[viplala]

Nibin-nabin, mõõtsin ära oma Jumzi sumpsi kõrguse ja selleks oli 2,88. Samuti kui on tuled juba katusel, ei pruugi enam mahtuda. Ma teeks kõrguseks 3+m kui võimalik on. Uuemad lääne traktorid 100kw+ ei tule sealt 2,8 alt ka enam sisse. Ja ega elu täna seisma ei jää. Homme ostad endale uuema ja kõrgema tehnika ning kirud ennast maapõhja, et uksed liiga madalad said.

Rehve saab ju tühjemaks lasta
.

Milleks keppida iga jumala kord rehvide tühjendamise või korstna ja katusetulede eemaldamisega, kui oleks võimalik ehituskäigus uks lihtsalt kõrgem ehitada?

[nustu826]

Täiskõrge transit on kusagil 2,6m. ligi... Lisa nüüd sinna etteotsa kõrgusele veel antenn, mille sa välja tagurdades kindlasti puruks sõidad ja tagaotsa töötuled, ja siis saad aru et 2,8 on madal mis madal. Ukse kõrgus peaks olema ikka 3m minimaalselt. Ise teeks ilmselt 3,2 selleks kõrguseks.

Ja üldjuhul misiganes traktori katusel on antenn vähemalt...

[90Deville]

Ma teeks min 3m körgust, ja ka laiust samapalju. Enda garaazile plaanisin ka algul 2.5m laiused uksed teha, pärast prussidega mahamärkimist piisas kui autoga üks kord siseneda üritasin, läks saag kohe sisse ja vahe kasvas 3m peale
Muidugi saab ka kitsamast uksest sisse a milleks vaja täpselt sirgeks nikerdada jne

[mihkelr]

Omal ka kogemus olemas, puukuur kunagi ehitatud mtz-52 järgi, kuna majapidamises ühtegi sellest suuremat masinat pole, siis millegi kõrgemaga ikka sinna alla ei roni. Teinekord jällegi tulnud kasutada puudeveol mõnda ühistu traktorit/käru siis nendega enam alla pole mahtunud, isegi 820 ei mahtunud. 
Ise soovitaks teha jah nii kõrge kui võimalik, garaaž pole muidugi päris sama, mis puukuur, aga ikkagi. Vahest jääb just see 10-30 cm puudu.

[13piisab]

Tänan kaasa mõtlemast!
Konsulteerisin ka (suuremate) ustega tegeleva sõbraga. Mõttes sai paika 3x3m ukseava ning ukse kohale silluse valamisega ei hakka ma vast vaeva nägema - tuleb viilkatus ja uks on viilu all (st kohal katus kolmnurgana).
Laiust on vaja mugavaks manööverdamiseks ja ka juhuks, kui garazheerin mitu sõiduautot kõrvuti. Kõrgust nõuavad nt ka matkabussid (mille omamise hetkel küll välistan, aga ajad muutuvad...). Laekõrgus peab nn siinidel uksel olema avast 20cm kõrgemal.

[v6sa]

maakodu 5x9m garaazhiuksed: sillus 2,8m peal ja laius 2,6m on ju piisav?
St tulevikus peaks ju sellisest avast võimalik väiksem rasketehnika sisse mahtuma? Vaatasin gaz66, T40 ja Jumz kõrguseid - kas mingi mõistlik laiatarbetehnika on kõrgem? Laiuse vaates arvestan teeliikluses lubatud 2,5m ja lengideks/uksesiinideks natuke peale

Sõiduautole ja põkale jah, suuremad asjad lähevad liiga täpseks isegi arvestamata juba loetletud asjaolusid.

2-cm varuga sissetagurdamine ei ole lõbus...

[nustu826]

maakodu 5x9m garaazhiuksed: sillus 2,8m peal ja laius 2,6m on ju piisav?
St tulevikus peaks ju sellisest avast võimalik väiksem rasketehnika sisse mahtuma? Vaatasin gaz66, T40 ja Jumz kõrguseid - kas mingi mõistlik laiatarbetehnika on kõrgem? Laiuse vaates arvestan teeliikluses lubatud 2,5m ja lengideks/uksesiinideks natuke peale

Sõiduautole ja põkale jah, suuremad asjad lähevad liiga täpseks isegi arvestamata juba loetletud asjaolusid.

2-cm varuga sissetagurdamine ei ole lõbus...

Ma teen sama 2cm varuga tagurdamist murutraktoriga puukuuri - uksepostid maasse kaevatud raudteeliipritele kunagi ehitatud ja vahe nii täpne et trakats ainult kindla nurga all läheb sisse nii et niiduki väljaviskekatik kinni ei jookse. Umbes ühel korral kümnest saan nii täpselt sellele nurgale pihta. Enamasti läheb ikka nii, et katik puutub vastu ja tuleb käega üles tõsta ja siis ka n.ö. murrab veel pisut vastu...

[Meelis2]

Sai meeltesegaduses vanale T-16 ja T-40A-le lisaks koju taritud peremeheta jäänud DT-20. Kuna ühe rehvi ventiil oli eraldunud sai rattaga parasjagu maadeldud, ratast tagasi pannes tundsin käe all ikka korralikku laagrilõtku. No esimese asjana vaatasin kas külgülekandes mingit vedelikku ka on. Oli-oli ja mitte vähe
Muideks tekkis huvi porilaudade asukoha suhtes. Kinnitused on uuesti keevitatud aga silma järgi võttes peaks porikad jupp maad tagapool olema?

[pen.skar]

Kas külgülekande reduktoreid pole pööratud et traktorit madalamaks või pikemaks saada? T 25`ga tuli lausa kaasa malmist vahetükk poritiiva asukohaga kaasamängimiseks.

[metsnik]

Kas külgülekande reduktoreid pole pööratud et traktorit madalamaks või pikemaks saada? T 25`ga tuli lausa kaasa malmist vahetükk poritiiva asukohaga kaasamängimiseks.

Jep,ka dt 20'el on need olemas,iseasi kas kellelgi neid on.Ma oma põkale tegin ise need vahe tükid.

[auk_]

Kas keegi on proovinud teha metsa-kultiveerimis agregaati? Kuna kask külvab hirmsasti ja ei taha teenust sisse osta, liigniiske alaga tegemist. Äkki on mingi idee, et isetehtud trakale (murutrakast suurem, gaz-iku veljed all) muruniiduki mootorist mingi reduktoriga seade. Tean, et asi peaks olema raske aga asi ongi selles, et kui hetkel võõras masin peale lasta on meetrised vaod järel. Toominga võsa on ka pead tõstmas. On mingeid ideid või tuleb oodata kuivemat aega?

[mihkelr]

Kas keegi on proovinud teha metsa-kultiveerimis agregaati? Kuna kask külvab hirmsasti ja ei taha teenust sisse osta, liigniiske alaga tegemist. Äkki on mingi idee, et isetehtud trakale (murutrakast suurem, gaz-iku veljed all) muruniiduki mootorist mingi reduktoriga seade. Tean, et asi peaks olema raske aga asi ongi selles, et kui hetkel võõras masin peale lasta on meetrised vaod järel. Toominga võsa on ka pead tõstmas. On mingeid ideid või tuleb oodata kuivemat aega?

Ei pea olema suur ja raske, saab ka kergemalt. Kiire otsingu tulemusel leidsin sellise agregaadi, tegemist siis lapilööjaga, eeliseks metsaäkke/ketaskobesti ees tõenäoliselt see, et nõuab vähem ressurssi ja äkkega pinda töödeldes võib niiskema pinna korral vagu vett täis valguda.
   
   
   

[v6sa]

...
Tean, et asi peaks olema raske
...

Miks?

Lihtsaim on panna miskine kulp järgi, mida siis iga meetri järel korraks maha lased ja mätta tagurpidi tõmbad. Kulbi mõõdud võtad masina järgi - liag suurt suutäit ei tasu ahnitseda.

[Janka]

Enne kui atrasid sepistama hakatakse võiks lugeda näiteks siit: http://www.metsasober.ee/file.php?10590

[auk_]

Ma ikka sooviks, et mets ise taastuks teeks ettevalmistused, et areneks kiiremini. Tegemist siis eelneva kuusikuga, kus juurepess sees olnud ja vahepalaks peaks lehtpuud istutama. Olen proovinud külvata kevadel ja sügisel, kuid parima tulemuse on ikkagi andnud looduslik uuenemine ja kaasaaitamine. Kui juhtub nii nagu sel kevadel , et istutad puud ära või külvad ja juhtub kuiv aeg tulema, siis lihtsalt hakkab kurb. Kui ikka loodus on ise asja paika pannud, et kui seemnete külvamise aeg puude poolt, siis peaks nagu õige aeg olema. Hetkel veel selline värk, et umbrohi ja võsa enam nii agressiivselt ei arene, kui vigastada juuri. Liigniiskus tekib pea alati, kui lageraie tehtud .

[Janka]

Kaugel maal tarvitatakse palju sellist agregaati: https://youtu.be/4VPZxKI6mAA
Selle patsutajaga, nagu me teda kutsusime, trambitakse maa peale lageraide sooritamist läbi. Seetõttu seal metsades maamarjad ei kasva. Iialgi.
Seda trambuitamist tehakse vahetult enne kündmist. Küntakse tõelise adraga. Nagu meil põlluader, aga spetsiaalselt metsa jaoks, vastupidavam. Kolme- või neljahõlmaline. https://youtu.be/RxpKM3WSFfQ
Peale kündi tuleb seesama patsutaja tagasi istutusliine siluma. Seal teeb ta sitta tööd. Parem agregaat selleks on viilutaja tegelikult: https://youtu.be/poY1bY6THOs
Sama patsutajaga hooldatakse noorendikes vahesid.
Sama patsutajaga hooldatakse keskmistes ja vanades metsades vahesid.
Sama patsutajaga trambitakse läbi rohtunud metsateed, sest hein ning looduslikult tärkav suvaline männivõsa kasvab seal maal oi-oi kui kiiresti.
Sama patsutajaga trambitakse iga viie-kuue aasta tagant läbi teinekord ka majade hoovid, kui muru on heinaks muutunud.
Rullid on rasked. Üks peaks kaaluma poole tonni tuuris. Kergematel pole lihtsalt mõtet ja raamile lisatakse veel lisaraskusi, et asi perfektselt toimiks.
See oli näide, kuidas kaugel maal toimetatakse. Enamuse sealsest tööst maksame kinni muide ka meie, eestlased.

[v6sa]

Nugarull toimib kivivabas ja pehmes pinnases hästi. Olid vist Bordeauxi kandis? Sealsed liivasossid on just tolle priboori ala.

Sama kehtib ka rullrandaali kohta: katsuge seda pruukida kände ja kive täis sooservas...

Kudamoodi meie maksame kinni frankie parkmetsanduse?

[Janka]

Kudamoodi meie maksame kinni frankie parkmetsanduse?

Euroliidu suurde patta sissemaksete tegemisega.
Ei liiguta Landese rahvas oma metsade kallal suurt midagi ilma supikatlast saadud eurorahata.
Omanikul, kes toetust ei võta, peab olema mõistuses auk või mingi huipputootlik kõrvaltegemine kust selliseks maa solgutamiseks raha näpistada.
Näiteks too tüüp, kes Philippe'i viilutamist jäädvustas, on üks suurimaid maaomanikke. Tal on palju ärisid, aga metsas oma rahaga ikkagi toimetada ei taha. Pole kombeks.

Leidsin lõpuks pildi ka üles, mida kaua otsisin.
Hektarile kulus sellel konkreetsel kinnistul ~1122€ ühisraha.
Uuendamisele minevaid hektareid rehkendati kogu Akvitaanias peale tormi ja üraskite ülekäimist laias laastus 600 000.
Mõtlemise koht.


   

[alfredo]

Ma paneks siia vahelduseks ühe vastuse, mis oma teemat ei vääri.
Nimelt oli vaja tavalisest natuke paremat 2m pikkust loodi, mis keskmisest veidi tugevama ehitusega ja näitaks ka õiget pilti, hinnapiiriks seadis rahaomanik 100 kohalikku raha. Läbi sai astutud peaaegu kogu pealinnast ja selle lähistel olevatest müügikohtadest, kus võis taolise asjanduse olemasolu aimata. Kahjuks on mul kombeks asju enne maksmist testida. Seetõttu ei õnnestunud sisseostu kuidagi sooritada. Peale inimkatseid võin käsi südamel väita, et 99% müügis olevast vastavast kaubast ei vastanud kuidagi püstitatud eesmärgile. Peaaegu võimatu oli leida loodi, mis näitaks täpselt, ikka kas väheke ühele poole viltu või siis teisele, või on siis raam poolpehme jne.  Ok, jutt läheb jälle liiga pikaks.

Niisiis, kui kellelgi on vaja täpselt näitavat vaadrepassi, tuleb sammud k-rautasse seada ja otsida üles selline mark nagu SOLA. Need on tehtud kuidagi sellist värvi, et ei hakka esimesel korral kollaste, punaste ja roheliste vahelt kuidagi silma, nii et kahel esimesel päeval vaatasin ka mina neist lihtsalt mööda. Leidsin küll sama firma toodangust 10cm laiused silmaga profiillatid, mida parema puudumisel juba soetada plaanisin, aga otsustasin veel natuke ringi vaadata. Vaatasingi siis vähe värskema pilguga ja tõsi küll, kaks päeva hiljem märkasin, et näedsa, samasuguste kirjadega lood ka täitsa olemas. Peale katsetust võis tõdeda, et on ikka täpne küll ja kohe kõik kolm tükki, mida proovitud sai, näitasid otse ülesse. Julgen soovitada.

PS.Nende toodangus on veel trapetsprofiillatid ja ka need olid kummalisel kombel sirged, mis on ausalt öeldes üsna haruldane asi.

[v6sa]

Euroliidu suurde patta sissemaksete tegemisega.
...

Esialgu oleme omad sendid tagasi saanud ja kõvasti peale ka. Mispidi see kaalukauss alates 2020 olema saab, praegu veel ei ole selge.

EL kadumisega saab kõvasti nalja saama...