[arvi100]

Vasakvindi märgistus vene vindilõikajatel käis nii:М 20х1,5 LH(left handed).Antud lõikaja sobib näiteks Gaz 51/52/53 ja Zil -130 ratta
tikkpoldi tegemiseks.Vindipulk omab sama tähistust.

[Luther]

Teema alguses püstitatud küsimusele on vastus juba olemas, kuid kui vastavat tabelit käepärast võtta ei ole, siis kõige lihtsam on keermetähisest lahutada maha keerme samm ja saadakse puuritava ava läbimõõt. Ehk siis M6 korral on samm 1mm, 6-1=5mm

[Marekv]

Ideaalne rusikareegel ava läbimõõdu meelespidamiseks.
Kas see reegel toimib kõigi keerme tõusude puhul ühtemoodi?

Ja üthlasi kuidas vastupidi on, mõtlen et kui vaja ümarterase jupile või treipingis detailile keere peale keerata.
Kas selle jaoks ka mõni tabel on?

[tiit]

Ideaalne rusikareegel ava läbimõõdu meelespidamiseks.
Kas see reegel toimib kõigi keerme tõusude puhul ühtemoodi?

Ja üthlasi kuidas vastupidi on, mõtlen et kui vaja ümarterase jupile või treipingis detailile keere peale keerata.
Kas selle jaoks ka mõni tabel on?

Kehtib mõlemat pidi ja kõigi keermesammudega. 5% lisaks teeb keermestamise veel lihtsamaks. Pehnetel metallidel võib isegi 10% lisaks võtta, lõikamise ajal lükkab harja püsti. Näiteks tavaline M8 on sammuga 1,25, siis puur sobib väga edukalt 6,8, ei ole vaja 6,75 otsida

[hulgus]

Vana teema maa alt välja.
Koristasin ja inventeerisin tööriistu, sh. keermepuurid ja lõikurid. Paljudel, kui mitte enamusel on kirjad loetamatuks muutunud ja tuvastamiseks olid poldid mutrid käepärast.
Keermepuuridega oli asi ok, ehk mõni mõõt tundus mutri sees lõtkuga, aga lõikuritega läks asi segaseks. Lõikuril kirje M10/ USSR, ehk siis minu tagasihoidliku lukussepa teadmise järele M10x1,5 standardkeere, igat 2tk 1. ja 2. lõikuse (2M10) jaoks. 1. lõikaja tuleb ikka pisku jõuga peale keerata, samm klapib.. Poest ostetud M10 (x1,5) polt lobedalt sisse ei lähe, kui keerata, siis hakkab pisut keeret maha lõikama. Sama mutter sobis enne ja peale lõikust (küll pisut lõdvemalt) ja kamm näitab 1,5mm sammu.
Sama teema M12 lõikajaga, Suuremate 14 ja 16mm jaoks ei olnud sobivat polti käepärast. M6 ja ainsa allesjäänud M8 lõikajaga ei olnud probleemi.
On siis mingi erinevus ussr ja lääne standardite vahel, või on vene millimeeter ikkagi maailma kõige pikem? Või küsimus stantsitud/lõigatud keerme erinevuses? Lõikajad kõik pea kasutamata.

ps. kui kellelgi (lõuna pool) on üle M8 ja M10 lõikajaid ja 30mm mõõduga lõikajale sobiv saba üle, siis olen huvitatud. Vahetuseks kui vaja, on suuremaid lõikajaid 12-14 või k.puure 3-.. mm.

[2715]

Keermestamise tööriistu tegid vanasti paljud asutused ja üldiselt olid need ikkagi kvaliteetsed ja tolerantside piires.
Nüüd aga tuleb mängu selline asi, et tehti ka näiteks ülemõõdus keermelõikureid et kulunud keermega avasse valmistada kümnendik jämedam polt.
Lisaks olid erinevad täpsusklassid keermepulkadel ja lõikuritel.
Kõrgema täpsusklassi näiteks on komplekt m6x0,5 mis annab selise täpsuse et pronksist karbussi põhja tehtud düüsi reguleerkruvi ei leki keerme vahelt.

[_rein_]

Ideaalne rusikareegel ava läbimõõdu meelespidamiseks.
Kas see reegel toimib kõigi keerme tõusude puhul ühtemoodi?

Ja üthlasi kuidas vastupidi on, mõtlen et kui vaja ümarterase jupile või treipingis detailile  keere peale keerata.
Kas selle jaoks ka mõni tabel on?

Kehtib mõlemat pidi ja kõigi keermesammudega. 5% lisaks teeb keermestamise veel lihtsamaks. Pehnetel metallidel võib isegi 10% lisaks võtta, lõikamise ajal lükkab harja püsti. Näiteks tavaline M8 on sammuga 1,25, siis puur sobib väga edukalt 6,8, ei ole vaja 6,75 otsida

Ma usun et 6,8 puuriga  puurides on paljudel meestel ava üle 7mm.

[hulgus]

Keermestamise tööriistu tegid vanasti paljud asutused ja üldiselt olid need ikkagi kvaliteetsed ja tolerantside piires.
Nüüd aga tuleb mängu selline asi, et tehti ka näiteks ülemõõdus keermelõikureid et kulunud keermega avasse valmistada kümnendik jämedam polt.
Lisaks olid erinevad täpsusklassid keermepulkadel ja lõikuritel.
Kõrgema täpsusklassi näiteks on komplekt m6x0,5 mis annab selise täpsuse et pronksist karbussi põhja tehtud düüsi reguleerkruvi ei leki keerme vahelt.

Kõlab usutavalt, aga, et 8 samas mõõdus lõikajat (1. ja 2. lõige), ilma eriliste markeeringuteta oleks siuksed spetsiifilised?
Proovisin ka M16 lõikajaid, sama teema. Tundub, et keerme profiil on pisut teine, lõikab maha 0,1-0,2mm. Ainsad markeeringud mis loetavad, on ikka M10/12/14/16 ja USSR, eksport värk...
Veel üks tähelepanek: kas kõik vene ja muu maailma lõikajad on 2-s paksuses, 1. lõige paksem ja 2. õhem?

[_rein_]

Keermestamise tööriistu tegid vanasti paljud asutused ja üldiselt olid need ikkagi kvaliteetsed ja tolerantside piires.
Nüüd aga tuleb mängu selline asi, et tehti ka näiteks ülemõõdus keermelõikureid et kulunud keermega avasse valmistada kümnendik jämedam polt.
Lisaks olid erinevad täpsusklassid keermepulkadel ja lõikuritel.
Kõrgema täpsusklassi näiteks on komplekt m6x0,5 mis annab selise täpsuse et pronksist karbussi põhja tehtud düüsi reguleerkruvi ei leki keerme vahelt.

Kui tahetakse korralikku keeret siis see lõigatakse keermeteraga treipingis,kas "kulunud avale" või standard mõõdus.

[maitus]

Asi on nii,et "vint" ütleb venelane,"keere" aga eestlane...

Kas venelane siiski REZBA keerme kohta ei ütle?  

[linnuke]

Kuldi m......l on vint,poldil siis keere

[hulgus]

...Kui tahetakse korralikku keeret siis see lõigatakse keermeteraga treipingis,kas "kulunud avale" või standard mõõdus.

Ok, vahetan 5kg keermepuure ja lõikajaid treipingi vastu?

ps. nn "tuttavad treialid" on kas pensil, või haltuurat välistaval palgatööl, nõuka aeg on otsas.

[pen.skar]

Gost`i(gosudarstvennõi standart) ja näiteks Din`i(Deutsche industrie normen) erinevus on keermeharja kujus. Gostis on keermehari ja -põhi lõpuni välja töötlemata, lamedam. Sellepärast ka metallipuru erinevast standartidest poltide-mutrite segaminikasutamisel.

[Janka]

Ühe kuuenda kutsekeskkooli x-noorpraktikandi päevikusse kirjutas y-kolhoosi eluaegne treial q ühe päeva tegevuse lahtrisse sõna -  vindistamine.
Juhtum kaheksakümnendate teisest poolest, nii et pole siin lämiseda midagi keerme ja vindi erinevustest. Üks резба puha kokkuvõttes, sest ei võtt need detailid tiibu selga ega sarnanenud ka looma kehaosale.

____________________________
*Too x oli juhtumisi moo lihane veli.

[_rein_]

...Kui tahetakse korralikku keeret siis see lõigatakse keermeteraga treipingis,kas "kulunud avale" või standard mõõdus.

Ok, vahetan 5kg keermepuure ja lõikajaid treipingi vastu?

ps. nn "tuttavad treialid" on kas pensil, või haltuurat välistaval palgatööl, nõuka aeg on otsas.

Olen avatud kõigile pakkumistele keerme lõikamisele treipingis.
   Ps.Treiterakeha maksab~50€+5€ plaat iga sammu kohta.

[linnuke]

   Ps.Treiterakeha maksab~50€+5€ plaat iga sammu kohta.
Kas jutt käib kastitäiest teradest....

[Marko]

Olen avatud kõigile pakkumistele keerme lõikamisele treipingis.
   Ps.Treiterakeha maksab~50€+5€ plaat iga sammu kohta.

Inimesed ei saa sellest kahjuks aru, loodavad pooliku eest kõik tööd tehtud saada...

[_rein_]

   Ps.Treiterakeha maksab~50€+5€ plaat iga sammu kohta.
Kas jutt käib kastitäiest teradest....

   Tundub et Teie ei ole ühtegi tänapäevast treitera ostnud.Nii et kastitäis maksab 50€ korda X,kus x võrdub terade arvuga.

[Walter]

Olen avatud kõigile pakkumistele keerme lõikamisele treipingis.
   Ps.Treiterakeha maksab~50€+5€ plaat iga sammu kohta.

Inimesed ei saa sellest kahjuks aru, loodavad pooliku eest kõik tööd tehtud saada...

Üldjuhul treial ei osta su keermetöö pärast uut treitera v. plaati vaid tal see sahtlis juba olemas (kui tegu pole mingi nišikeerme valmistamisega). Sinu kulud talle on tööraha + tööriista võimalik kulumine (halduskuludest ei räägi).

[h2rra]

Küsige julgesti.  Saadavad ka postiga

http://kepstomvm.ee/index.php?option=com...9193b12da3