(21-10-2015, 06:30 AM)oltsberg Kirjutas: Gravity, aga kas leidub äkki mingeid otse mootori otsa käivaid variante? Vastavalt siis 1500 või 3000 rpm mootorile. Või tuleb rihmülekandega kokkuvõttes soodsam? Äkki võtad vaevaks uurida, tundub, et huvilisi on veelgi. Ja madalate nõudmiste latti võib lihtsalt info mõttes ka ülespoole kergitada.
Rõhulüliti mõttekus on jah küsitav. Las see mootor siis peksab tühja. Puulõhkumismasinal hekseldab kah ju osa aega lihtsalt niisama.
Väga lihtsalt saaks mootorit lülitada nii, et pistoleti juurde lüliti pista nagu traatkeevituse käpal. Ohutuse mõttes kasutada madala poolipingega (näiteks 24 V) kontaktorit (eeldab vastavat trafot). Iseasi, kas sellelgi mõtet on, lihtsalt torkas pähe.
Ma pole veel vastust saanud omalt poolt tehtud päringutele. Siiamaani oleme väikeste pumpadega tegelenud ainult ning suuremad on ka minu jaoks uus maailm, mida avastada
Lappasin veidi AR-i kataloogi.
Suuremad elektrimootoriga ARi pesurid kasutavad samasuguseid pumpasid, mida reklaamitakse kui bensiinimootori omad. Osadel variantidel on lisaks tagasivoolu klapile pandud rõhu andur ka külge- aga mitte kõikidele.
Varuosa joonis ARi elektrilisele survepesurile
http://www.annovireverberi.it/SiteDocume...87_ing.pdf
Pead vist rohkem silmas näiteks Kärcheri elektripesuri pumpa. Nende häda on selles, et pump ja mootor on kokku ehitatud või spetsiaalselt tehtud. Lisaks paljud mootorid vesijahutusega.
-------------------------
Pumba tööelemendi osa on bens/elekter samasugune. Lihtsalt küsimus on flantsi ja võlli sobivuses - kui tahad nö otse ühendada. Siis peab ka pumba kiirus ühtima mootori omaga.
Rihma korral saab natukene paremini mängida.
Kahjuks pole minul õrna aimugi , mis standardid on elektrimootoritel ja eriti NSV aegsetel(peaks odavalt liikvel olema).
-----------
Rõhuanduri koha pealt on rohkem kui üks tõde. Ainult rõhuandurist ehk lülitist , mis katkestab toite elektrimootorile on vähe abi. Viisakas ning kestev lahendus on tagasivoolu klapp+ rõhuandur.
Rõhuandur ei kaitse pumpa ülerõhu eest ja iga kord kui lased püstoli kinni siis mootor ei jää momentaalselt seisma vaid väike hetk hiljem.
Teiseks rõhuandurid pole nii töökindlad kui mehhaanilised tagasivoolu klapid .
Rõhuandurit kasutatakse kodukasutajate masinatel pesudo eesmärkidel - hoida kokku elektrit , mürata ootereziim ning hea viis kuidas kliendi pealt raha teenida kui "seade hakkab sisse välja plõksima" .
Profi masinatel on rõhuanduri peamine mõte lülitada välja elektrimootor kui seadet ei kasutada 3-10 minuti jooksul.Näiteks töötaja unustas masina sisse ja läks lõunale. Samamoodi rõhu anduriga saab luua kaitsesüsteemi kui veetrassist kaob surve ära siis ei luba mootoril käiama jääda. Kodukasutaja masinatel seda funktsiooni pole nagunii.
Lisaks ei mõju elektrivarustusele ka hästi kui sul näiteks 10KW elektrimootoriga pesur plõksib iga 2 sekundi tagant sisse välja. Vesi pole kokkusurutav ning seetõttu imeväike leke juba(ei mõjuta seadme tööd) tekitab rõhu languse , mis järel peaks pump uuesti surve ülesse lööma. Ka kasutaja käsiraamatutes on kirjas , et pole soovitatav plõksida väiksema vahega kui 4-5 sekundit.
Ehk siis variante on mitmeid, rõhuandurita/rõhuanduriga või multifunktsionaalne kus saab määrata kuidas ja millal mootor sisse välja lülitab.
Kui aga sa ehitad enda jaoks survepesurit siis on kõige lihtsam/odavam/töökindlam kasutada tagasivoolu klapp, mis on ka ühtlasi surveregulaator. Mootorile panna ainult on/off lüliti. Termoklappi pole ka otseselt vaja kui ei jäta pesurit üle 5 minuti järjest käima ilma, et püstolist vett laseksid. Tagasivoolu klapi pead igal juhul panema ning rõhuandur on nuh kuidas öeldagi, kui hing ihkab ekstra vidinate järgi.
www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed