirteele ronida ja vahest ka videolõike kus tehakse selleks uskumatuid manöövreid et seda saavutada. Aga kui viljandis ugala juurde ring tehti olla olnud(bussijuhist äia väide) tavaline et panevad valesti. Inimesed ei näe märke ja ei tea reegleid(tõske käsi kes nõuka ajal load saanud ja uuesti iga kord liikulusseaduse muutudes seda põhjalikumalt sirvinud on) ning sõidavad ka tihti mälu järgi(iga päev sõidan ja rongi ei tule kunagi sellel ajal ning ei vaevu kontrollima) ja siis juhtub. Mälu järgi sõites rongi alla satumise eest hoiaks tõkkepuu mõne ära aga päris pimedate, kes tõkkepuud kaj tähele ei pane, jaoks oleks kulutused juba ebamõistlikud. Sellise ringtee läbimise vastu aitaks vist aint normaalne peakuju ja politsei olemasolu ehk võimalus vahele jääda.
Vasta
#60

Tõstan käe...Seaduses nimelt selline punkt, et kui load kaotad või nad varastatakse aga sa ei teata Politseile, siis pead tegema liikluseksami. Omal olnud paar juhust ja olen pidanud tegema liikluseksami. Olen ära teinud esimese korraga. Mul lausa LS koguaeg kaasas "vesmessokis". Päris hea on vahel mundrimehi või sõiduõpetajaid õpetada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne