Ei tea kui kaua diislikütus haiseb kui sellega puitu immutada? Tekkis mõtte teha segu diisliküttest ja tõrvaõlist, et siis diisel roniks puitu ja tõrvaõli kaitseks pealt poolt. On üldse asjal jumet?
Aga igavene pole miski, täna tõin keldrist tsingitud naelad mis seal umbes pool aastat olnud. See tsink roostetas seal ikka mõnuga.
tundub vend karvik, tundub.
kui viitsida eelmiselt lehelt vaadata esialgset küsimust, siis teemaks spido, mis näitab kõnealusel pillil 120 ja kõigil teistel samas kambas sõitjail 140.
(06-08-2015, 18:47 PM)maisalup Kirjutas: Ei tea kui kaua diislikütus haiseb kui sellega puitu immutada? Tekkis mõtte teha segu diisliküttest ja tõrvaõlist, et siis diisel roniks puitu ja tõrvaõli kaitseks pealt poolt. On üldse asjal jumet?
Aga igavene pole miski, täna tõin keldrist tsingitud naelad mis seal umbes pool aastat olnud. See tsink roostetas seal ikka mõnuga.
Viimati lahjendasin puutõrva vaigutärpentiiniga, saab ka mineraaltärpentiiniga. Lõhn kindlasti meeldivam, kui diisliga teha.
Lohakus annab tunda.
Jäi meelde number 90 ja 140 mis peas kohe miilid ja kilomeetrid kerima pani.
Tsikliga sõites on eriti vihmaga need kiirust näitavad teeäärsed näidikud näianud mulle kiiruseks 23 kui tegelik oli kusagil 70.
Oma kaksikul(XRV750) oli kunagi, et näitas vähem natukene ja just suurema kiirusel. Probleemi lahendas spido trossi ja rattas oleva ajami määrimine.
Huvitav näide on see kui üks vant tuli kurtma, et tal spido ei tööta ja raha ei ole. Sai esiratas lahti võetud ja sael sees separaatori kaotanud laager. Kuna vant ei olnud sellega nõus, et ma ratta laagri ära vahetan, vaid nõudis spido korda tegemist, siis ma ei nõustunud enam edasi tegema. Peale mõningast vaidlust selle üle, et ta ei taha trahvi saada ja mina ei taha, et sellise laagriga masin minu juurest minema läheb, suutsin teda ikkagi veenda, et laager läheb uus. Tulemus oli, oh üllatust, tööle hakanud spido ja korras esiratas.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
otsi otsapuhastajaga ja pikemalt noaga. kiudjuhtme puhul peaks nuga nõukaaegsest sööklanoast vaid pisut teravam, mudu lõigub ka kiud pooleks.
eriti pika koorimise jaoks ehita abinõu. kasvõi tummisema lauajupi sisse puuri mulk, kust opereeritav juhe läbi mahub ja kas laua sisse või kohe väljuva ava vahetusse naabrusesse areta mingi statsionaarne ja reguleeritav nuga. edasi pole muud kui sikuta.
Küsimus trummelniidukite kohta. Kas Y-terad purustavad puitunud maltsa/puju jne paremini kui haamrid? Hetkel mul trumlil haamrid küljes ning tulemusega väga rahul olla ei saa kuna peksab rohu maha aga läbi ei lõika. Plaanisin juba hakata rootorniidukit koostama põlveotsas, kui plahvatas mõte, et äkki terade vahetusest piisaks? Maksma läheks terade vahetus tõenäoliselt vähem kui niiduki ehitus.
(20-08-2015, 19:25 PM)Provoker23 Kirjutas: Küsimus trummelniidukite kohta. Kas Y-terad purustavad puitunud maltsa/puju jne paremini kui haamrid? Hetkel mul trumlil haamrid küljes ning tulemusega väga rahul olla ei saa kuna peksab rohu maha aga läbi ei lõika. Plaanisin juba hakata rootorniidukit koostama põlveotsas, kui plahvatas mõte, et äkki terade vahetusest piisaks? Maksma läheks terade vahetus tõenäoliselt vähem kui niiduki ehitus.
Aja terad teravaks ja niida natuke aeglasemalt. Siis ei peksa maha.
Y või L terad on minu silmis veel kehvemad. Küll aga oma masinal pole proovinud. Vaatasin naabri oma poole silmaga ja võrdlesin töö tulemusi. Minu tulemus oli too hetk parem.
Mina niitsin Y-teradega ülekasvanud muru lautade ümbert nii kuni 30cm pikka heina. Terad peavad olema sirged ja mõistlikult teravad, päris ziletid ei pea olema. Niidukile jõuvõtust 1000 pööret peale ja kiirus kuskil 5km/h ja tulemus jäi 5cm maa pinnast ja sile lõikus nagu oleks muruniidukiga niidetud. See jutt, et hooldusniidukiga pole võimalik ilusti niita on jama. Kõik kiirused peavad lihtsalt kokku sobima.
Pole mõtet traktoriga tühikäigul kui jõuvõtt teeb 200 pööret ja kiirus 10km/h loota ilusat niidet...
Isegi kulpidega pidavat saama niita muru, kuid siis need peavad olema enamvähem zileti teravusega, muul juhul see ainult nätsutab võsa pilbasteks ja mõeldud siiski puitunud heinale.
mul seda puitunud heina maltsa ja puju näol ei võtagi. 25 taga enamvähem täispööretel lasin 1 käiguga. Tehasest tulles on juba terad suht tömbid, et mitte öelda nürid.
Need on jah juba uuena mitte väga teravad ja kivide vastu lähevad nad ka parajalt tömbiks, ja ei saagi vikati teravuseks, kuid saab teravamaks ikkagi teritades.
Niiduki tera peab saavutama teatud kiiruse, et maha lohistamise ja rebimise asemel hakkaks lõikama.
Ega sel t-25 kiiremaid jõuvõtu pöördeid pole? Pole selle masinaga väga kursis, kunagi väikse poisina sai sellega heinapalle põllult koju toodud, rohkem pole kokkupuudet olnud.
(Seda postitust muudeti viimati: 16-09-2015, 10:51 AM ja muutjaks oli aavu.)
Porikaitse plekk. Nii ütleks mina selle detaili kohta. Kas sel osal on eesti keeles ka mõni teine nimi ja kuidas seda nimetatakse näiteks inglise või vene keeles ametlikult. Vaja oleks otsida aga autoesinduses pakutav lahendus ei sobi rahakotile.
Vabandused pildi autori ees, polnud paremat käepärast.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
No nii,leidsin oma peast ühe küsimuse targematele.
Kas kellegil on kogemust mõne uuema reduktorstarteriga mida on paigaldatud sõiduauto diiselmootorile? Mind huvitab see,et kas need uuemad starterid veavad mootorit sama käbedalt ringi nagu tavalised või kiiremini? Olen märganud,et KW. on neil rohkemgi peale märgitud. Ja kas need kannatavad ka pikemat ketramist kui tavalised? No midagi jagan asjast ka ise aga kogemus puudub. Ehk on keegi juba jantinud nendega?
Tänan!
Aga... sellised starterid tahavad ka korralikku akut. Ja pikka käiamist (stiilis "ajan talvel mootori starteriga eelnevalt soojaks") nad ei taha. Kui täpsemalt huvitab, siis esivanem võib Sulle traktorite reduktorstarterite kasutamisest pidada pikema loengu.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
1. ETV ja ETV2 läksid üle 1080 standardile. Nende kanalite Elioni Amigo digiboksiga vaatamisel on kaks võimalust: pilt täisekraanil ja subtiitrite alumist rida ei näe. Valin muu resolutsiooni ja näen mõlemaid subtiitrite ridu aga pilt on kitsam vertikaalsuunas. Kõrgresulutsioonis pilti ei näe, sest minu paketis pole kõrgresulutsiooniga kanaleid ja ma ei kavatse tellida kallimaid pakette. Elion vastab, et Amigo digiboksiga ei saa, ostke parem boks. Miks ma pean neile maksma nende tegemata töö eest?
2. TasutaTV hübriidvariandis pole ei harilikul 720 (või ma ei tea mis resulutsiooniga) ega ka 1080 resulutsiooniga 498 ja ETV2 497 kanalil võimalik näha subtiitreid. Ometi Levira väidab, et peab nägema. Samal ajal Elioni edastatud kanalitel on subtiitrid, st. subtiitreid väljastatakse konkreetsele saatele või filmile.
Küsimusi siis kaks: Kuidas Elionis saaks täisekraanipildil lugeda ka alumist subtiitrite rida ja teiseks mis põhjusel pole subtiitreid üldse TasutaTV-s.
TV on Panasonic TX55AS650E ja juhendid ei paku lahendust.
Äkki keegi on leidnud lahenduse. Mul abikaasa juba nimetab mind jobuks, et nii lihtsat probleemi ära ei lahenda. Võibolla olengi, igatahes lükati ajastu oli mehemõistusele loogilisem.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(Seda postitust muudeti viimati: 19-09-2015, 23:39 PM ja muutjaks oli Scott.)
(19-09-2015, 22:12 PM)aavu Kirjutas: 1. ETV ja ETV2 läksid üle 1080 standardile. Nende kanalite Elioni Amigo digiboksiga vaatamisel on kaks võimalust: pilt täisekraanil ja subtiitrite alumist rida ei näe. Valin muu resolutsiooni ja näen mõlemaid subtiitrite ridu aga pilt on kitsam vertikaalsuunas. Kõrgresulutsioonis pilti ei näe, sest minu paketis pole kõrgresulutsiooniga kanaleid ja ma ei kavatse tellida kallimaid pakette. Elion vastab, et Amigo digiboksiga ei saa, ostke parem boks. Miks ma pean neile maksma nende tegemata töö eest?
Amino, mitte Amigo Amino ei toeta kõrgresolutsiooni, sest on olemuselt vanaraud. Siin pole kuidagi tegemist kellegi tegemata tööga. Lihtsalt HD-signaal ei lähe Aminost edasi, nagu sapakaga ei saa Vormel1 sarjas võistelda. Kui võtad Arrise boksi (saab tasuta mingitel tingimustel), ei pea ETV HD JA ETV2 HD jaoks teisi pakette tellima, sest need kanalid on põhipaketis.
Ekraanireso küsimuses peab enne teadma, kas vahetad teleris või Aminos ning millise ekraaniga teler on. Emmas-kummas on Sul seadistus vale, sest ERRi kanalid on 16:9, enam 4:3 valikut ei saadeta.
Ehku peale - teleris määrang 16:9, Aminos pillarbox.
(19-09-2015, 22:12 PM)aavu Kirjutas: 2. TasutaTV hübriidvariandis pole ei harilikul 720 (või ma ei tea mis resulutsiooniga) ega ka 1080 resulutsiooniga 498 ja ETV2 497 kanalil võimalik näha subtiitreid. Ometi Levira väidab, et peab nägema. Samal ajal Elioni edastatud kanalitel on subtiitrid, st. subtiitreid väljastatakse konkreetsele saatele või filmile.
TV on Panasonic TX55AS650E ja juhendid ei paku lahendust.
Kas Sa mõtled Tasuta TV-d (ainult antenn) või Hübriidtelevisiooni (HbbTV, internetijuhtme kaudu)? Viimasel juhul on järelvaadatavate saadete subtiitrid videos olemas.
ERRi tavakanalid (576 rida) ja HD-kanalid (1080 rida) kasutavad 16. septembrist valitavaid subtiitreid. Pead menüüst määrama subtiitrite esimeseks valikuks eesti keele, siis tulevad subtiitrid automaatselt kaasa. Või ETV, ETV2 peal olles kanaliseadete alt valima.
Amino ei toeta kõrgresolutsiooni, sest on olemuselt vanaraud. Siin pole kuidagi tegemist kellegi tegemata tööga. Lihtsalt HD-signaal ei lähe Aminost edasi, nagu sapakaga ei saa Vormel1 sarjas võistelda. Kui võtad Arrise boksi (saab tasuta mingitel tingimustel), ei pea ETV HD JA ETV2 HD jaoks teisi pakette tellima, sest need kanalid on põhipaketis.