[motamees]

... Öigem on : "viskas" vötmed maha ... tegelt ta neid siiski veel paneb vaikselt käest ära ...

Õigust räägib...
Küll Overspeed juba teab, et mul närvikava korras.

...Eks proovi ära aga kusagil Ikarus 255 tagavedru ja vedrukanduri vahel need kummitükid pigem lõhkusid vedru...

Korduvalt proovitud erinevatel masinatel ja siiani ainult hääd kogemused.
   
Vanasti sai ZILi vedrude tagakanduri vahele ka pandud. Lõikasime kummi protektori osast vastava sadula välja. Siis ei kräuksunud kuiva ilmaga nii kangeste. Mingeid probleeme ei mäleta ka sellest ajast.

Mossedel on tehase poolt vedrulehtede vahel plastiklehed. Siseturu jaoks kettad ja expordi jaoks olid pikemad lehed.

[autojuht]

Tõusva päikese maa 4 vedustel kastikatel on ka vedrulehtede vahel ümmargused plastiklehed.

[aavu]

Plastik libiseb, kumm mitte.

[motamees]

Tekkisid töö käigus mõned küsimused.
Korrastan pidurite osa praegu. Õlipiduri peasilindrit käitatakse õhumembraaniga. 
   
Membraani korpuse allosas on miskit andur. Andur asub mitte survepoolel. Kas keegi oskab ütelda, mida see andur mõõdab/millele reageerib?
       
Iga strateegilise õhuvooliku (2xsurve jalaga lülitatavasse õhukraani ja sealt tagasi pidurimembraanidele) otsas on millegipärast kolmik. Kolmiku üks ots on kaetud kummikorgiga. Milleks on selline kolmik seal vajalik?
   
Piduriploki peasilindritest suunduvad piduritorud autosse laiali. Millegipärast on ploki ja raami vahel torud ühendatud läbi stutseri. Kas selline vahetükk on ainult tehnoloogiline värk või on sel miskit muud otsatarvet ka?
     
Õhujagajal/kraanil/klapil on viis ühendust. Ühest läheb sisse kompressorist tulev õhk. Kaks väljuvat suunduvad erinevate pidurikontuuride õhupaakidele - ilmselt toiteks. Kaks voolikut aga suunduvad ette. Kuhu võiks need suunduda? Kas kaitseklapi ülesanne võiks olla purunenud kontuuri eraldamine teistest?
   
Kas kellelgi on selle auto pneumoskeemi või mingit viidet selle kohta?
Tänan kaasamõtlejaid.  

[v6sa]

... Milleks on selline kolmik seal vajalik?
...

Diagnostikaks? Mugav manomeetrit ühendada.

Läbiviigustutserid võivad sisaldada ka eraldusklappe, mis peaks sulguma järsu rõhulanguse korral.

[motamees]

Läbiviigu stutseris pole sees mingit klappi. Täiesti "mõttetu" raske rauajunn. Ühenduskoha saaks teha palju väiksema.

[tarko]

Kolmikud võivad selleks olla, et pukseerimisel või jäigaga taga olles saaks vedukilt õhku võtta.

[mrt36]

Ja vahetükid selleks, kui toru vahetada, saab seda "ükshaaval" teha?!

[aavu]

 
Õhujagajal/kraanil/klapil on viis ühendust. Ühest läheb sisse kompressorist tulev õhk. Kaks väljuvat suunduvad erinevate pidurikontuuride õhupaakidele - ilmselt toiteks. Kaks voolikut aga suunduvad ette. Kuhu võiks need suunduda? Kas kaitseklapi ülesanne võiks olla purunenud kontuuri eraldamine teistest?

Seda õhujagajat nimetati Ikarusel "binokliks" ja eraldas ta tõesti purunenud osa ülejäänust. Binoklis olid klapid ja vedrud. Esimene asi, mis ära külmus ja ajalehega soojendamist tahtis. Osad viskasid ta seest tühjaks, et ei külmuks. Kolmikud juba viidati, et õhu andmiseks seisva mootori puhul aga kusagil peab olema ka õhu võtmiseks, nt rehvi pumpamiseks.

[Wiki432]

Motamees:
Membraani korpuse allosas on miskit andur. Andur asub mitte survepoolel. Kas keegi oskab ütelda, mida see andur mõõdab/millele reageerib?

Õhk-õli pidurisüsteemis ei oma pedaal mingit tagasisidet hüdraulikapoolel toimuvaga. Nii pole vajutajal aimugi, et klotside vahe automaatregulaator ei tööta (pedaali käik hüdroajamis oleks tavapärasest pikem) või hüdrosüsteemis on mingil põhjusel õhk (hüdraulilisel piduril oleks pedaal pehme ja pikema käiguga). Tavahüdropiduri puhul oleks need ohumärkideks pidurites olevale/peatselt tulevale rikkele. Kuna õhukraan tagasisidet pedaalile ei anna, ongi lisatud eelmainitud andur, märkimaks ära ajami käigu ülemäärane pikkus. Vajalik asi, sügav soovitus korda teha ja korrasolekut tihedalt kontrollida, vältimaks olukorda, kus tühjapoolse autoga on kõik seni justkui päris hea, aga täiskoormaga pidureid ei jätku.

Motamees:
Iga strateegilise õhuvooliku (2xsurve jalaga lülitatavasse õhukraani ja sealt tagasi pidurimembraanidele) otsas on millegipärast kolmik. Kolmiku üks ots on kaetud kummikorgiga. Milleks on selline kolmik seal vajalik?

Arvan, et diagnostika tarbeks, nagu ka ksf! V6sa mainis. Haagisevalmiduseks ei kasutata selliseid klapiga väljavõtteid ja kui antud auto on puksiiris, ei saa vedukauto piduriõhku sinna stutsi anda, sest vabastatud pedaali korral ei suruks vedukautost tulev õhk mitte membraani, vaid väljuks pedaalikraani kaudu. Justkui "suss", mis tekib pedaali vabastades. Manomeetriga rõhku saaks mõõta, olen ka nii teinud, tõsi küll, teistsugustel asjaoludel ja teises süsteemis. Klapid olid analoogsed.

Motamees:
Piduriploki peasilindritest suunduvad piduritorud autosse laiali. Millegipärast on ploki ja raami vahel torud ühendatud läbi stutseri. Kas selline vahetükk on ainult tehnoloogiline värk või on sel miskit muud otsatarvet ka?

Tehnoloogiline. Nii saab pumbasüsteemi eraldi koostada ja täies tükis autole kinnitada ilma, et 5 m kõverat ja õrna toru järele tilpneks.

Motamees:
Õhujagajal/kraanil/klapil on viis ühendust. Ühest läheb sisse kompressorist tulev õhk. Kaks väljuvat suunduvad erinevate pidurikontuuride õhupaakidele - ilmselt toiteks. Kaks voolikut aga suunduvad ette. Kuhu võiks need suunduda? Kas kaitseklapi ülesanne võiks olla purunenud kontuuri eraldamine teistest?

Nagu ksf! aavu mainis, on klappidel kaitsefunktsioon. Kui ühes süsteemis miskit puruneb, ei jää kogu masin hetkega ilma õhuta/piduriteta. Erinevalt tema jutust väidan, et stutside kaudu membraanikorpustel ei saa masinat õhuga täita. Täita saaks kuskil otse paagi küljes olevast. Sealtsamast saaks ka välja võtta . Näiteks kummide pumpamiseks.
Klappe ei soovita tühjaks teha, võib valusalt kätte maksta.
Ei pannud tähele, kas eespool oli kuskil märgitud, ka õhu niiskuse eraldamiseks Cargol on mingi graanulpadrun, või kasutatakse piiritust?

[motamees]

Wiki jutt selgitas asjad. Vastused rahuldavad mind, kuna asi põhjalikult lahti seletatud ja on ka loogiline.
Tänud kõigile, eriti Wiki.
Minu Cargol on graanulitega õhukuivati ja selle all "aevastaja". Sellega vist mingeid probleeme pole. Igastahes pidurimembraani survepoole peal pole niiskuse märkigi. Vanasti oli igalpool õhusüsteemis niiskuse, lausa vee, jälgi.
Minul ilmselt kõiki neid kolmikuid vaja ei lähe. Mis diagnostikat ma sääl ikke teen. Kui ilma kolmikuta paremini sobib, siis selle ka ära jätan.
Sobivusest räägin selle pärast, et tõstan seda piduriplokki väheke teise koha pääle. Praegu on just keset kõhualust tühjust. Ei saa panipaika teha ühele ega teisele poole. Tõstan kogu kupatuse pool meetrit ettepoole, küttepaagi vastu. Taha jääb siis suur ruum kolakasti jaoks.

[Janka]

Õhk-õli pidurisüsteemis ei oma pedaal mingit tagasisidet hüdraulikapoolele toimuvaga. Nii pole vajutajal aimugi, et klotside vahe automaatregulaator ei tööta (pedaali käik hüdroajamis oleks tavapärasest pikem) või hüdrosüsteemis on mingil põhjusel õhk (hüdraulilisel piduril oleks pedaal pehme ja pikema käiguga). Tavahüdropiduri puhul oleks need ohumärkideks pidurites olevale/peatselt tulevale rikkele. Kuna õhukraan tagasisidet pedaalile ei anna, ongi lisatud eelmainitud andur, märkimaks ära ajami käigu ülemäärane pikkus. Vajalik asi, sügav soovitus korda teha ja korrasolekut tihedalt kontrollida, vältimaks olukorda, kus tühjapoolse autoga on kõik seni justkui päris hea, aga täiskoormaga pidureid ei jätku.

Ma nats risustan, aga tähelepanelik lugeja leiab siit asjaliku iva juhuks kui kunagi peaks tegemist tegema sellise vene ime(ja)ga, mil nimeks Ural-375. Nimelt tollel risul ei anna mitte ükski tuluke või andur märku rikkest pidurite hüdropoolel. See jutuks tulnud andur oleks igal juhul siis tarvis ise paigaldada. Hea asi kahe sõnaga .
Ma muidu ei kobiseks, aga ajal, mil pidin kohustuslikus korras urali rooli keerutama, läks mul kahel korral suht õnnelikult nenede piduritega... Polnud just meeldiv kogemus.

[overspeed]

Tekkisid töö käigus mõned küsimused.

Iga strateegilise õhuvooliku (2xsurve jalaga lülitatavasse õhukraani ja sealt tagasi pidurimembraanidele) otsas on millegipärast kolmik. Kolmiku üks ots on kaetud kummikorgiga. Milleks on selline kolmik seal vajalik?

Nagu eelnevalt märgitud, käib selle keerme peale vastava otsikuga voolik, millel on pikendus sees mis kolmikus oleva automaatsulguri lahti lükkab (eelnevalt hermetiseerib ühenduse, viimane pingutus avab klapi). Ava on suht peenike, sellest toidet läbi ei aja. Manomeetrile piisav, saab kontrollida kas ja kui palju sinna punkti röhku jöuab (meil on keerulise hüdraulika süsteemiga seadme jaamas selliseid igas strateegilises kohas, just röhu kontrollimiseks kui miskit "kala" otsime solenoidide vahelt. Nii pole vaja palju manomeetreid panna vaid kasutame ühte teisaldatavat).
Jäin aga mötlema ... mis suunaga kolmikud on, kas kondents-vett sealt kontrollida ennem talve oleks vast möttekas ? Vöi on kolmikud juba peale öhukuivatit ?

   

[aavu]

Kondens ikka paagi alt.

[motamees]

Kondentsi jaoks oli paagi all klapp. Kas sealt ka midagi tuleb, on iseküsimus. Kuivati on kõige esimene. Kompressorist tuleb pikk vasest toru. Õhk jõuab sääl piisavalt (ehk) jahtuda ja suubub siis kuivatisse. Liigne tatt nuusatakse sääl välja ja ülejäänu läheb läbi graanulite.

[Wiki432]

Graanulid toimivad päris hästi. Kui on hooldatud. Ette on nähtud nende iga-aastane vahetamine, mõnel margil lausa kaks korda aastas. Reaalses elus hoitakse sellelt kokku ja mõni ei vaheta üldse, mõni kolme aasta tagant. Nende väidet, et "autot kasutatakse nõnda vähe, et pole mõtet nii tihti vahetada", ei oska kommenteerida. Teoreetiliselt peaks nende jutt olema tehniliselt vale, aga praktilises elus sõidavad nad ikkagi oma sõidud ära. Vahel kahetsevad ka, aga õppust ikka ei võta. Kus see tõde on, või kust riskipiir läbi jookseb, ei oska keegi täpselt öelda. Käitudes tehasemanuali järgi on rist tõenäoliselt väikseim.
Graanulsüsteemi õhk tehakse kuivaks, piiritusesüsteemis on kogu aeg kerge joove sees. Pärast mitmeid aastaid ekspluatatsiooni kaob kogu õhusüsteemi kokkupanekul kasutatud määre kuhugi ära. Lihtsalt ühel momendil tekib mansettide ja tahkest materjalist detailide vahel kuivhõõrdumine ja sellest tekitud kinnikiilumised. Õhk-õli pidurisüsteemil neid detaile õnneks palju ei ole ja kõige keerulisem neist on pidurikraan. Näiteks ei ava süsteeme enam võrdselt või ei anna lõpuni klappidel tagastuda. (meenutame siinkohal diagnostikaks ettenähtud kraani membraanistutseril) Piiritusesüsteemil määritakse mingilgi määral detaile õhus liikuvate piirituse ja silikoonõli piiskadega. Kumb süsteem lõppkokkuvõtteks parem on, ei oskagi määratleda, mõlemal on omad head ja vead. Isiklikult olen mõlema süsteemiga masinaga sõitnud, piiritusega oli külmumisi tihedamalt.

[aavu]

Piiritust tuli iga päev panna sorts, eriti niiske-uduse ilmaga, graanulitest polnud kuulnudki. Nüüd jah graanulid pikaajalised. Muidu piduriõli uskujad põhjendasid, et õlise pinna külge jää ei kinnitu. Võibolla oli neil õigus?

[motamees]

Eks süsteem on kaua toiminud. Kui nüüd Wiki jutu peale mõtelda, kas siis võiks süsteemi määrida? Näiteks laseks silikoonõli kusagilt sisse. Määriks kogu ringi klapid/rõngastihendid ära. Ülejääk jookseks kusagile lõppu. Kõiki klappe ei jõua ju lahti näppida.
Graanulite süsteemid on paljudes autodes igavesed. Toimub imamise ja kuivamise protsess.  Ma ei teagi, kuidas Ivecol on.

[Wiki432]

"Igavesi" graanuled ei tea ühelgi masinal olevat ja ei usu ka sellesse teooriasse. Näiteks lõik Volvo FM/FH manualist:

The desiccant in the braking system shall be replaced

every other year or when the symbol for replacement
of desiccant is displayed. If this function is not
activated, the replacement interval is every 12 months.

Et kui on kontrollsüsteem olemas, siis tule süttimisel või üle ühe aasta, kontrollsüsteemi puudumisel 12 kuu järel. Vanemate masinate manualidest on jäänud meelde 12 kuud, ja mõnedel kaks korda aastas.

Süsteemi valatud õli või piduripiiritus (mis sisaldab silikoonõli) vaevalt, et kõike määrib, vähemalt isiklikult sellesse ei usu. Muideks, on meelde jäänud õpetus, kus piiritusmasinatel peab vahest ka suvel vedelikku lisama just õlituse puudumise pärast. Piiritus peseb ise kõik maha (ka tehasemäärde) ja kui õli juurde ei saa, jäävad detailid kuivaks. Ei julge väita et tõde on siin või sealpool, tõenäoliselt kuskil vahepeal. Igatahes on sellesama VolvoFM'i manualis lause:

Note!

Do not use frost protection (alcohol)
in trucks with air driers.

[Marko]

Silikageel (kui sellest jutt "graanulitena") tahab vahepeal kuumutamist, mitte vahetamist. Veoauto õhkpiduritest ei tea ma muhvigi aga mis muu materjal seal ikka vett kogub?