[mlsluik]

 Ole hea ja ütle selle sinise, mida kasutad, värvikood ka!

Goluboi...     ega peast ei oska öelda kuid ega see valik seal nii suur ka pole, paar tooni igat värvi...
Ise olen isegi heledamale sinisele veel törtsu valget juure seganud....   Ühed russi veljed värvisin just siniseks millele sai metalliku sädelevat sisse segatud, naise geelküünte karbist rottisin mingit puru, igatahes suht pull asi sai.

[huvi5]

Pentaprimil ongi ainult 1 helesinine, nn russisinine, aga ise läheneks loovamalt ja mitte nii traditsiooniliselt. Teisi toone on ka olemas, miks vana vene traktor peab olema ilmtingimata russisinine?

[mlsluik]

Sest lilla või kollane T40 on lausa ropp kui mitte öelda et rõve...    
Ise olen kaalunud valmeti punast või valtra musta tooni mõne masina juures kasutada, üks mtz 80 tuleb vist läikiv must... Aga see tulevikumuusika, enne peab vana jumzi tänavale saama.

[unimüts]

Pentaprimil ongi ainult 1 helesinine, nn russisinine, aga ise läheneks loovamalt ja mitte nii traditsiooniliselt. Teisi toone on ka olemas, miks vana vene traktor peab olema ilmtingimata russisinine?

Pentaprim on kuradima hea värv. Ise kasutaks seda vaid  puidu maalimiseks. Olen sellega maalinud puitu. Nii 5 aastat püsib peal ja siis koorub maha. Sai kunagi ühed poritiiva otsad peale täieliku puhastamist sellega värvitud. Vibratsioon või kohati värvikihi lahti. Sai küll maru õhukeselt mitmes kihis värvitud kuid ei midagi. Olen proovinud igasuguseid gruntvärve tema all, ikka sama tulemus. Metalli peal ei kesta see värv kuidagi.  Eriti head kogemused on võsas korra masinaga põõsa alt läbi käid näeb masin välja nagu oleks keegi rehaga sooned sisse teinud. Katsetage, see värv kuradi pehme.  -Aga tuleb tunnistada, et kui masin enne igat ülevaatust (korra aastas) üle maalida pentaprimiga siis näeb igati äge välja.
Samas kui keegi tahab väga pentaprimi lõuna-Eestis osta. Siis tartus on maaletoojaid. Üks on Ringtee tänaval (ringtee 1 vist oli) ja teine on Turu tänaval hulgikauplus (Fixuse kõrval) Müüvad seda pentaprimi nii 11-12euri 2,7l purk välja viimases kohas.  (ostan seda mesipuude tarvis aastas kümneid liitreid. Siiani odavaim värv, kuna arvestan, et pean 5-7a jooksul ülevärvima)


Ise soovitaks pigem juba Alpina värvivalikust. On küll tiba kallim, kuid on palju tugevam. Selle värviga on mul imelik kogemus samas. Nimelt kui maalida külmale pinnale, siis kulub värvi palju ja jääb pehme. Samas kui leiaks nii 30kraadi kuuma päeva. Läheb värvi vähe ja nakkumine on üllatavalt hea- tugevuselt võiks isegi võrrelda rekka värviga debeer.
Alus grundiks valisin ise sama alpina halli epoksüüdsisaldusega värvi, mida toonisin ise vastavaks põhivärvi lisades.

 Kõige huvitavam oli aga paar kuud tagasi, kui maaliti ühte traktorit erkpunase Hammerite värviga. Haakuvus külmal pinnal vilets, värv ise tugev. Peale 3 kuud kasutust ei ole maha koorunud. Aastaid vastupidavust ei loodaks, kuna siiani soovitatakse seda värvi vaid aiapostide maalimiseks.

Värvimise juuurde lisaks. Ei oleks värvi mis ei sobi 100%. Igal värvil on omad hädad ja eelised. Kõige suurem probleem vanade masinate juures on tegelt: Kuidas saada see vana kleepuv õlikiht masinate pealt maha. Survepesuriga ja kuuma veega saab küll suurest pasast lahti, kuid see kilejas kiht jääb ikka. See on ka üks põhjusi, miks värvid ei nakku aluspinnaga.

[Gravity]

Võlusõna on pesuaine, muidu jäädki uhama. 

[saarrand]

Pentaprimil ongi ainult 1 helesinine, nn russisinine, aga ise läheneks loovamalt ja mitte nii traditsiooniliselt. Teisi toone on ka olemas, miks vana vene traktor peab olema ilmtingimata russisinine?

Meelis ka juba andis minu mõtte edasi põhimõtteliselt. Kuna traktor oli ka enne sinine, siis jääbki ta kindlasti ka edaspidi siniseks. Kuna mulle endale ka sinine värv tegelikult väga meeldib, siis mul pole ka selle vastu midagi.
Ja on müügis nähtud neid teisi värve ka, aga no ei ole minu maitse, pigem rõveduse tipp. Pealegi, mis Meelise sinistel masinatel viga on, täitsa ponks näeb välja ju!

[mlsluik]

Meelis ka juba andis minu mõtte edasi põhimõtteliselt. Kuna traktor oli ka enne sinine, siis jääbki ta kindlasti ka edaspidi siniseks. Kuna mulle endale ka sinine värv tegelikult väga meeldib, siis mul pole ka selle vastu midagi.
Ja on müügis nähtud neid teisi värve ka, aga no ei ole minu maitse, pigem rõveduse tipp. Pealegi, mis Meelise sinistel masinatel viga on, täitsa ponks näeb välja ju!

T40 näeb sinisena suht kena välja, eks lõppude lõpuks on asi siiski maitses.      

Mõned järgnevad traktorid mis kevadel mul hakkavad lõpusirgele jõudma saavad seekord vähe teistsuguse kuue selga, see vana jumz tuleb arvatavasti kas pruuni või punasega ning valge kabiiniga, ühele mtz'ile olen mõelnud midagi vähe tumedamat peale tõmmata. Aga sellest kunagi hiljem. 

Näide T40'est
 




Ja ega jumzilgi viga pole, pealegi sinine jumz ise-enesest on juba suht harv nähtus. Eestis 5-6tk veel on.



Ja DT 75 sai siniseks võõbatud samal põhjusel et tegelikult orginaalvärv sellel isendil oligi sinine. Leningradi kapitaalis kallati mullale ja õlile vähe oranzi peale...

[mlsluik]

Jumzile sai toodud lisaks üks päevinäinud greifer, tihtipeale vaja maakive laadida ning väiksemaid killustiku hunnikud peale tõsta, kaevekopaga pudistab väiksed kogused mööda hoovi laiali ning kasu mitte midagi...

Tänud siinkohal ksf Mihklile. 






Jumz ise endiselt sõiduvees...

[jancs]

Küsiks targematelt jumzi meestelt, mis võiks põhjustada olukorra, kus traktori käima pannes alguses töötavad saha tõste ja masti keeramine. Peale 15 min töötamist tegevus lakkab. Paaki ei tule ka tagasivoolu torust mingit õli. Ei ole veel täpsemalt lahkama hakanud probleemi. Suur pump töötab ja õlipuudust ei ole. Kui väike pump kehva on, siis ju mingi tegevus peaks ikka toimuma (vähemalt peaks olema tagasivool). Hetkel on mulje, nagu ei saaks pump õli kätte. Kas seal paagi küljes on mingi klapp, mis jagab õli tagumisse ja esimesse pumpa? 
Tänud juba ette.

[saarrand]

Meelis, mis hinnaga greiferid said? Mina sain sügisel samuti ühed tugevalt päevinäinud isendid 250€ eest. Mast küljes on nad kuradima rängad selles mõttes, et võtab nina üsna hõljuma sõidu ajal, aga muidu puistematerjali laadimiseks superhead!

[mihkelr]

Hinnaks tegime sümboolse 200€. Tundub, et tegutsemiseks sai ainuõige päev valitud, vaadates missuguseks ilm keeras, poleks vist greiferit ja traktorit lähiajal nii lihtsalt kätte saanud.
Igatahes väga tubli projekt.

[mlsluik]

Jancs, pakun puusalt et väikse pump millepeale esimene jagaja toite saab on omadega õhtul...   Raske siinkohal hinnangut anda sest jumzi erinevaid kopa modivikatsioone on niivõrd palju et see oleks rohkem ennustamine. On ju taga asetsevad pumbad vanemal EO'l, siis küljepeal reduktoriga on kas kolme väikse pumbaga või ühe suure pumbaga, mõnel ka kahe väikse pumbaga variant + esimesed õlipumbad, kas ees mootori küljes üks NS 32 või siis NS32 ja NS 6 või 10 roolivõimu jaoks jne... Seis suht kirju lisaks aastatega toimunud ümberehitused ja ratsid...

Greifri hinnaks tegime 200 mis on enam vähem, on neid olenud odavamalt ja on ka kallimalt, silindri toki lasin teha uue mis on juba arvestatav lisa väljaminek, samuti tuleb seda natuke lappida ja keevitada ning ümber teha nii et arvan et seis jäi selline kus kõik diiliga rahul. 
Siinkohal tänud Mihklile ning eks mingi aeg avalikustame ka oma teise diili


Greifer teeb tõesti masina juhtimise märgatavalt raskemaks kuid vahest läheb hädasti vaja. Kunagi oli mul jumzi greifer isegi JCB küljes nii et tuleb seegi kord mõelda universaalsuse peale...
Jumziku orginaalid nö kahe silindriga greifrid on veel raskemad kolakad kui see aga eks töö teevad need kõik ära.

[mlsluik]

Vahepeal kuidagi nii läinud et Jumz on saanud pea kuujagu puhkust, täna igatahes sõitsin magistraalid läbi ja käisin metsas truupide otsasid puhastamas.  Tahaks jubedalt kirjutada et vat täna sai tehtud seda ja seda, regullisin siit ja parandasin sealt... aga vat näiteid ei ole.  Käib ja tuksub, klappe võiks vähe timmida ning ksp peaks stendi panema ning kütet peale keerama nõksa kuid kuna seegi vajadus on nii väike ja ebaoluline siis vast jätan need tööd suve peale.

[raudbetoon]

Kuigi ma selleni vist sel aastal ei jõua, olen ma ikkagi tahtmist täis ka oma masinale topeltrattad taha panna. Küsimus aga on, et miks on hea/parem, et teine ratas kinnitada nende viie suure augu kaudu, kui seda saaks teha ju ka tsentrile lähemal olevate nelja väikese augu abil, mis muidu on lisaraskuste kinnitamiseks mõeldud?

Ja teine küsimus ka. Vaatasin Su kogu teema põhjalikult läbi, aga ei leidnud tagarataste vaherõngaste tehnilisi andmeid - pikkus, laius, kõrgus, paksus. Ehk jagad neid, siis teistel vähem jalgratta leiutamist. Aitäh!

[huvi5]

Kaugemalt tõmbab ikka stabiilsemalt kinni, sa ju ei taha, et ratas ära kaoks kuskil sõidu aeg või mudas kraapides.

[raudbetoon]

Kaugemalt tõmbab ikka stabiilsemalt kinni, sa ju ei taha, et ratas ära kaoks kuskil sõidu aeg või mudas kraapides.

Tegelikult hoiab lisaratast kinni ju rõngas. Ja rattapoldid on ju veel rohkem keskel koos kui lisaraskuse augud. See vastus polnud minu jaoks veenev.

[autojuht]

Tegelikult hoiab lisaratast kinni ju rõngas. Ja rattapoldid on ju veel rohkem keskel koos kui lisaraskuse augud. See vastus polnud minu jaoks veenev.

Vale vastus. Vaherõngas fikseerib asukohta ja tõmmitsatega tõmmatakse velg kinni.

[mlsluik]

Vaherõngad peaks olema laiemad kui mul said, kahe ratta vahe peaks olema vähemalt 10cm või rohkem. Hetkel kogub kiirelt pori täis ning puhastamiseks tõstan käpaga külje üles ja lasen 5ndaga ratta keerlema, sama protsess ka teise poolega ning siis saab ka teepeale juba minna...  Äkki olid mul rõnga laiuseks mingi 15cm??? Vat ei mäleta, pole raske mõõta ja ise joonis teha velje järgi. Paari minutiga saab hakkama. 

Kinnitused peaks olema võimalikult rõnga lähedalt ehk antud juhul siis suurtest kilpi aukudest, tavakasutuses oleval masinal ei juhtu ka suurt midagi kui läbi nende nelja augu kokku tõmbad aga siis lihtsalt annab kilp rohkem mängida.   See kuidas muidu ratas orginaalis traktori alla on kinnitatud ei mängi siin mingit rolli sest nüüd ei kanna keskosa vaid velje äär, keskosa on üldiselt mõtetu raud mis niisama kaasa sõidab. Kuna vahest rattad käivad ka teiste masinate all siis pole raatsinud häid velgi ära tükeldada, aga üldiselt võiks topeltratastel kilpid maha lõigata... 

[mihkelr]

Minu traktorill on näiteks topeltrataste kinnitamine lahendatud niimoodi:

[Meistrimees]

Kas rummupoldid on nii lühikeseks lõigatud, et need huiu-muiud saaks sinna otsa keerata? Tundub porno olevat. Need vahejupid tehti ikka jämedast 32-sest kuuskandist, mille ühes otsas sisekeere ja teises siis vastavalt väliskeere.