[uko]

Pead panema servo survele vahele hüdroaku.Sellel jagajal servo surve kusagil 15bar,aku laed ette 8bar.Peaklapp on sellel jagajal ka väga mannetu,kui töötab püsiva tootlikusega pumbaga.Õli lihtsalt ei mahu läbi käima ,kulutab ära teise ja siis hakkab ka tõmblema ja traktorit suretama.Hetkel töötab meil 100se rexi pubmaga,juhitava tootlikusega siis,päris hea selle väikese jagaja kohta.Ei tea ainult kuidas talvel tööle saab,praegu on õli juba liiga külm.

[alar3]

Eks Uko teab täpsemalt, aga usun, et siin kuluks ära vähe täpsem seletus. Milles väljendub servosurve kadumine? Kas mõõtsid seda manomeetriga, mis see näitas? Mis survele on seadistatud peareduktsioonklapp? Millistel operatsioonidel servo ära kaob (ja kuidas kaob), kas teised töötavad korrektselt edasi? Mida pead silmas reguleeritavate drosselklappide all? Kas läbivoolu reguleerijaid? Millistele operatsioonidele need läksid? Kui jagaja ennem töötas korrektselt ilma selliste vidinateta, siis peab ka edaspidi töötama. Läbivoolu reguleerimine ei ole kuidagi moodi seotud pilootsurvega.

Miskipärast läbivoolu reguleerimine mõjutab piloot survet.
Jagaja on uus.
Servosurve kadumine väljendub selles, et nt. masti keerates tulevad ca 3 sec augud sisse, ehk mast jääb keeramisel lihtsalt seisma. Samuti jääb nool alla lastes seisma.
Servo survet manomeetriga mõõtes langeb see ettenähtud 32-20 bar-ile. Ja nii nõõgivad kõik 4 servoga juhitavat sektsiooni.
On/off opid toimetavad ilusti. Drosselklappidega läbivoolu piirates servo surve tõuseb normi aga tulemuseks on liikuv, kuid tõmblev tõstuk. Klapid läksid masti keeramise ja noole silindri vahele.
http://hydrokrak.pl/912-1282-large/zawor...90-1-2.jpg

[v6sa]

...
Miskipärast läbivoolu reguleerimine mõjutab piloot survet.
...

Teadmata konkreetse jaguri finesse üks hästiunustatud mõttetera:
surve tekib ainult siis, kui pump jõuab lüüa enam äravoolust.

Kas propo-opid hästi aeglaselt toimivad ja probleem süveneb kiirust lisades?

Kui jah, siis tundub, et käsikuid toitev liin pole piisavalt avar või on kusagilt pitsitatud. Kõlab kangesti sedamoodi, nagu ei voolaks käsikutele piisavalt õli peale, mistõttu suurema tarbimise korral ei jätku rõhu hoidmiseks enam õli ja surve hakkab langema. Sulgeklapid aga löövad selle peale kaane kinni.

Kui käsikust tellitud kiirus ei mõjuta tõmblemise iseloomu ega katkestuste sagedust, siis see häda pole põhjus.

[KristjanT]

Oot, kas sel tüübil on proportsionaalsed sektsioonid siis läbi käsikute servo-juhitavad? Tavaliselt käsikud ikka elektrilised ja juhivad solenoide (mis opereerivad madalsurvega). Tihti need solenoidid nöögivad, aga kui sul kõik neli operatsiooni korraga ja uus jagaja veel, siis see nii ilmselt ei ole.

Võsa pakutud "õlivaegus" ei saa sellise pumba puhul ka probleemiks olla. Iseasi jah kui tõesti servo läbi kangi käib, siis võib seal liin pisike olla, mõni stuts väike või hoopis muu asi. Servokanalitel on sõelad ka ees ja kui need umbes, siis võib ka nalja saada. Aga uue jagaja puhul on igasugused sellised defektid väheusutavad. Müüja poolt läbivoolu reg. klappe soovitada tundub ikkagi kummaline, asi peab nendeta toimima. Kas servo peaklapp ei saa olla kehvalt seadistatud või vigane? Kõlab küll nagu servoliin jääks nälga, aga sellise pumba puhul pole see võimalik, servo tahab saada ainult 3 liitrit minutis.

Baltflexis on asjalikud mehed, võid sealt ka infot küsida. Tegelikult neid asjalikke mehi on pea igas hüdraulikatarvikutega tegelevas poes. Aga läbivooluklappide paigaldamine minu talupojamõistusele küll asjaliku nõuandena ei tundu.

[alar3]

Oot, kas sel tüübil on proportsionaalsed sektsioonid siis läbi käsikute servo-juhitavad? Tavaliselt käsikud ikka elektrilised ja juhivad solenoide (mis opereerivad madalsurvega). Tihti need solenoidid nöögivad, aga kui sul kõik neli operatsiooni korraga ja uus jagaja veel, siis see nii ilmselt ei ole.

Võsa pakutud "õlivaegus" ei saa sellise pumba puhul ka probleemiks olla. Iseasi jah kui tõesti servo läbi kangi käib, siis võib seal liin pisike olla, mõni stuts väike või hoopis muu asi. Servokanalitel on sõelad ka ees ja kui need umbes, siis võib ka nalja saada. Aga uue jagaja puhul on igasugused sellised defektid väheusutavad. Müüja poolt läbivoolu reg. klappe soovitada tundub ikkagi kummaline, asi peab nendeta toimima. Kas servo peaklapp ei saa olla kehvalt seadistatud või vigane? Kõlab küll nagu servoliin jääks nälga, aga sellise pumba puhul pole see võimalik, servo tahab saada ainult 3 liitrit minutis.

Baltflexis on asjalikud mehed, võid sealt ka infot küsida. Tegelikult neid asjalikke mehi on pea igas hüdraulikatarvikutega tegelevas poes. Aga läbivooluklappide paigaldamine minu talupojamõistusele küll asjaliku nõuandena ei tundu.

Tõepoolest, 4-ja sektsiooni liigutatakse läbi kangide servoga. Servo saab oma surve jagaja surveliinist, kus sellleks otstarbeks klapp, mis hoiab servosurve 32bari juures.
Servo liin ja stutsid on kõik 1/4 , nagu manuaalis ette nähtud. Kuna surve on mõõdetud vahetult peale jagajat,
võib käsikute-liini probleemi välistada. Surve langus toimub jagajas. Servo peaklapis ei tohiks ka viga olla, sest kangi-silindrit-tõstukit aeglaselt liigutades püsib surve ilusti 30 bar-i juures. Surve langeb 15-20 bar-ini siis, kui
tõstukit kiiresti (normaalselt) liigutada.

Kõikvõimalikud hüdraulikaga tegelevad ettevõtted sh.Baltflex on läbi käidud, kuid adekvaatset seletust probleemile siiani pole. Läbivoolu piiramiseks klappide vahele toppimise jutu peale tehakse suured silmad, milleks!
Teatavasti kasutab Palmse osadel oma tõstukitel samu jagajaid aga sealt mingi info saamine, et kuda nemad oma tõstukid tööle said, on pea võimatu.
Müüja kinnitusel olla ka Palmsel esiti nende jagajatega probleeme ja pusimist olnud, mille tulemuseks olevat Palmse oma tõstukite silindrid selle jagaja järgi teinud...???!!!

[Jaanus9112]

Keegi sellest firmast teab miskit? TRAC

[KristjanT]

Servo peaklapis ei tohiks ka viga olla, sest kangi-silindrit-tõstukit aeglaselt liigutades püsib surve ilusti 30 bar-i juures. Surve langeb 15-20 bar-ini siis, kui
tõstukit kiiresti (normaalselt) liigutada.

Selge, siis ikka õlinälg. Kui tahad konkreetse jagaja toimima saada, pane madalsurveliinile juba Uko poolt soovitatud hüdroaku, mis suudaks hoolimata tarbimisest hoida stabiilselt survet. Pole ise selle konkreetse jagajaga kokku puutunud, aga võib-olla ongi siis selline iseärasus. Ma isiklikult viiks ilmselt müüjale tagasi, aga kui soov toimima saada, siis hüdroaku tasub küll ära proovida. Peaks aitama.

[E303]

LTZ-55A ehk sisuliselt uut tüüpi t-40 baasil ehitatud metsaveo traktor lätimaalt. http://www.ss.lv/msg/lv/agriculture/agri...blcgi.html

[maisalup]

Siin lugedes seda jagaja teemat ja oma väikest arunatukesega ja talupojamõistusega kaasa mõeldes tekib selline mõte- Kuna pumbast peale ei tule nii palju õli kui eest ära läheb, siis avarii klapid hakkavad sulguma. On olemas 2 tüüpi jagajaid minule teadaolevalt.
Ühed on potentsi hoidvad ehk siis hoiavad jagajas koguaeg 200-300bar olenevalt seadistusest.
Teised jagajad on aga vaba läbivooluga ja potentsi ei hoia.
Kui sul pump on vägev ja tootlikkuse probleemi olla ei tohiks, ning pumba töökord on kindel siis saab olla ainus võimalik viga olla selles potentsi hoidvas nn surveklapis mis laseb osa survet tagasivoolu.
Teine variant on see, et pumba tootlikkus väike ja silindrist tagasi tulev õli vaja suunata survesse tagasi nagu seda tehakse puulõhkuja silindris, et saada kiirem töö???
Pole mul tehnilist haridust ja tõele ei pretendeeri lihtsalt teema huvitav ja pakub minulegi pinget et milles siis konks peitub.

[KristjanT]

On olemas 2 tüüpi jagajaid minule teadaolevalt.
Ühed on potentsi hoidvad ehk siis hoiavad jagajas koguaeg 200-300bar olenevalt seadistusest.
Teised jagajad on aga vaba läbivooluga ja potentsi ei hoia.

Kõik õige, aga Alaril on jagaja konstantpumba otsas, seega jagaja peab olema avatud ringlusega. Suletud ringlusega jagajad on kasutusel vaid muutuva tootlikkusega tööpumpadega, sinna jääb jah alati jääksurve vastavalt seadistusele ning siis pumba plaadi kalle nulli, ehk rohkem õli peale ei löö. Suletud ringlusega võib teoreetiliselt isegi reduktsiooniklapi ära kaotada, praktikas on nad turvalisuskaalutlustel seal olemas.

[Lapik]

Kuna tööalaselt olen nonde DPX-idega väga palju kokku puutunud, siis on päris mitmel korral esinenud nende juures vigast peasurve klappi. Ei ole laokaup Eestis.
Kas sul on mõni eel-hüdrauliline sektsioon ka re-genereeriva siibriga? Mille peal jagajat üldse kasutad? Millist kanalit pidi hankisid? Kas tellisid spetsiaalselt oma seadeldise tarvis, ehk siis kas andsid tellides müüjale ka silindrite mõõdud ning ligikaudsed töökiirused?

[uko]

Kas paber kaasa anti?Seal peaks kirjas olema mis august millist silindri liigutatakse.Osa seksioone ei lasta vabalt tagasivoolu vaid lähevad ja teevad veel enne natuke tööd.Ja LS pumbaga töötab see junn paremini kui tavalisega.

[Jaanus9112]

https://www.youtube.com/watch?v=O286VZPYjkw

[alar3]

Kuna tööalaselt olen nonde DPX-idega väga palju kokku puutunud, siis on päris mitmel korral esinenud nende juures vigast peasurve klappi. Ei ole laokaup Eestis.
Kas sul on mõni eel-hüdrauliline sektsioon ka re-genereeriva siibriga? Mille peal jagajat üldse kasutad? Millist kanalit pidi hankisid? Kas tellisid spetsiaalselt oma seadeldise tarvis, ehk siis kas andsid tellides müüjale ka silindrite mõõdud ning ligikaudsed töökiirused?

Kahtlen, et selles jagajas Re-genereerivat siibrit leidub. Jagaja liigutab tõstukit (õnnetust) Weimer 7200. Jagaja hangitud maaletoojalt rumalas usus ja teadmatuses, et see vigur igasugu s.tta liigutab. Silindri mõõdust ega töökiirustest ei osanud tol hetkel midagi arvata ja ega ei küsitud kah.
Oleks siis keegi (müüja) maininud, et antud vigur ainiti "Palmse" kraanaga sõbralikult koostööd teeb, oleks ehk kogu see s.ks ja sättimine olemata olnud ja vana monoplokk saanud omale uue asenduse...

---

Kas paber kaasa anti?Seal peaks kirjas olema mis august millist silindri liigutatakse.Osa seksioone ei lasta vabalt tagasivoolu vaid lähevad ja teevad veel enne natuke tööd.Ja LS pumbaga töötab see junn paremini kui tavalisega.

Asi on kokkulapitud vastavalt tootjapoolsele joonisele,-manuaalile.
Paberit muidugi kaasa ei antud. See tuli sebida keerulisi kanaleid pidi.
Nende joonistega võib teinekord nii olla, et mõnest paberist, milleks on viguri kokkupanemisel vältimatu vajadus, maksad veel poole toote hinnast juurde.

[uko]

Oleks võinud ju küsida ,on vist veel kusagil alles,ja kui ei olegi saab töötava asja pealt vaadata.

[Lapik]

Kas sa PMC-st Indrekuga oled rääkinud? Ta DPX-i teemaga pisut rohkem kursis. Minu teooria on see, et praegu lihtsalt siibrid valed - näiteks tõstukite peapöördel peab olema sümmeetriline siiber, silindrid tahavad aga ebasümmeetrilist siibrit üldiselt. Seejuures on veel oluline ka ühendamise pool. Vähetähtsad pole ka kaitseklapid. DPX juba nii kõrgtehnoloogia, et seda niisama riiulilt võttes normaalselt tööle saada päris keeruline. Üht-teist annaks päästa ka drosselite või muude lihtsate läbivoolu piiravate osadega

[mlsluik]

https://www.youtube.com/watch?v=O286VZPYjkw

Ega need ju laiad kaarrehvid pole, tunduvad natuke kitsamad või silm petab?


Otsin jumzile parajaid tahmarulle ette, 1100/700 baloon jääb natuke laiaks..

[2715]

Milleks on üldse metsaveotraktoriga vaja sellises pinnases liigelda?
Ilmselgelt töö jääb tegemata ja üritus on kahjumiga, niiet milleks üldse üritada?
Ehk mõni metsafirmas töötaja valgustaks sest pole sellist jama pidanud üritama kunagi.

[deeremees]

Pikatüve traktorid TDT 55 või 55A. Mis aastatel tulid juba turbo mootoriga isendid meie metsadesse. Algselt olid nad ilma turbota.

[E303]

Minu teada turboga mootorit neil TDT-55 traktoritel ei olnudki. Mõni kohalik meistrimees võis sinna niva kombaini turbokompressori või terve mootori juurde aretada küll. Turboga mootorid TDT-55A masinatele tekkisid 90 aasta paiku .Erilised masinad olid veel need kus oli natuke suurem kabiin kui vanemal mudelil aga selliseid eestis võis olla vaid mõni üksik ja needki juba uue vabariigi ajal toodud.See vana kabiiniga 55 on ikka hull kitsuke kuut kus koleda mootori jõrina( kabiini olematu müraisolatsioon ) saatel pidid traktoristid end aastate kaupa piinama .