[Talupoeg taluja]

Russi küttepump peale siis saab mootori tühikäigu nii väikseks ajada,et tigukäiguga läheb veel aeglasemalt.

[unimüts]

Russi küttepump peale siis saab mootori tühikäigu nii väikseks ajada,et tigukäiguga läheb veel aeglasemalt.

Väntvõlli tahad hakata vahetama ve? Või mõtled õlituse peale ka. Ega see nali pole, et mootorid kuivale jäävad väikeste pööretega.
Õnneks juba kuusakoski hinnad tõusevad ja selliste soovitajate jutu järgi remontijate  masinad juba tõstetakse hunnikuotsa. 

T25st ja maasika kasvatusest.
Mul viljandimaal naabril maasikakasvatus. Mistõttu sai ka katsetusi tehtud.
Alates 88aasta tuli välja aeglasema tigukäiguga masin. 15vs18 hambaga altveoga. Seega esmalt uuriks mis aastaarvuga masin on.

Siin sai proovitud teehöövli 20" rattaid. Isegi need jäid kiireks, niiskema ilmaga ei olnud jällegi vedu, kuna ratas käis lihtsalt ringi heina peal.  Seestpoolt käigukastis annab mängida muidu tigukäiguga ja teise tigukäiguga, tagasillast annab ka mängida veidi pooltelgedega ja külgülekande suure plaathammakaga. Kuid see ei anna piisavalt aeglast käiku.  Suuremad kasvatajad kasutavad väikseid Landini ja 1,3meeetrist John Deere murutraktoreid selle töö jaoks.

[qwerty009]

Masinaga selline probleem, et aegajalt viskab käigu välja. Käigukang ning käik jääb oma positsiooni, kuid masin ei liigu (oleks nagu neutraali peal). Edasi, tagasi, esimene käik, kolmas - käigud lülituvad kerge käiguvahetuse ragin ka, kuid oleks nagu neutraali peal. Jebid käikudega veits ning järsku hakkab jälle tööle. On viga kuskil kasti ülekande lõpus(?) ning on tegemist mingit sorti tüüpprobleemiga? St oskab keegi konkreetselt öelda mis seda tekitab ning annab asja kergemalt parandada?

[hannest]

Põkanaatoril on esimene selline põhjustaja reversi komplekt. Sealsetel hammastel on väga väike hoidemaa ja kui hammaste nurgad on juba ümaraks ragistatud,  käigukahvel ka õhukeseks kulunud ja hammasrataste külglõtku seibid õhukesed või kadunud siis ongi lülitamisega probleem. Ühesõnaga see kang, kust sa valid "edasi" või "tagasi"..... seal kahe vahepeal on veel omakorda neutraal ja äkki läheb sealt vaba peale? Ja kui fiksaatorid ka kulunud on, siis see kõik kokku ja ongi sinu probleem käes.

[qwerty009]

Eeldab siis ikkagi käigukasti ülevalt avamist. Lootsin, et saab ehk kuidagi kergema vaevaga, et ei pea poolt traktorit lahti võtma.
Ega kellelgi mingit nö kataloogi pilti pole pakkuda kus käigukasti pilt ja detailide numbrid mille asusel tellida?

[unimüts]

Eeldab siis ikkagi käigukasti ülevalt avamist. Lootsin, et saab ehk kuidagi kergema vaevaga, et ei pea poolt traktorit lahti võtma.
Ega kellelgi mingit nö kataloogi pilti pole pakkuda kus käigukasti pilt ja detailide numbrid mille asusel tellida?

Esmalt kaugelt soovitada ja siis remontida on keeruline. St masina olukorda ei ole kirjutades võimalik tuvastada.
Hammakatega enamjaolt ei juhtu midagi, kui just tsuksi roolitaga pole olnud. Enamik vigu ikka vanadest remontimistest või tegemata jäänud hooldustest.

Vaheta esmalt käigufiksaator vedrud välja. Neid 4tk asuvad piduri pedaali all 4 poldiga kaane all. See aitab veidi tugevamalt käiku sees hoida. 
Teisalt arvesta sellega, et traktor on suurem motoplokk, juhul kui 5t raskust taga siis masin loobibki käiku välja. Näiteks 6 käiguga on mõeldud, et traktor võib sikutada ainult paarsada kilo, esimesega oli ligi tonn. Kõik üle selle peenestab masinat ja hakkavad anomaaliad tekkima.

[v6sa]

Esmalt kaugelt soovitada ja siis remontida on keeruline. St masina olukorda ei ole kirjutades võimalik tuvastada.
Hammakatega enamjaolt ei juhtu midagi, kui just tsuksi roolitaga pole olnud. Enamik vigu ikka vanadest remontimistest või tegemata jäänud hooldustest.

Vaheta esmalt käigufiksaator vedrud välja. Neid 4tk asuvad piduri pedaali all 4 poldiga kaane all. See aitab veidi tugevamalt käiku sees hoida. 
Teisalt arvesta sellega, et traktor on suurem motoplokk, juhul kui 5t raskust taga siis masin loobibki käiku välja. Näiteks 6 käiguga on mõeldud, et traktor võib sikutada ainult paarsada kilo, esimesega oli ligi tonn. Kõik üle selle peenestab masinat ja hakkavad anomaaliad tekkima.

Jämedalt nõus, paar kõrvalmärkust.

Esiteks ei ole varuosade "igaks juhuks" varuksostmine kuigi mõistlik strateegia. Küll peale lahkamist selgub, mida vaja vahetada ja mida mitte.

Põksinäks on 0,6 kN veojõuklassist. See ei võrdu kuuesaja kiloga, kuna kilo on massi, mitte jõuühik, eksole. Sõltuvalt rehvi haardest, võib põksinäks veeretada ka 8 tonni, enamaks puudub mass.

Kui fiksaatorite vedrud on terved, siis ei ole vedrude vahetusest palju abi. Aga tasub igal juhul kontrollida nende seisukorda.

Kas T-25-l on kasutatud ka jäiga blokeeringuga kastikaant?

[pen.skar]

To marguspau. Kui kurgi-maasikafirmat juba peetakse, siis T-25 kuusakoski hunniku otsa saata. Polnud meil abi sellestki, et suur "valmet"kleeps kapotile jõmpsikate poolt kleebitud... Liig ettearvamatu, et rahulikult inimestega tööd teha. Puudu esisillavedu( kellegil rohul T libises), tigukäikude valik väike, hüdrol pole koormus- ja asendiautomaati( võid T jagajaga mõne kõhust lahti ehmatada).
Veel kord koonerdamine pole kokkuhoid! Näiteks 37 kw kabiinita Nev Hollandist maa ja ilm. Võid omapead naiste kätte anda -kes autoga sõidab, saab sellega ammu hakkama. Saavad vabamalt oma bikiinide ja värkidega olla. PS seeaasta kurki ei kasvata- kõik mullused alla 45a korjajad lükkavad hoolega titevankreid. Mullune jaanipäev?

[muska71]

Oled niplit näinud rummudel?

Tunnistan ausalt,et siiani polnud eriti tutvunud selle värgiga,nüüd käisin ja vaatasin.Määrdeniplit polnud,küll aga oli miski punn kust saaks mähla välja lasta ja siis punn üles keerata ja uus sisse,sinna vast mootoriõli sobilik?

Rummudel on 14mm peaga  koonuspoldid väljaspool. Kontroll ava eraldi pole ja õli lastakse eelnevalt välja ratast üles tõstes.Teine pilt teise poole rummust.


Kulla mehed saage aru, et vahepeal tuleb ka manuali lugeda. Kui seda pole siis vähemalt vendade ÕUN'ade raamatut T25a, tõepoolest kõikjale ei tasu toppida valet määret.

Kõiksugu hooldused on enamikes raamatutes pikalt ja laialt lahti seletatud. neid ei saa teha nii, et ühe asja teeme ja järgmise jätame vahele. (võrdlusena kas autol vahetate ka mootoril näiteks rihmasid nii, et geneka rihma vahetate ära ja hammasrihma jätate järgmist hooldust ootma??)

Igal masinal on kindlates kohtades omad sisselaske avad ja kontrollavad. Igasse kohta käib kindel määre, mida võib kohandada vastavalt ajastule (soovitavalt tänapäeva mahlasid) ja vastavalt regioonile/piirkonnale kus masin töötab. (aafrika vs  põhjanaba)

Eile sai uudistatud Kehtna tehnikakooli saskat ja tollel oli korgi asemel määrdenippel ja ka määret pritsist sisse aetud,1988 aasta masin muidu.

[v6sa]

Jagan mulle saabunud posti. Tänan, Alo.


Leedu ridapumba ja uute filtrite paigaldus põksinäksile.
   
   
   
   
   
   
   

Saateks mõned sõnad ka juurde:

Uue pumbaga tundub jõudu rohkem olema kui pöörispea pumbaga, samuti väga erksalt reageerib gaasivajutusele, on tunda kohe et tahab minna ja läheb... Tehaseseadistus minu jaoks on küll hea, tundub, et leedus seda "pohhui kultuuri" ja "käib kah" varianti ei kasutada   Süütenurga kohapealt jään vastuse selles mõttes võlgu, et polnd seda varem teind ning tegin seda nii, et keerasin rihmarattal 2e kriipsuga märgi mootori külles oleva märgiga tasa, 1se silindri klapid sulgund, ning keerasin pumpa, kuni 1se silindri plunsril tuli "küttmull" peale, fikseerisin, mootor kokku ja käima. Läks täppi. Niipalju veel, et ära pidin võtma pimenuutotsa, kuna mul põks 95.a. oma, siis sellel pump käib koonus/kiil´uga ja mutter teiselpool vasta. Lääne filtrid panin kaa sellepärast et need vene papikärakad lagunevad lihtsalt pudruks. Lisaks nüüd ka väheke schikim välimus mootoril

[unimüts]

Jagan mulle saabunud posti. Tänan, Alo.

Saateks mõned sõnad ka juurde:

Uue pumbaga tundub jõudu rohkem olema kui pöörispea pumbaga, samuti väga erksalt reageerib gaasivajutusele, on tunda kohe et tahab minna ja läheb... Tehaseseadistus minu jaoks on küll hea, tundub, et leedus seda "pohhui kultuuri" ja "käib kah" varianti ei kasutada   Süütenurga kohapealt jään vastuse selles mõttes võlgu, et polnd seda varem teind ning tegin seda nii, et keerasin rihmarattal 2e kriipsuga märgi mootori külles oleva märgiga tasa, 1se silindri klapid sulgund, ning keerasin pumpa, kuni 1se silindri plunsril tuli "küttmull" peale, fikseerisin, mootor kokku ja käima. Läks täppi. Niipalju veel, et ära pidin võtma pimenuutotsa, kuna mul põks 95.a. oma, siis sellel pump käib koonus/kiil´uga ja mutter teiselpool vasta. Lääne filtrid panin kaa sellepärast et need vene papikärakad lagunevad lihtsalt pudruks. Lisaks nüüd ka väheke schikim välimus mootoril

Uus pump reageeribki paremini gaasivajutusele. Olgu selleks rida- või pöörispeapump. Põhjus lihtsalt selles, et tal uuest peast reguleeritud paremini kütusekogus ja surve pihustile. Ise vahetasin ka uuemad pihustid juba peale.  Enamikus lähevad pumbad seetõttu pekki kiirelt, et pumbas ei vahetata õli ja vähene kütte, vee , õli emulsioon jahvatab pumba ära.
Teisalt see mootor on d120 - mis kokku pandud külavoovade poolt mitte tehase toode. Seal selle jõu tekitamisega võib kogeda kurbasid kogemusi. 
Siinjuures tuleb mainida, et d21 mootoril on 18kW ja d120 mootoril 22kw. Kuid see muutus on otseselt juba väntvõllist ainult. (see muutus tuli juba varemalt kui väntvõlli otsa tuli suure mutri asemel väike ja hooratta poldid muutusid lühikeseks. Toimus see 90a paiku.
Siinjuures maru huvitav on see, et pöörispea pumpadel on juba d120 mootoritel veidi kütet rohkem peale keeratud. Minu silmi jäänud d120 mootorid kõik mis nähtud ongi kiilu peal kinnituvad ilma pimenuudita.
Samas talvine käivitus probleem on tegelt hoopis seotud sellest, et küte vajub alla ja käivitamisel ei viitsita uuesti kütet üles pumbata. Tagasivool pumbast tuleb saata tagasi paaki mitte etteande pumpa.

Filtrid on kenad. Kuid ega neil originaal kopsikutel ka midagi viga pole.  Jämefilter on ju ainult settepott ja peenfilter tuleb asendada tänapäeva rekka filtriga ja elu jälle lill. Samas need universaalsed potsikud lihtsalt kiirelt paigaldatavad, samas rikuvad kuidagi välimuse ära.

[v6sa]

...
Kuid ega neil originaal kopsikutel ka midagi viga pole.  Jämefilter on ju ainult settepott ja peenfilter tuleb asendada tänapäeva rekka filtriga ja elu jälle lill. Samas need universaalsed potsikud lihtsalt kiirelt paigaldatavad, samas rikuvad kuidagi välimuse ära.

Räme naer saalis

Õhumured saska ja põksinäksi mootoritel kaovad imeväel, kui tehases paigaldet filtrilaadsed tooted asendada millegi asjalikumaga.

Aga see on muidugi õige, et korras pump on peedist oluliselt asjalikum

[unimüts]

...
Kuid ega neil originaal kopsikutel ka midagi viga pole.  Jämefilter on ju ainult settepott ja peenfilter tuleb asendada tänapäeva rekka filtriga ja elu jälle lill. Samas need universaalsed potsikud lihtsalt kiirelt paigaldatavad, samas rikuvad kuidagi välimuse ära.

Räme naer saalis

Õhumured saska ja põksinäksi mootoritel kaovad imeväel, kui tehases paigaldet filtrilaadsed tooted asendada millegi asjalikumaga.

Aga see on muidugi õige, et korras pump on peedist oluliselt asjalikum

Naljanumber on hoopis see, et iga mats tahab iga aasta mitu korda neid kütusetorusid lahti võtta. torude poldid keeratakse ikka 3m pikkuse kangiga jõuga kinni ja vaskseibid võetakse ikka kivikõvalt kasutusele.

Ma maru laisk inimene - ausalt ka - kui teen siis tahaks aastateks mure unustada.   Filtripotid olen enda masinatel korra mootori küljest lahti kakkunud, käia peal väljalaske avad uuesti sirgeks käianud ja vaskseibid enne kasutamist ahjust läbi lasknud. (vask seibe saab vaid korra kasutada ja sellest tuleb aru saada) Toru otsad/ vooliku otsad olen freesi vahelt läbi lasknud, et nad igalt poolt mõõdus oleksid ja tihedad. Filtriks ka kasutanud tänapäeva filtreid.
Ma saan aru, et paljudel on kokkuhoid surmtõsine tegevus. Mul närvid korras ja haiglast tahaks eemale hoida.

Loomulikult saan aru, et palju lihtsam on võtta mõni tänapäeva korralikum filter ja see paigaldada. Kui juba see kopsik mingi 25-30euri maksab siis tuleb loota ka et kestab. Kuid 90% inimestele tähendab see, et nad peavad 2 filtri tõttu loobuma KAHEKÜMNNEST bockist ja seda luksust ei saa lubada.
Seetõttu näeb neid odavaid euro kaheseid pisikesi punnvõrri filtreid kõikjale topituna ka.

[muska71]

v6sa

Samas talvine käivitus probleem on tegelt hoopis seotud sellest, et küte vajub alla ja käivitamisel ei viitsita uuesti kütet üles pumbata. Tagasivool pumbast tuleb saata tagasi paaki mitte etteande pumpa.

Mul see tagasivoolu trall tehtud juba ja ei kahetse.

[muska71]

Õhumured saska ja põksinäksi mootoritel kaovad imeväel, kui tehases paigaldet filtrilaadsed tooted asendada millegi asjalikumaga.

Kui tagasivool orginaal ja masina kokku laod pead ju ikkagi õhutamis keberniidi läbi tegema,õhk ei kao ise kuhugi.viid pumbast tagasivoolu paaki vot siis õhk saab lahkuda paaki.Pole vahet kas pumpad käsitsi,vead paelaotsas või mängid starteriga.Vana malli diislitel filtri kopsikute küljes õhutuskraan,uutel pole sedagi.

[Daff]

Üks probleem on põka viletsad torud. Kui neid kütuse torusid liiga suure jõuga pingutada siis liitepinnad muutuvad koonusjaks ja õhku jääb pidama vaid imepeen riba millega on võimatu süsteemi õhutihedaks saada. Hea kontrollida näiteks peene luisuga kui korra üle lükkad. Kohe on näha kui lai on liitepind

Ja õhutuse viisin filtri peale sama toru nii öelda teise otsa ja pole juba pikka aega olnud enam mingeid probleeme õhuga.  

[muska71]

Õhumured saska ja põksinäksi mootoritel kaovad imeväel, kui tehases paigaldet filtrilaadsed tooted asendada millegi asjalikumaga.

Kui tagasivool orginaal ja masina kokku laod pead ju ikkagi õhutamis keberniidi läbi tegema,õhk ei kao ise kuhugi.viid pumbast tagasivoolu paaki vot siis õhk saab lahkuda paaki.Pole vahet kas pumpad käsitsi,vead paelaotsas või mängid starteriga.Vana malli diislitel filtri kopsikute küljes õhutuskraan,uutel pole sedagi.

Lisaks kui kunagi uaasikut diiseldasin siis nissani orginaal oli tagasivool paaki,aga laiskusest ei viitsinud tagasivoolu paaki vedada ja kolmikuga pealevoolu nagu põka orginaalis,toimis mõnda aega kuni ühel hetkel ei saanud õhku enam välja ja panin nii nagu lääne insenerid loonud otse paaki pumbast väljuv ja rahu majas.

[qwerty009]

Hüdrosilindril oleks vaja tihendid vahetada, vaatasin siis pmkaubamajja ning T25 alt leidsin sellise hüdrosilindri:
https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?pag...20&lang=et
Kuigi visuaalselt on masinal selline (t40 oma): https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?pag...20&lang=et

Mõõtude järgi saaks kontrollida, kuid ei saa sellest venelaste tähistussüsteemist aru.

[2715]

C-75-110 on siis et C on silinder, 75 on läbimõõt millimeetrites ja 110 on käik millimeetrites.

[qwerty009]

C-75-110 on siis et C on silinder, 75 on läbimõõt millimeetrites ja 110 on käik millimeetrites.

Kuna minu omal käigu pikkus vähemalt 200 ning ei osanud arvestadagi, et T25'l võib mingis konfiguratsioonis nii lühikese käiguga silinder olla tundusid need numbrid ka väga segased.

TS-75x200-2 <- kas see 2 lõpus võiks tähistada kuidagi silindri varre läbimõõtu?


On sellele silindrile kuksilt võimalik ka uut vart muretseda? Praegusel on kroom suht isuga maha tulnud ning ega remontkomplektiga ta väga ei kestakski. Samas on uus silinder  80€ mistõttu peaks vars olema kuni 25€ ning "keera külge" valmiduses.