Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Kadunud isa õppis kunagi Viljandis koolis, mida ta ise kutsus "Truda(kool)", aastaks oli siis ca 1955-1959. Erialaks mehhanisaator. Mis kooliga täpsemalt võis tegu olla? Viljandi tööstuskool?
Piltidel mis säilinud, on leida poolsõjaväelises vormis noorsande Viljandi tänavatel rivis käimas.
Otsing annab kaks kooli, aga kumbki neist ei sobitu ajaliselt. Tõenäoselt ikkagi Nr.7...?
Tööstuskool nr 7 Viljandi; 1944-1950
Viljandi Erikutsekool 1959-1973


(18-06-2016, 18:48 PM)tcumen Kirjutas:  Kui saad need katted südamiku ümbert ära võtta, siis kahe haamriga lööd südamiku pooleks.
Alumise haamri toetad tagurpidi südamiku otsale ja teisega virutad peale. Väga tugevasti pole vaja.
Alumise haamri asemel võib nt. meisel ka olla.
aitäh - mulle NV-l külla sattunud tuttav oli kunagi ohtralt sama meetodit pruukinud ning tal võttis mu luku lõhkumine ja ukse avamine aega ca minuti. Kõik muu jäi terveks.
(kuna väljast toetab lukku ka metallümbris, siis sealt lähenedes oleks ilmselt pidanud alustama selle eemaldamisest/purimisest. Mul oli ligipääs a seestpoolt ja see oli natuke "sõbralikum" suund)

Marko viidatud video - kas see kehtib ikka ka kahepoolsete (muugid mõlemal pool / mõlemalt poolt ust võtmega avatav) lukkude puhul? See otsa mahalihvimine on kahtlane - kui enam poolte lahutamiseks piisavalt pikk ei ole, jääb teise poole muugiosa töösse ja tulem on ju ümmargune null...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Mis teras on tööriista teras? Jah ma tean, et sellel on omad serdid või numbrid ja tähed või mark aga siiski, mis selle terase omadused on? Mida sellest toodetakse või kus täpsemalt kasutatakse? Kas sellest tehakse lõikepindu või näiteks kirveid või haamreid? Mis selle terase tüübi head ja halvad omadused on, võrreldes näiteks musta metalliga või karastatud terasega. Küsin seda selle pärast, et avastasin end täna mõttelt, et see terase tüüp on laialt sõnavaras, kuid mina isiklikult ei ole seda kunagi ostnud ega tegelikult ei teagi millega tegu on, kuna olen arvatavasti kokku puutunud, kuid pole, või noh.. ma lihtsalt ei tea... Mida see teras endast kujutab, mida sellest täpsemalt toodetakse ja tehakse?

E: Küsimus on püstitatud ühe ühe konkreetse teema suhtes. Nimelt mul on haiglane huvi järgi teha Bilke puulõhkuja aga ma ei tea tera paksust ega tera materjali. Ma toon näiteks ühe pildi...

[Pilt: 6799_bild_068_1.jpg]

Kas tegemist on tööriista terasega ja kui, siis millise paksusega? Ma ise kipun arvama, et on  ja paksuseks võiks olla umbes 8mm. Päris karastatud see ei ole ja kindlasti ka mitte lihtsalt must metall. Tera terituse järgi võiks arvata, et metalli paksus ei saa olla suurem kui 1cm. Pigem eeldan 8mm kuna tera peab liikuma risti lõigates läbi puidu. Kui paksus läheks liiga suureks, oleks selle jaoks vaja liiga suurt võimsust, kui tera oleks liiga õhuke, puruneks viimane või lömastuks. 

Ja siit ka need küsimused...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Pakuks välja siinkohal hardox500 millest tehakse veoauto kasti põhjasid- kulumiskindel ja väga tugev teras. Tööriista teras on väga jäiga ehitusega. Kui vaadata näiteks nr 17 võtit ja võrrelda et see oleks tehtud tavalisest terasest, siis tavalise terasega keeraks kandid maha ja lehe kõveraks, aga tööriista teras ei deformeeru ta murdub puruks... Targemat vastust ei oska anda, targemad mehed tulevad lajatavad kohe mis see on

Tallinnas saab tööriista terast osta näiteks siit: http://www.uddeholm.ee/97.htm
Kodulehel erinevatest terase markidest ka päris hea ülevaade. "Arne" teras (O1 teras) võiks sobilik olla. Üks odavamaid 5,7€+KM kg ning hästi töödeldav. Hiljem vajab detail karastamist, kui on oma lõpliku kuju saanud. 

Olen arusaanud, et õige oleks kasutada väljendit tööriista terased, need on grupp teraseid mida kasutatakse tööriistade valmistamiseks
lehtvõti on tehtud kroomvanaadiumterasest ja peitel on tehtud süsinikterasest, mõlemad on tööriistad, mis on valmistatud tööriistaterasest.
Sinna kohta sobiks arvatavasti midagi hardoxi valikust päris hästi (on teisi tegijaid ka) saad keevitada normaalselt ja hoiab tera, kas just H500 on õige materjali ei tea aga neil on koduleht, mis on väga ok ja inffi on seal küllaldaselt.
Hardoxi eeliseks on veel see, et see on Eestis suhteliselt levinud põllumajandustehnika ja sahatootjad kasutavad ka kangemat sorti H plaate kui kastimeistrid. Digijoonis meili ja paarinädala pärast on valmis lõigatud detail olemas. Lisaks ainult, et laser/plasmalõikus muudab detaili servast osa natuke pehmeks, nii oleks terasid lõigata ideaalne veega.

PS: pilti vaadates tundub sellel teral olevat hardoxi iseloomuliku värvi krunt.
Cool

Mootoriruumi ja mootori pesu auto peal. Konks nimelt selles, et mürasummutus vilt+foolium on paigaldatud mootoriruumi, autotootja poolt. Kõik juhtmed, voolikud, vaakumid, trossid jne. on läbi mürasummutus mati viidud. Ega ei ole soovitav sinna kallale minna mootoripesu ainetega ja survepesuriga?

(19-06-2016, 10:44 AM)hulgus Kirjutas:  Kadunud isa õppis kunagi Viljandis koolis, mida ta ise kutsus "Truda(kool)", aastaks oli siis ca 1955-1959. Erialaks mehhanisaator. Mis kooliga täpsemalt võis tegu olla? Viljandi tööstuskool?...

vastus olemas.
Põllumajanduse mehhaniseerimise tööstuskool nr.11 Viljandis, 58-59.


(18-06-2016, 13:08 PM)13piisab Kirjutas:  on uksel lukk, aga puudub võti. Mida teha?
lukk on lihtne, nn Vasar-tüüpi. Peal kiri "VBH". Pilt on manuses.
Kas said luku lahti? See lukk on läbiv või vaid seespool?
Kas teiselt poolt saaks ka pilti?
Saan aru, et see on aken-uks. Huvitaks see lahendus, mis väljastpoolt avaneb.

(24-06-2016, 13:02 PM)pannkook Kirjutas:  Kas said luku lahti? See lukk on läbiv või vaid seespool?
Kas teiselt poolt saaks ka pilti?
Saan aru, et see on aken-uks. Huvitaks see lahendus, mis väljastpoolt avaneb.
ma eespool viitasin, et sain lahti Wink
mu lukk oli läbiv. Väljaspoolt avaneb täpselt sama pilt, mis seest. Lihtsalt katted on ees ja need eemalduvad (nii sisemine kui välimise koos) seest kruvide lahtikeeramisel. Kui seest ligipääsu pole, tuleb luku lõhkumise lahenduse puhul ilmselt esmalt lukukate eemaldada / välja puurida. Siis saab meisel-haamer komplektiga luku (jõusuunaga ülalt alla) pooleks lüüa.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Paluti nõu-abi mootorrattale hoiukoha tegemisega. Honda, vist eesti viimase metsavenna auks  jaapanlaste poolt Sabre nimetatud. Kardaanivedune, aga tagurpidikäiku pole. Eraldi putkat ehitada ei soovita. Kaksiratsa selga ja puukuuri siiamaale tagurpidi veeretatud. Küljelt lükata meietaolised vanamehepässid ei riski- kui külili, kes üles tõstab! Läbisõiduga võtaks veerandi kuuriruumist, ei sobi. Mõtlesin midagi pöördlava taolist- otse sisse ja väljasõidul põrandat pool ringi pöörata. Usun, et on veel paremaid lahendusi, mida ksf`d kasutanud?

Kui kuuril natuke kõrgust on ja katusekonstruil tugevust, siis isiklikult tõmbaks ratta üldse lae alla mingi tõstemehhanismiga, 500kg tali sobiks arvatavasti. Saad seda veel õhus keerata mispidi tahad, enne kui alla lased jälle. On apastraat jalust ära ja lisaks saab musklirammu arendada.


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!

pen.skar kribas:  ...kui külili, kes üles tõstab!   [Pilt: icon_eek.gif]

  Tekkis küsimus, aga kui teel olles, paljugi mis, vajub külil.   Jaapanimaal ei müüdavat sellist tsiklit, mida külili asendist püsti ei jaksata tõsta.  Kuidas seal aga sõitmisega on, ei tea

Mootorratta hoiupaigaks sobiks 2.eesti algusajal tehtud vandaalikindel metallist (seest ja väljast plekk, vahel "soojustus") lahtise õlle müügi putka
250cm x250cm x235cm kõrgust. põrand ja lagi kah plekist+ sisemine turvauks. Tutvuda saab Tall-Lasna 515 7923

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

Ideed tulevadki! Ksf Alfredo tõstmisega mõtlesin läbi- no kuhu ma suht uuele rattale tõstekoha teeksin? Tarmo pöördlauaga hakkab sobima. Plank all peab 300 kilosel loomal toekam olema, ratta peatuskohad saega sisse freesida jne.

(28-06-2016, 09:01 AM)pen.skar Kirjutas:  ... no kuhu ma suht uuele rattale tõstekoha teeksin? ...

Tuleks teha vahehoidik ja siis sarvedest ja pakikast kinnitus. Konksudele pannakse kahanev rüüs leevenduseks pääle. Talve läbi lae all, jalust ära.

hp



Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!

Sellest mahakukkunud tsikli teemast:
Üks kodanik, kes Hollandis mitmeid aastaid resideerus rääkis, et sealmaal on mootorratta load jaotatud mitmesse kategooriasse. Umbes nagu meie A1, ainult, et kategooriaid on rohkem ja ka kaalust sõltuvad. Eksami käigus lastakse ka maaslebav mootorratas püsti tõsta. Eksamineeritav saab maksimaalselt selle kategooria sõiduki juhtimisõiguse, mille ta püsti jaksab ajada.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.

Rihmsidur ei taha kuidagi tooimida,st alumine rihmaratas ei jää seisma ja käiku sisse ei saa raginatta.Oskab keegi nõu anda?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 12 külali(st)ne