[v6sa]

Paar mõtet vana natimehe jutust.
1) lõtkud on saatanast!!!
2) tera liigutava sektsiooni tagastusautomaadi  kuulid välja, et hoob ei takerduks;
3) hooba sedapalju pikendada, et saaks väga täpselt doseerida. Tõsi, sellega tuleb hoovakäiku juurde ja see tähendab rohkem aerutamist käega.

"Kummardamise" vastu aitab vaid kogemus: tuleb ennetada liigset lõikamist ja välja tõstma hakates jälgida, et tera välja ei vupsaks. Vat seda viimast mina selgeks saanud ei olegi...

Seda siis rääkis elupõline natimees (olgu muld talle kerge), kes oma detiga päris siledaid platse tegi. Tõsi, jossimeestest oluliselt aeglasemalt, kuid ka kultuursemalt

[Walter]

Kas tagurdades pole võimalik platsi siledaks tõmmata? Vabandan kui tegu rumala mõttega...

[2715]

On ikka võimalik tagurpidi siledaks tõmmata need augud ja lained ja seda on ka tehtud.
Probleem on selles, et teeme krossirada ning seal ei taha see lahtisem pinnas kuidagi püsida seal aukudes.
Augud lähevad väga kiirelt sügavamaks ja treppi ning teine silumine on vaja teha veel sügavamalt kui eelmine ja siin läheb asi käest ära.
Muidu traktor ise on korralik, mingeid lõtke silindri kinnituses ei ole.
On keegi proovinud vigurit et vedrud poldiga läbi augu kokku tõmmata et ei oleks asi nii liikuv?
Objekt ise on selline: https://www.facebook.com/ABI-krossirada-...566595380/
Ehk siis nüüd on ka Haanjas võimalik krossiga tegeleda.

[aavu]

Kross ja krossirada. Seni olen ette kujutanud, et see ongi üks songermaa, mida auklikum, seda väiksemad kiirused ja põnevam. Kui siledaks siluda, muutub ringrajasõiduks ja puudu vaid asfaltkate.
Üks võhiklik soovitus ka. Höövlil muudetakse teranurka maanteel sileduse saavutamiseks. Teil tuleks muuta (kui teranurk on jääv) sõidusuunda. Mitte piki rada vaid rajaga nurga all näiteks 20 kraadi või rohkem. Tuleb küll iga kord tagasi minna teisele poole rada aga lindiga keeramine lõhub kenasti savikihti. Kui rajal keerata ei taha siis laske sinusoidi kujuliselt piki rada üks ring ja lindi suunamuutused väljaspool rada. Järgmise ringiga jälle sinusoid nihkega või vastastaktis.

[2715]

Eks alguses sai neid suuremaid tehtud jõnkse ka risti rajaga maha lükatud ja töö käigus on tekkinud ka mingi vilumus et väga suuri auke enam sisse ei tee.
Näiteks lükates on üks külgsidur alati lahutatud et siis hakkab üks lint kraapima ja on aega tera tõsta.
Ja aukude vähesuse üle pole ka põhjust muretseda sest neid on küllalt.
https://www.youtube.com/watch?v=pnQY15y_RPQ

[13piisab]

kas nn kinnise rattalaagri sees oleva rummu vahetamisel muutub laager ikka kindlasti vanametalliks? Enamasti tuleb laagri sisemine liugpind koos rummuga välja - kas selle tagasipanek on enesepett?
mul on vaja kahel suht uue laagriga (korraliku tootja/pakendaja asjad) rattal rumm vahetada. Üheltpoolt on kahju eluea alguses olevaid laagreid vanametalliks kuulutada, teisalt võib vaid ühelt poolt avatud õõtshoova laagripesast laagri väljasaamine kujuneda omaette tööks.

selline koost: http://ecat24.com/opel/catalog/part/1/39...017,10023/

[Walter]

Sisemise saale saab kuumaga koputades ilusti maha, mingit jõudu ega vägivalda ei tohi rakendada, ei juhtu selle laagriga midagi. Omegal sarnane laagrisõlm. Laagrivahetuseks muidu ka spets. rakis olemas aga praktikas käib see ikka suure kuvaldaga.

[sugraM]

Mittevanatehnikaga seotud küsimus aga vastust ikka vaja. Ehitatavas pesuruumis on soemüüri sein. Mida teha, et tõkestada kivide veeimavust. Endal käis peast läbi mõte kivid lakkida (millise lakiga?) ja vuugid käia üle tavalise vuugiseguga. Plaatida väga ei sooviks.

[2715]

kas nn kinnise rattalaagri sees oleva rummu vahetamisel muutub laager ikka kindlasti vanametalliks?

Kui sul õnnestub stopperrõngas enne lahti pressimist eest ära saada siis õnnestub küll vahetada nõnda et laager ellu jääb.
Kui stopperrõngast kätte ei saa siis selle kõrvade taha jääb laagri porikaitse kinni ja läheb kõveraks ning venib välja.

[13piisab]

stopperit kätte ei saa. Kas küsimus on just porikaitses, st laagri sisemise saale väljakäimine ei olegi probleem? Kui mälupilt ei peta, siis järele mõeldes on vist tõesti nii - laagrite sisesaaledel pole ju kuulidele otsest nn kanalit - see on laiem pind ning rummu või pooltelje kinnikeeramisel surutakse sisemised saaled veel ka täiendavalt kokku. Hea point - ma olen kuidagi intuitiivselt arvanud, et kui sisemine saale on korra laagrist eemaldunud, on kuulid / tööpind kahjustatud.

edit: muide nn uued rummud ongi OmegaB-lt pärit. Jõudsin oma Vectra piduriupgrade + velje poldivalemi vahetamisel järeldusele, et Omega tagumisi õõtshoobasid ei saa (pole mõistlik) kasutada. Plaan on vahetada rummud, kettad ja sadulad. Mõõtmised on veel tegemata - ma pole veel päris kindel, et asjad sobivad. Aga sellest pajatan juba täpsustavate mõõtmiste järel projektiteemas

[tanel.]

Mittevanatehnikaga seotud küsimus aga vastust ikka vaja. Ehitatavas pesuruumis on soemüüri sein. Mida teha, et tõkestada kivide veeimavust. Endal käis peast läbi mõte kivid lakkida (millise lakiga?) ja vuugid käia üle tavalise vuugiseguga. Plaatida väga ei sooviks.

Vesiklaas?

[Marko]

Oot-oot, mismõttes stopperit kätte ei saa? See on selle töö õnnestumise eeltingimus, muud variandid ei tule kõne allagi. Välja pressida võib ka sisesaalest lükates, võll ise ei ole ju istuga, peaks pärast mutri eemaldamist lupsti lahkuma. Nii on need koostud alati olnud.

[Walter]

Stopper on Omega tagalaagril ainult välimisel saalel, enne flantsi eemaldamist sellele ligi ei saa (vt. ülaltoodud koostu pilti). Sisemine laagrisaale istub flantsi saba peal nii kinni et väljalöömisel kisub laagri rattapoolse sisesaale koos flantsi sabaga laagrist välja, laagri tolmukate eriti haiget ei saa. Kuumaga saab flantsi sabal istuva sisesaale ilusti kätte ja laagri kokku tagasi.

[metsakohin]

Mittevanatehnikaga seotud küsimus aga vastust ikka vaja. Ehitatavas pesuruumis on soemüüri sein. Mida teha, et tõkestada kivide veeimavust. Endal käis peast läbi mõte kivid lakkida (millise lakiga?) ja vuugid käia üle tavalise vuugiseguga. Plaatida väga ei sooviks.

Märksõnaks on saunalakk, vesialusel. Kõigepealt vuugid pintsliga lakkida, seejärel kivid rulliga.

[13piisab]

mu kogemus soemüüriga (emailita kivid - see nn tavapunane), millest ehk abi: lakkisin samuti vesialusel lakiga (1 kiht), aga ka see jäi liigagi kilejas - vundamendiniiskus puges soemüüri alaosas lakikihi alla ning paari aasta pärast pudises soemüüri alaosa. Lappisin seguga ära ning jätsin lapitud osa ilma pinnakatteta "hingama". Tegu on suvekoduga, niiet kütmine on ebaregulaarne - võimendab ilmselt nn kondenseerumisefekte.

ürgvana ehk 5a tagune pilt müürist: http://teet.luarvik.org/v/Tenusti/august...0.JPG.html
juba mitu aastat pole mul seda ürgvanal pildil soemüüriga risti olevat vaheseinagi (soemüür pildi vasakus servas)

[motamees]

... Mida teha, et tõkestada kivide veeimavust...

Kiviõli. Mitte see linn, vaid õli.

[mlsluik]

Kellegil kipsitõstukit oleks tartu kandis laenata. Vaja garaasi lakke 70ruutu tulekindlat kipsi panna kuid see kuramus on jube raske... Rendiks hea meelega paariks päevaks.  Ramis vist hetkel polnud. 

[maisalup]

ühel majal panin kunagi üksi terve lae nii, et tegin kipsi jaoks raami mis läks hingedega ühest otsast lakke. Teine ots oli maas, kips peale ja üles, tokk mis alla toetama läks oli kõrval valmis. Raam lakke ja kruvid kiirelt kinni. Oli küll jebimine, kuid kergem kui üksi kahe käega kipsi tõsta ja kolmanda ning neljanda käega kruve keerata 

[alfredo]

Mõni aeg tagasi juhtus selline asi.
Tegu oli vähemalt minu jaoks kerge tonksuga allapoole vööd,sest viimased aastad sai sealt ikka mõnikord läbi astutud ja ekraani vahendusel head-paremat nauditud, teinekord midagi huvitavamat jagatudki. Nüüd on koht hoobilt kadunud ja vähemalt lihtsakoeline küsimus googelile ei ole juhtunu põhjustele lähemale viinud.

Hästi ei tahaks uskuda, et kogu see kamp korraga ilmaruumis lahutus või koos arvutusvahenditega Antarktikasse emigreerus. Pealekauba, tundus, et osa pundist lausa elas seal ja tunduks mõistusevastane, et nemad niisama lihtsalt lepiksid, kui mõni volatiilne it-tädi mingitel sisemistel segadushetkedel kogu maailmale kätte maksta otsustas ja tugevama õigusega lehe kinni pani, printides eelnevalt kõik sisu välja ja ülevabariigilisel makulatuurivõistlusel seejärel kõige kaalukama koha saavutas. Ei ole enam need ajad lihtsalt.
Kui keegi teab midagi asja kohta ja mis edasi saab, võiks pimedusega löödut valgustada.

[tcumen]

Järgneval lingil on ehk midagi:
http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=656883