Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

(11-01-2016, 14:06 PM)ahtos Kirjutas:  Üks võimalus külmavabaks tiigiks on tiiki allikavesi sisse lasta tuua Big Grin .

Taaskord väga hea mõte. Hetkeseisuga ei tundu hektari raadiuses ühtki allikat olevat, aga lootus sureb viimasena Smile

Vee ja tiigiteema huvilistele.
Võin lugemiseks välja laenata Brad Lancasteri "Rainwater Harvesting for Drylands and Beyond. Volume 1 2nd Edition. Guiding Principles to Welcome Rain into Your Life and Landscape. Revised and Expanded with more integrated Sun, Wind & Shade Harvesting" ja sama "Volume 2. Water-Harvesting Earthworks". Mõlemad 2013 väljaanded, A4 formaat, 280 + 404 lk.
http://www.harvestingrainwater.com/
Keda huvitab, saatke sõnum.
Vasta

Veel sogaks tiigis vett.
Meil naabritel nimelt kenasti hüdrant tiigikaldal. Maaseest läks tiigi keskossa toru, sügavama koha peale.
Selline lahendus nagu ei vaja mingi augu lahti hoidmist, ei külmu talvel ära ja tuletõrjeauto pump ise imeb hüdrandist.
[/quote]

Tuletõrjehüdanti kaalusin. Probleem see, et suures tiigis hakkaksid elama kalad, kes seal põhjas ühes kõige madalamas osas talvituvad (karpide sugulased koid), aga hüdranti varustava toru ots peaks just selles kõige madalamas ehk nende talvitumise kohas olema (ja juba ennetavalt vastus - ei - maaküte seda osa ei mõjuta Smile).
Võrgu saab hüdrandi torule muidugi ette panna, aga kui tuletõrje põhjast ikkagi südatalvel paar paaki välja tõmbab, siis ilmselt kalad ei rõõmusta. Olemasolev puurkaev ei toida hüdranti jooksvalt ära, seega kusagil peab olema alguseks külmumata veega mahuti. Hetkel plaan nii, et kui väike tuletõrjetiik hakkab tühjenema, siis tuleb vesi automaatselt peale kasvuhoone ja töökoja põrandas olevatest mahutitest ja trassist.
Aga tänud kaasa mõtlemast ja meelde tuletamast. Mõtlen igaks juhuks hüdrandi teema veel kord läbi, oli juba kuidagi kõrvale jäänud, aga see oleks tõesti kõige lihtsam.  
Vasta

Samas kui kalad voolikusse imeda ja siis põlengusee juhtida, siis peaks ju saama praekala. Või misiganes. Lähen võtan rohud sisse, muidu ei saa varsti enam miskit aru.
Vasta

(11-01-2016, 12:14 PM)v6sa Kirjutas:  
(11-01-2016, 08:49 AM)Veteran Kirjutas:  Vot see viimane mõte võtaks juba jumet, aga see tiigi kütmine ei lähe kohe mitte!

Ja kuhu austet ksf. siis soovitavad suisel ajal tekkiva soojuse ülejäägi pista? Alternatiiv on kollektori varjutamine karniisi/rulooga.

Pealegi: sõltuvalt tiigi mahust võib nii õnnestuda märkimisväärse osa sügisest üle elada suisel ajal sinna pumbatud soojuse abiga. Sügisepoolsest otsast jäävaba tuletõrje veevõtukoht on pelk boonus. Tasub muidugi läbi rehkendada, ega tiiki juhuslikult keema aja...

Smile. Jah, oli mõte suvine liigne päike kõik sellesse tiiki suunata ja tiiki salvestina kasutada.
Tiik ilma eraldatud tuletõrjetiigita ca 10*20, st 200 rm, ca 400-450 kuupi. Sisetunde ja "lõdva randmega" tehtud arvutuste kohaselt meie suvedega keema ajada ei õnnestu . . .

Kollektori varjutamise osas - mul on üle mõned hotellide varjukardinad. Sellised, mis aknale ette tõmmates peegeldavad kogu päikesevalguse tagasi, tuba on pime ja jahe. Kahte sorti. Üks versioon täiesti eraldiseisev pimenduskardin (ca 2,5 kõrge ja 1,5-2 lai), mis käib nö tavalise kardina taha. Teine variant korralik ilus hall külgkardin (mõõdud umbes samad, on ka väiksemaid), kuhu on mingi imelik metallniit sisse kootud. Kardin on päris raske, toapoolne külg hallitriibuline, aknapoolne külg kena helehall, akna ette tõmmates valitseb toas padupimedus ja jahedus. Ilmselt sobiksid mõlemad päikesekollektorite varjutamiseks, õmmeldavad. Sõbralikele kaasfoorumlastele võin nõuannete vastu mõned ära anda. Saatke sõnum, kellel vaja.  
Vasta

(11-01-2016, 10:25 AM)Basilio Kirjutas:  
(10-01-2016, 16:25 PM)Heli Kirjutas:  7. Kuna kollektoris olevasse materjali salvestunud soojusenergia kiirgab / kandub nii sissepoole (nt transportivale vedelikule) kui väljapoole (torude / radika ümber olevale õhule), aga alati jahedamale, siis eesmärk hoida ringlev vedelik võimalikult jahe ja torude / radika ümber olev õhk võimalikult kuum. ? Kui torude / radika ümber olev kuum õhk juhtida kollektorist välja (nt ruumi soojendamiseks) ja kollektorisse tuleb asemele jahe õhk, siis radikas / torude seintes salvestuv soojus hakkab tugevamalt kiirgama tagasi jahedasse õhku ja väheneb soojus, mida kantakse torude seintest üle ringlevale vedelikule. ? 

7. Jah, õhu maht veeküttepaneelis võiks olla võimalikult väike ja mina seda ei tuulutaks. Kombineeritud paneelis võiks olla primaarne õhkküte ja veetorud suviseks liigsoojuse ärajuhtimiseks. Nii on mul plaanis kasutada oma purklat nr. 2. Külmal ajal kütab õhku, suvel soojendab tarbevett.

Suuuur tänu asjalike kommentaaride eest! Pilt oluliselt selgem.
Täpsustaks küsimusi 6 ja 7, kõigepealt 7.

Püüan aru saada, kas kombineeritud kollektor sobiks mulle paremini, kui lihtsalt vedelikuga/torudega kollektor.
Kombineeritud kollektoris liigub soojakandja torudes igal juhul, aga lisaks võib panna selle ka paneelis olevat sooja õhku välja puhuma. ?
Külmal ajal võetakse paneeli alt jahedam ruumi siseõhk, kollektoris soojeneb. Kollektoris üleval väljund, soe õhk puhutakse sealtsamast välja (ruumi) või siis torudega viiakse soe õhk ruumi alumisse ossa?
Ventilaator paneeli all siseneva jaheda õhu jaoks? See külma õhku sisse imedes nö surub kuuma õhu välja?
Sel ajal, kui töötab õhk-õhk süsteemis, on paneelis nö tuulutus. Kui paneelis torude vahel olev õhk on jahedam, kui torudes liikuv vedelik, hakkab toru seintesse neeldunud soojus kanduma õhule ja torudes liikuvale vedelikule antakse seega soojust vähem? Või on see vedelikule antava soojuse vähenemine nii väike, et ei oma tähtsust, päikese olemasolul on sealt kiirguva soojuse kogus nii suur, et jagub nii vedelikule kui ka õhule?
Kas selline paneel toimib ka ilma ventilaatorita, st iseringlevana? Automaatika avab hommikul teatud temperatuurilt paneeli all oleva jaheda õhu sisselaske ja ülevalt sooja õhu väljalaske klapi, soe iseeneslikult tõusev väljuv õhk imeb ise alt jaheda peale (nn korstnaefekt)? Õhtul sulgeb automaatika klapid ja ühtlasi seiskab vedeliku ringvoolu.
Kombineeritud paneeli hermeetilisus võib kahe lisaklapi tõttu olla veidi väiksem, kui hermeetilisel ainult torudega kollektoril?
Veel mingeid plusse ja miinuseid?
Smile
Vasta

Hea teema,loen huviga.Nüüd sigines 1% kahtluseuss-käib tulekustusvee võtmine,et mis kalad sellest arvavad.Andke mu 1% andeks,kui eksin.
Vasta

(11-01-2016, 23:51 PM)vanaain Kirjutas:  Hea teema,loen huviga.Nüüd sigines 1% kahtluseuss-käib tulekustusvee võtmine,et mis kalad sellest arvavad.Andke mu 1% andeks,kui eksin.

Kalad suhtuvad 99% positiivselt Smile. Suurest ca 220 rm tiigist on eraldatud väike ca 20 rm tiigi osa (päikesekütte abil aastaringselt külmumisvabana hoitav tuletõrjetiik). Kalad on seal suures ja väikesesse tuletõrjetiiki ei pääse. Loodetavasti Smile
Vasta

Kala tahab ka hingata,vaba vesi selleks parim.
Vasta

(12-01-2016, 00:15 AM)vanaain Kirjutas:  Kala tahab ka hingata,vaba vesi selleks parim.

Nõus. Jäävabana hoidev osa varustab neid vajaliku õhuga. Väga palju õhku nad talvel saada ei tohigi. Kala nn und tekitab vähene hapnik. Kui nad kesk talve liiga palju hapnikku saaks, ärkaksid nad üles ja tahaksid süüa ja vigastaks ennast jne. Nii palju, kui neile hapnikku vaja on, et nad ei lämbuks, nad saavad. Smile
Vasta

(11-01-2016, 23:50 PM)Heli Kirjutas:  Kombineeritud paneeli hermeetilisus võib kahe lisaklapi tõttu olla veidi väiksem, kui hermeetilisel ainult torudega kollektoril?
Viimasest küsimusest ei saanud aru. Muidu kõik enamvähem õige
Vabavoolse õhukollektori osas olen skeptiline. Paigaldasin sügisel madalamale majaosale klassikalise vertikaalse kollektori ja jõudsin natuke katsetada. Seisva ventikaga kuumenes õhk üsna tublisti, enne kui liikuma hakkas. See tõmbab efektiivsuse alla. Ainsad takistused olid seisev ventikas ise ja sääsevõrk välisõhu aval. Torust tuli aeglaselt ja vähesel määral tulikuuma õhku, mis puges kohe kasutuna lae alla. Alguses paigaldasin kiiruga sooja poole peale ventika tõmbama ja selle otsa gofreeritud toru, mille ots vaatas alla-küljele(õhu sisend asub olude sunnil ruumi nurgas). Sai hulga paremaks, kuid vent kärvas mingi nädala-paariga. Siis leidsin nii palju aega, et vedada juhtmed ning paigaldada külma poole peale arvutiventikas õhku sisse suruma ja siis oli enamvähem. Arvutiventikas jääb sinna veits nõrgaks, muidu OK. (Mul õkva muud es olnu) Arvestama peab ka õhufiltri vajadusega, et kollektor seest ära ei tolmuks ja see tähendab lisatakistust, mis küsib veelgi võimsamat ventikat. Praktilisem on minu arvates turbiiniga, mitte propelleriga vent. Propeller annab küll hea tootlikkuse, aga nii kui miski takistama hakkab, kukub see tootlikkus kolinal. Turbiin jaksab rohkem suruda. No vähemalt kogemuse järgi kipub nii olema. Maksimaalse efektiivsuse saamiseks peaks olema intelligentne kontroller, mis mõõdab temperatuure ja reguleerib ventika pöördeid. Alguses võib ka lihtsamalt läbi ajada ja kasvõi käsitsi lülitada.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Teab ehk keegi, kui suur peaks olema purskkaev, et see tuletõrje ruut seal lahti hoida? Kaladepärast see ilmselt sinna tiiki ei sobi, hakkab kolepalju hapniku lisama aga lihtsalt huvipärast.


Paneelide juures üks ammu tehtud viga on ilmsiks tulnud. Nimelt katte kihtplastisse pandud kruvid on oma mulgud puruks rebinud nende suurematekülmadega. nurga katteks pandud plast tuleb ilmselt asendada laiema ja tugevamaga, et asi koos püsiks ja kruve läbi plasti tasub panna ainult üles poole jäävasse serva. Praegu ta küll laiali päris ei ole läinud, aga nihkumist on näha. Alumine serv püsib koos. Üles serva kruvidel siis see mõte, et nihkumise käigus ülevalt otsa on lihtsam välja niferdada kui alumist.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(13-01-2016, 21:51 PM)karvik Kirjutas:  Paneelide juures üks ammu tehtud viga on ilmsiks tulnud. Nimelt katte kihtplastisse pandud kruvid on oma mulgud puruks rebinud nende suurematekülmadega. nurga katteks pandud plast tuleb ilmselt asendada laiema ja tugevamaga, et asi koos püsiks ja kruve läbi plasti tasub panna ainult üles poole jäävasse serva. Praegu ta küll laiali päris ei ole läinud, aga nihkumist on näha. Alumine serv püsib koos. Üles serva kruvidel siis see mõte, et nihkumise käigus ülevalt otsa on lihtsam välja niferdada kui alumist.

Lihtsalt selline mõte, et äkki oleks abiks, kui kihtplastile natuke suurem auk sisse puurida ja kruvi pea alla seib panna. Peaks andma mänguruumi. Aga vat kui palju kihtplastik mängib olemas oleva raami (puit, metall, mida iganes) suhtes, siin jään hetkel vastuse võlgu.
Vasta

Mingis kasvuhoone instruktsioonis oli kirjas see augu suurus vastavalt kihtplastiku paksusele,muidu tõbab külmaga puruks ja soojaga hakkab lokkima.
Vasta

(14-01-2016, 12:22 PM)ahtos Kirjutas:  Mingis kasvuhoone instruktsioonis oli kirjas see augu suurus vastavalt kihtplastiku paksusele,muidu tõbab külmaga puruks ja soojaga hakkab lokkima.

Mul oli kasvuhoonel isepuurivad kruvid ja suured seibid sinna kruvi pea alla kaasas, ei ole ta kusagilt ei rebenenud ega lokkima hakanud. Karkass on metallist, mitte puidust. Samas, üks puitkonstrui, kus on kah too kihtplastik peal, seal kipub küll kruviaukudest liikuma ja ka vett läbi laskma. Sai sinna isegi kummitihendiga seibe pandud, eks kevadel ole jälle näha, kas ja kuhu asi liikunud on.
Vasta

Mul vanematel puukasvuhoonel kah kihtplast peal ja pandud ta sinna katusepleki kruvidega, kummitihendiga seibid all. Auke ei ole ette puuritud ja muid trikke ei ole tehtud.
Tembi kõikumised ilmselt väiksemad. Enda paneeli ju jätsin meelega ilma sundjahutuseta selleks suveks päikese kätte, et teada saada mis juhtuma hakkab. Kuuseplank ajas igast otsast kuuma vaiku välja. Kõrvetasin isegi käe selle jamaga korra ära. Noh nii punaseks, mitte suurevilliliseks.
 Eks ta nüüd edasitagasi(väga kuum suvel ja nüüd -32C*) loksutades on need augud puru ajanud. Väga kuumadel päevadel oli ta mul üsna kummis.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Eks see sõltub karkassi tugevusest kas vaja auke ette puurida või mitte.
Vasta

Ei tea, kas on siit teemast läbi käinud 

https://m.facebook.com/media/set/?set=a....763&type=3
Vasta

Ei tea, mul nööpis ilusti end lahti. Mobiilse FB lehe, aga lingid töötavad ja puha.
Mahukas asi paistab.

   
Vasta

(18-01-2016, 19:39 PM)Janka Kirjutas:  Ei tea, mul nööpis ilusti end lahti. Mobiilse FB lehe...

nojah, kui selle FB kasutaja oled. Aga põhimõttelistel sotsmeedia vastastel nagu mina võimalust pole ...
Vasta

(18-01-2016, 21:02 PM)honkomees Kirjutas:  nojah, kui selle FB kasutaja oled. Aga põhimõttelistel sotsmeedia vastastel nagu mina võimalust pole ...
Või siis on tegemist sotsiaalmeedia asotsiaaliga nagu mina...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 16 külali(st)ne