Sõidan juba 15 aastat Jumperiga. Buss on lai, pole mõtet salata. Parkimiskohad, mis on poeuksele lähemal, on mõeldud koduperenaistele, kes enamjaolt seilavad keskklassi autodega ja need mahuvad kenasti joonte vahele. Laiematele masinatele, tõttöelda, on kohad natuke kaugemal, tavaliselt parklate servades. Noh, mina tavaliselt pargin ikka uksele lähemale, sõidan suht täpselt ja nii, et ise pääsen uksest välja ja kõrvalseisvatele jääks samuti ruumi.
Kord ühes parklas juhtus sama stoori. Poest aga väljudes ootas mind keegi mees, kes ligi astudes andis mõista, et minu mõtlemisega on midagi lahti, sest tema ei saanud oma autosse sisse...tavapärasest juhiuksest. Kõrvalistuja uksest ta aga sisse polevat tahtnud ronida. Ja nii ta ootas mind ära, selleks, et öelda märkus minu parkimise kohta. Mnjah, minu viga, oleks pidanud mitte trügima sellele kohale... aga samas oli selli enda masin pargitud mitte(noh, ütleme, täpselt) joonte vahele, vaid vasaku joone lähedale. Takseerisin veel oma bussi...ja ma tõdesin veelkord, et täpsemini poleks enam saanud parkida. Ma ei hakanud mehega jagelema, vabandasin ning sõitsin minema. Mehe ideest mind ära oodata ma päris hästi aru ei saanud. Ise oleksin kõrvalistuja uksest sisse roninud ja asi korras. Tema aga, ootas, näe...oma paarkümmend minutit. Et näha...geeniust!