Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Uups jah. Eks ma panen sinna.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(13-08-2016, 15:40 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Polegi taibanud eriti midagi küsida..... aga..

Kas keegi on proovinud vesilõikusega veneaegset raudasbesti lõigata. Mul oli mõte lasta plokikaanetihendeid teha....? Jääks tornidega toksimine ära. Iseasi kuidas jääb peale lõikust serv. Ja kas on üldse võimalik. No targad,Teie etteaste! Big Grin

Perfekt jääb Big Grin .Kunagi sai pulli pärast 30 mm st klaasvilla proovitud,märg ta oli aga vaibanoaga midagi sarnaselt ei lõika.Vesi lõikab kõike,ja tolerantsid ei anna Sinu meisli,augurauaga kaugeltki võrrelda. Big Grin

Vesilõikusest tulnud suurendatud täpsusklassiga alumiiniumitükk keermete lõikamiseks igatahes ei sobinud Plokikaanetihend muidugi nii pirtsakas ei ole kümnendike suhtes.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Marko,keerme alla ikka puuritakse,vesilõige jääb sõltuvalt materjalist ja paksusest   alati MINGI  nurga alla.Alles oli teema kuskil puuride valikust keerme alla. Big GrinSamas,kui on mingi X keermepulk olnud,olen võtnud puuri mõõduks esimese pulga 4  5 s niit.On töötanud Big Grin

Neljas-viies niit? Ja sealt läbimõõt? Üsna kaval, kuigi raske ette kujutada, kuidas kolmnurga läbimõõtu mõõdetakse Big Grin
Eriti pärast ringjooneks taandamist.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Trian...ateral.svg
Nuputamist ehk sitaks Big Grin ,tegelt ikka lihtsalt kogemused,praktika jne.
PS.Tavapulgad  4,5,6,8,10,12 on ehk tegijatel ammu peas.Pidasin tõesti silmas mingeid X tolli vms.pulki.Need aga enamik 4 kandiga Smile

Nujah, kuna kass hääbub ma võin Sinuga ka poksida, pealegi me vist mõlemad oskame ka mingit kasulikku jälge natuke jätta Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Soovitage asjaliku sadulseppa Tallinnas/harjumaal, vaja GAZ 63 istmetel vakstud välja vahetada.

(13-08-2016, 22:53 PM)linnuke Kirjutas:  
(13-08-2016, 15:40 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Polegi taibanud eriti midagi küsida..... aga..

Kas keegi on proovinud vesilõikusega veneaegset raudasbesti lõigata. Mul oli mõte lasta plokikaanetihendeid teha....? Jääks tornidega toksimine ära. Iseasi kuidas jääb peale lõikust serv. Ja kas on üldse võimalik. No targad,Teie etteaste! Big Grin

Perfekt jääb Big Grin .Kunagi sai pulli pärast 30 mm st klaasvilla proovitud,märg ta oli aga vaibanoaga midagi sarnaselt ei lõika.Vesi lõikab kõike,ja tolerantsid ei anna Sinu meisli,augurauaga kaugeltki võrrelda. Big Grin

Siit siis ka järgmine,täpsustav küsimus:

Kus on kõige odavam ja ligem koht Viljandi ümber,kus selline aparaat töös on? Või on kellegil juba plokikaanetihend lastud lõigata ja teab hinda peast.

(13-08-2016, 09:55 AM)s2si Kirjutas:  
(12-08-2016, 23:12 PM)Laurts Kirjutas:  
Palju piruka mosse päriselus kanda jaksab?

Enda omale sai pidevalt üle tonni vanarauda peale aetud ja polnud mingeid eri vedrusid sellel. Mäest üles läks raskelt ainult

Kui kindel saad olla, et Sinu isendil olid all tehasevedrud? Kaua seda piinamist ka kestis? Mõnda aega kannatab iga auto ülekoormamist, siis ilmnevad ülalkirjeldatud efektidWink
Pirukamosse on sedapalju nigela kerega liikur, et ma küll ei julgeks seda üle poole tonni koormata. Rolleyes ...

(23-02-2016, 13:46 PM)h2rra Kirjutas:  Elust enesest...  VW jetta, naisterahvas kurdab, et  salong külm. Paljudes "servicedes" remonditud, kuid soojaks ei lähe. küll termostaate vahetatud ja nina taevasse tõstetud.  Lõpuks üks külamees märkas, et veepumba rihm on valesti paigaldatud ja pump käis  tagurpidi...
   Samas üks lugu Suurema Peugeot liikuriga, millel süüte välja keeramisel sulgevad El. mootorid õhukanalite luugid. Kuna lõdviku pragunemise tõttu irdus osa tosooli, siis uhati vett peale ja kapotialune oli aurune. Aurune õhk liikus ka läbi kanaliklappide ja peale paaritunnist seismist auto enam kunagi soojaks ei läinud, kuna oli TALV ja õues külm. Klapid suleti ja samas ka külmusid. Süüte sissekeeramisel mootorid aga lõhkusid klappide avanemise plastik hoovad jakülm õhk pääses salongi ilma soojendus kärge läbimata. 

 Sama efekt on ka GAZ 53 kabiiniga ja soojendus radikaga, kuna osa külma õhku ei läbi kärge ja aknad on jääs, pane sa sinna nii kiire vent mootor, kui tahad. Radika kärje vahed (paisupaakide juures) on liiga suured ja need olen lihtsalt porolooni täis toppinud, et kõik see külm õhk läbiks KÄRJE. 
  
Ps. Kirjutise lõputekst on suunatud  Hr. M laanelepp`ale   Kui uksed tihedad sõidan T särgiga talvel GAZ 53`ga  
Kuna talvised külmad hammustasid valusamalt, kui arvestasin, siis tuli korrastamine ette võtta ja näitlike pilte juurde.

Suurte vahede kinni toppimine porolooni tükkidega

[Pilt: 1]

Samuti tihendada kere ja radiaatori kärje vahed. toppida, või montaaži vahuga väikese survega sest vaht paisub.

[Pilt: 1]

Lõpuks lõigata torude ümber pehmest ja paksemast materjalist tihendid, et surutav õhk läbiks ainult eelsoojendatud kärje ja ei tungiks kapoti alla, kus on niigi palav. Korpuse paigaldamiseks kasutasin jällegi väikse survega lastud montaazivahtu ja koostasin poltidega

[Pilt: 1] 

S_itt suusailm ja tali võivad tulla

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

Eespool paar kaasfoorumlast muretsesid, nagu kaoksid mõningad postitused ära. Jutt jumala õige, postitasin paar päeva tagasi pika jutu tagavedrudest ja nende ülekoormamisest.  Praegu ei leia seda postitust mitte kusagilt. Milles konks? Sad  (Selguse huvides täpsustan, et olin postitamise hetkel täiesti kaine)

(12-08-2016, 19:37 PM)alfredo Kirjutas:  Kas ainult mulle üksi tundub, et osad postitused kaovad siin kuhugi määramatusse, või on ka teistel sarnaseid kogemusi?

Tänagi tundus, nagu oleksin siis teemasse midagi kirjutanud ja kribatu isegi postitanud, kuid hiljem vastuseid otsides polnud ei üht ega teist.

(16-08-2016, 21:35 PM)kr8nik Kirjutas:  Eespool paar kaasfoorumlast muretsesid, nagu kaoksid mõningad postitused ära. Jutt jumala õige, postitasin paar päeva tagasi pika jutu tagavedrudest ja nende ülekoormamisest.  Praegu ei leia seda postitust mitte kusagilt. Milles konks? Sad  (Selguse huvides täpsustan, et olin postitamise hetkel täiesti kaine)
alfredole ainult tundub, et ta postitas ja see on kustatud. Logides pole tema postitust ja pole ka kustutamist.
aga Sa postitasid tõesti siia teemasse jutu. AGA foorumilogi räägib, et Sa oled ise selle ka kohe postitamise järel ka kustutanud?
logi:
kr8nik 14-08-2016, 10:24 AM Kergelt kustutatud positus Thread: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri
Forum: Vaba teema
Post: RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri 90.191.54.41

...ja Su postitus oli selline:
(14-08-2016, 10:24 AM)kr8nik Kirjutas:  Kaks juhtumit elust enesest.

Sõitsin enda Škodaga üksinda, siledal asfaldil, normaalkiirusega ja äkki käis jube raksakas, nagu oleks sõrmejämeduse nailontrossi pooleks tõmmanud. Vaatasin tahavaatepeeglisse, et millele ma siis nüüd otsa sõitsin. Hiljem teeninduses tuvastati, et ühel tagavedrul oli otsast umbes 5 cm tükk ära murdunud. Roostejälgede järgi nägi, et suurem osa vedrus läbimõõdust oli juba ammu praoga, aga viimane jupp murdus suure pauguga. Auto on seitse aastat vana, viimased paar aastat minu valduses ja ma pole seda kunagi üle koormanud.

Eelmise autoga, Mitsubishiga sai küll suuremaid koormaid mõnikord veetud, aga midagi pole juhtunud. Samas ükskord tulin perega (naine ja väike tütar), kui käis terav pauk. Arvasime algul, et lapse õhupall läks puruks, aga see oli terve. Käisin tiiru ümber auto ja otsisin kuuliauku keres (tõepoolest oli nii terav plaks), aga ei leidnud midagi. Selgus tuli alles tõstuki peal auto põhja uurides - üks tagumine poolraam oli pooleks murdunud. Taga istunud laps võis sel ajal olla 5-6 aastane ja ta ei ole ülekaaluline.

Seega, ülekoormamisel ja auto materjaliosa väsimisel/purunemisel ei ole alati otsest seost. Sageli ei juhtu mitte midagi, aga mõnikord tuleb pauk otse selgest taevast.

Quntsi järjekordne lahmimispostitus läks siit teemast aga tõesti prügikasti. Minu käe läbi ja sarnane läbu läheb ka edaspidi. Ära lahmi ja hala või kui teisiti ei saa ja hormoon möllab, siis vali sobivam foorum
(viite mõte pole teise teema foorumit maha teha vaid visualiseerida, et lahmimine viitab östrogeeni üleküllusele ja tehnikafoorum pole selle koht)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Tänud kiire ja põhjaliku vastuse eest. Kustutamise akt jääb mulle mõistatuseks...  Sad

(17-08-2016, 09:41 AM)kr8nik Kirjutas:  Tänud kiire ja põhjaliku vastuse eest. Kustutamise akt jääb mulle mõistatuseks...  Sad
kõige loogilisem on "muuda" ja "kustuta" nuppude asetsemine kõrvuti (postituse all)?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(14-08-2016, 10:02 AM)v6sa Kirjutas:  
(13-08-2016, 09:55 AM)s2si Kirjutas:  
(12-08-2016, 23:12 PM)Laurts Kirjutas:  
Palju piruka mosse päriselus kanda jaksab?

Enda omale sai pidevalt üle tonni vanarauda peale aetud ja polnud mingeid eri vedrusid sellel. Mäest üles läks raskelt ainult

Kui kindel saad olla, et Sinu isendil olid all tehasevedrud? Kaua seda piinamist ka kestis? Mõnda aega kannatab iga auto ülekoormamist, siis ilmnevad ülalkirjeldatud efektidWink
Pirukamosse on sedapalju nigela kerega liikur, et ma küll ei julgeks seda üle poole tonni koormata. Rolleyes ...

Ise kasutasin seda selliselt suhteliselt harva ja enamus aega auto seisis ja lõpuks kui enam kasutust ei leidnud ja rooste küljekarbid ära näris, siis läks selliselt ka vanarauaks. Oli mingi uuema otsa mosse, äkki 90ndate algus. Esialgselt oli Eesti Telefoni auto, mis kärutas enmasti tühja kongiga ja vedrud olid tehaseomad. Pigem tundus tonn+ peale pannes, et rehvid lendavad juppideks. Aga eks ta muidugi õige on, et väga pikalt sedasi teha ei kannata ja üleüldse on koorma vedamiseks paremaid asju saada kui pirukamosse.

(17-08-2016, 13:26 PM)s2si Kirjutas:  
(14-08-2016, 10:02 AM)v6sa Kirjutas:  
(13-08-2016, 09:55 AM)s2si Kirjutas:  
(12-08-2016, 23:12 PM)Laurts Kirjutas:  
Palju piruka mosse päriselus kanda jaksab?

Enda omale sai pidevalt üle tonni vanarauda peale aetud ja polnud mingeid eri vedrusid sellel. Mäest üles läks raskelt ainult

Kui kindel saad olla, et Sinu isendil olid all tehasevedrud? Kaua seda piinamist ka kestis? Mõnda aega kannatab iga auto ülekoormamist, siis ilmnevad ülalkirjeldatud efektidWink
Pirukamosse on sedapalju nigela kerega liikur, et ma küll ei julgeks seda üle poole tonni koormata. Rolleyes ...
. Aga eks ta muidugi õige on, et väga pikalt sedasi teha ei kannata ja üleüldse on koorma vedamiseks paremaid asju saada kui pirukamosse.

Igasugune pirukas ka mu kangoo kui lasti taha perse peale paned,tagasild ja ukse poole siis kipub ujuma,laod telgede vahele siis täitsa ok.

(17-08-2016, 18:37 PM)muska71 Kirjutas:  
(17-08-2016, 13:26 PM)s2si Kirjutas:  
(14-08-2016, 10:02 AM)v6sa Kirjutas:  
(13-08-2016, 09:55 AM)s2si Kirjutas:  
(12-08-2016, 23:12 PM)Laurts Kirjutas:  
Palju piruka mosse päriselus kanda jaksab?

Enda omale sai pidevalt üle tonni vanarauda peale aetud ja polnud mingeid eri vedrusid sellel. Mäest üles läks raskelt ainult

Kui kindel saad olla, et Sinu isendil olid all tehasevedrud? Kaua seda piinamist ka kestis? Mõnda aega kannatab iga auto ülekoormamist, siis ilmnevad ülalkirjeldatud efektidWink
Pirukamosse on sedapalju nigela kerega liikur, et ma küll ei julgeks seda üle poole tonni koormata. Rolleyes ...
. Aga eks ta muidugi õige on, et väga pikalt sedasi teha ei kannata ja üleüldse on koorma vedamiseks paremaid asju saada kui pirukamosse.

Igasugune pirukas ka mu kangoo kui lasti taha perse peale paned,tagasild ja ukse poole siis kipub ujuma,laod telgede vahele siis täitsa ok.

No probleem on selles, et kui on selline suurematsorti kaup (mina vedasin vanarauda), siis lihtsalt see pisike kuut ei võimalda telgede vahele asju paigutada kuna uksedki lähevad tagant vaevalt kinni. Ja mossed ujuvad võrreldes tänapäevaste masinatega minu arvates igas asendis, tühjalt ja koormatult  Big Grin

Viskan lihtsalt ühe küsimuse õhku, mis mind aeg-ajalt on kukalt kratsima pannud. Miks nimetatakse elektrilisi klaasitõstukeid mugavusvarustuseks?
Olen kasutanud palju erinevaid autosid, nii elektriliste klaasitõstukitega kui ilma. Kui tavalisel autol tahad akent veidi avada, siis tõstad vasaku käe (rooli taga olles), liigutad klaasitõstuki vänta ja lased käe uuesti alla. Kokku 3 liigutust. Niinimetatud mugavusvarustusega autos tõstad vasaku käe, vajutad nuppu ja lased käe alla. Täpselt sama arv liigutusi. Seis 1:1, kui elektriline klaasitõstuk tegi ikka akna vajalikul määral lahti. Vastasel juhul tuleb nuppu veel mitu korda ühte ja teistpidi klõpsutada.
Sageli tuleb aga autos istuda ja kedagi/midagi oodata (praamijärjekorras, kaupluse parklas, teeremondi foori taga jne). Kui mootor on välja lülitatud, piisab tavalises autos akna paotamiseks/sulgemiseks ikka kolmest liigutusest, niinimetatud mugavusvarustusega autos on aga juba jupp maad rohkem sebimist - tõstad parema käe, keerad süüte sisse (tuled süttivad, kütteseade ärkab ellu, turvavöö andur hakkab piiksuma jne, jne), tõstad vasaku käe, vajutad aknatõstuki klahvi, lased vasaku käe alla, keerad parema käega süüte välja, lased parema käe alla. Kokku vähemalt 7 liigutust. Seis 2:1 niinimetatud ebamugavama variandi kasuks.
Hoopis hulluks läheb aga asi situatsioonis, mil pead mõneks ajaks autost lahkuma, aga keegi jääb sind autosse ootama. Läksin hiljuti panka, 10-aastane tütar jäi autosse. Loomulikult ei jätnud ma süütevõtmeid ette, aga et lapsel liiga lämbeks ei läheks, jätsin akna veidi lahti. Pangas oli pisike saba, tuli oodata. Mingil hetkel läks õues päris pimedaks ja hakkas tihedat hoovihma sadama. Ilma mugavusvarustusega autos oleks lapsel piisanud sirutada käsi välja, keerata veidi klaasitõstuki vänta ja oleks kõik korras olnud. Aga kuna mul on mugavusvarustusega auto, pidin jooksma õue, avama auto ukse, istuma autosse, õngitsema taskust auto võtmed, toppima need süütelukku, keerama võtit, vajutama klaasitõstuki nuppu, lülitama süüte välja, eemaldama võtme süütelukust, ronima autost välja, virutama ukse tagantkätt kinni ja jooksma läbi tiheda vihma taas panka, et teada saada, et minu järjekord on juba läbi. Kokku tuli umbes 15 liigutust, pluss veel see, et olin läbimärg, nagu ka auto juhiiste. Mugav, kas pole? Seis 3:1 niinimetatud ebamugavama variandi kasuks.
Miks küll nimetatakse elektrilisi klaasitõstukeid mugavusvarustuseks?

(18-08-2016, 12:43 PM)kr8nik Kirjutas:  Viskan lihtsalt ühe küsimuse õhku, mis mind aeg-ajalt on kukalt kratsima pannud. Miks nimetatakse elektrilisi klaasitõstukeid mugavusvarustuseks?
...

Sest akna allaväntamine on ebamugav tegevus. Võib murda küüne, kriipida ehetega uksepolstrinaha või puitpaneelid, muudki paha võib juhtuda. Rääkimata sellest, et võib pingutusest higiseks minna ja siis tuleb kopsupõletik... Toungue

Elektriga on lihtne: vajutad klahvi põhja ja aken jookseb ise lõpuni. Cool

Õnneks on meil valikuvabadus on endiselt on võimalik soetada autosid, kus aknad ei käi elektriga. Tõsi, nooblimatel mudelitel läheb see tõenäoliselt eritellimusena... Rolleyes

Lastega on see huvitav lugu, et aken alla keritakse mõnuga. Aga vat üles kerida ununeb...
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne