[viplala]

Täna sai Jumziga puid toodud metsast või õigemini metsa äärest üle hiiglama kraavi. Jube hea oleks nii alati teha, lased lepad kraavi äärest maha ja sikutad nad teiselt poolt üle. Kahjuks aga saab sellist asja korraldada ainult mõne aasta, siis saavad lepad kraavi pervelt otsa . 

Nüüd siis oli käes see aeg, kus läks meelest tagumine aken sulgeda kui masti risti pöörasin. Käis üks igavene litter ja terve nägu, kael ja käed olid verised, just nagu oleks üle keha leivanoaga habet ajanud. Pisikesi kilde oli kõik kohad täis. Jube lahe kogemus, eriti läbinisti higisel nahal, aga enam ei taha ... Nüüd peab tagumise klaasi kusagilt leidma ja raami sirgeks taguma.


Aga muidu annab Jumz päris kena abi ka sellistel töödel. 

   
   
   
   
   
   

[Buzzet]

See aken on jah tehnikainseneride tähelepanematus. Kopal võiks ta ülse kuidagi lae alla sõita vms. Omalgi paar korda lahtiseaknaga allakeerates mastisilindri taha see jäänud, kuid õnneks on siiamaani ta selle lihtsalt pauguga kinni lõõnud
Ja haaratsiga töötegemine oleks palju lõbusam teleskoopnoolega

[mlsluik]

Kui viitsimist on siis tasub aken teha tsuts väiksema raamiga nagu mul, ei sega siis enam lahtine aken töötegemist. 

Telekoop noolele hea asendus on kopa asemele paari meetrine pikendus mille otsas siis haarats. Annab väga palju juurde.

[Buzzet]

See noole nö. kolmeosaliseks tegemine polekski nii paha mõte

[viplala]

Viimane osa peaks siis käima silindriga noole alla kokku, muidu on jube ebamugav sellega ringi liikuda.

E: Parem oleks vist noole peale kokku lapata, seal on rohkem ruumi.

[viplala]

Jumz vedeles terve talve omaette, sest sügisel lõpetas sidur igasuguse koostöö ja selle külma ja märjaga ei viitsinud hakata siduriga tegelema. Nüüd aga on soojad käes ning sai asuda jumzi poolitama.

Tõstukiga tõmbasin nina eest koos sillaga.
   
   

Poolraamid olid silla tala külge kinni keevitatud. Huvitav kas peaks sama tegema kui kokku lappan?

   
   

Laager oli nii kinni kui veel olla sai. Käpad olid lihtsalt pooleks lõigatud. Siduriketas ise oleks vast natuke aega pidanud, kahjuks aga olid seal midagi katki, sest pidurimeistrist helistati ja öeldi, et ei saa sellest kettast asja enam. Kahju... eile sai ostetud uus ketas sisse ja sellel ei hakka teisi katteid panema. 

   
   

Eile sai tellitud ka teine pump. Kaubamajas polnud ns32 võtta, tellides oleks läinud aega nädal ja rohkem. Võtsin ns50, teen sinna ise otsad külge. 

   

[mlsluik]

Ära panen ns50 pumpa külge... 
Esimesed jaoturi hammakad niigi nõrgad.

[viplala]

Ära panen ns50 pumpa külge... 
Esimesed jaoturi hammakad niigi nõrgad.

Jagaja klappide surve ju sama mis ikka. Kas sealt saab mingit jama tekkida? NS50 ja 32 surved ju samad, ainult l/min on teised.

[olli]

Kuna samade pöörete juures tõuseb pumba väljundvõimsus (surve ja vooluhulga korrutis), siis tõuseb ka pumba veovõlli väändemoment. Sest pöörded jäävad ju samaks, aga võimsus tõuseb. Ehk saab survet igaks juhuks vähemaks keerata? Saha jaoks ei tohiks eriti oleneda, iseasi mis masti pööramine siis teeb.

[saarrand]

Sul jookseb vesi sidurile. Tõenäoliselt hoorattakojal olevast tõstmise aasa august, aga seal on ka teisi läbivaid keermega avasid, mis tuleb sulgeda, et sidur ja survelaager ära ei mädaneks.

[viplala]

Sul jookseb vesi sidurile. Tõenäoliselt hoorattakojal olevast tõstmise aasa august, aga seal on ka teisi läbivaid keermega avasid, mis tuleb sulgeda, et sidur ja survelaager ära ei mädaneks.

Vesi jooksis taevast

[viplala]

Kaubamajast ostetud siduri survelaagri kaelusvõru läks laagri sisse täpselt õige survega, natuke haamriga kopsimist ja kohal. Üsna täpne töö.

Käppade paigaldusega oli nokitsemist üks jagu. Polnudki nii lihtne, et võtad aga pakist ja paned külge. Käppade laiused olid liiga palju mõõdust suuremad. Käpad asetusid oma kohale ainult haamri abil ja siis jäid nii tuugad, et kui käpp alla suruda, ei suutnud enam siduri plaadi vedrud käppa tagasi tuua oma koha peale. Käppadel lasin umbes 1mm laiusest maha.  Samuti olid kahtlaselt paksud ja rohmakad ka poolkuud mis kaasa tulid uute käppadega. Need jätsin mängust välja ja panin vanad mis tundusid ilusad, siledad ja natuke õhemad. Lõpuks, peale sobitamist ja mängimist, asetus kõik jõudu rakendamata oma koha peale ning kokku panduna liikusid kõik käpad vabalt ilma takistuseta.

[saarrand]

Kaubamajast ostetud siduri survelaagri kaelusvõru läks laagri sisse täpselt õige survega, natuke haamriga kopsimist ja kohal. Üsna täpne töö.

Käppade paigaldusega oli nokitsemist üks jagu. Polnudki nii lihtne, et võtad aga pakist ja paned külge. Käppade laiused olid liiga palju mõõdust suuremad. Käpad asetusid oma kohale ainult haamri abil ja siis jäid nii tuugad, et kui käpp alla suruda, ei suutnud enam siduri plaadi vedrud käppa tagasi tuua oma koha peale. Käppadel lasin umbes 1mm laiusest maha.  Samuti olid kahtlaselt paksud ja rohmakad ka poolkuud mis kaasa tulid uute käppadega. Need jätsin mängust välja ja panin vanad mis tundusid ilusad, siledad ja natuke õhemad. Lõpuks, peale sobitamist ja mängimist, asetus kõik jõudu rakendamata oma koha peale ning kokku panduna liikusid kõik käpad vabalt ilma takistuseta.

Räägiksid nagu minu kopa siduri remondist...

[viplala]

Täna lappasin siis siduri kokku. Enne sai treitud võll siduri paigalduseks. Võlli jämedam osa on mõõdus 31,5mm. 32mm jäi tuugaks millegi pärast.

   
   
   
   
   

Kahe ketta omavahel paika sättimiseks kasutasin kaliibreerimise plekke, kogumõõdus 6.2mm. Väiksem ketas tuleb paika sättida treitud võlli abil. Näpuga mutritele pinge peale, et keskmine minema ei loksuks ja seejärel kaliibriga vahed paika, haamriga koputades välimist ketast oma kohale. Kui niiviisi neljast küljest vahet mõõta ja haamriga aidata, saab väga täpselt kettad paika.

   

Ketaste ülemine ja alumine nuut tuleks ajada ühe joone peale, mina panin ülemise ja alumise käigukasti poldi augu järgi. Sama asja tegin ka võllide nuudisoontega. Piltidel tegelikult ei ole need paika aetud veel aga ehk on aru saada. 

   
   
 
Kindlasti saab ka igasugu ZIL'i võllidega asja paika, kuid nii saab ka väga edukalt. Minu tegemiste tulemuseks oli see, et mootor läks sahinal oma koha peale ilma probleemideta. Tegelikult läks kuni mootori ja kasti vahe oli umbes 2cm, selle tõmbasin juba poltidega ligi.

Mootorit maha võttes sai kannatada käivitusmootori starter. Enne kokku lappamist võtsin korra tõmbereleelt kaane maha ja puhastasin sealsed klemmid ja korrastasin ka viga saanud koha. Samuti alustasin lääne geneka paigaldusega, mis saab lõpu kui mootor on peal.

   
   
   
   

[pen.skar]

Siduri paigaldusvõll ju poolik. Puudu suurema avaga ketta jaoks aste. Ja otsa käepide väljatõmbamiseks.

[viplala]

Siduri paigaldusvõll ju poolik. Puudu suurema avaga ketta jaoks aste. Ja otsa käepide väljatõmbamiseks.

Polnud kahjuks vastavat materjali (ega võimalusi) millest saaks astme treida.

[viplala]

Nagu ikka, kõige kiiremal ajal peab mingi asi katki minema. Sellel korral siis kett. Nipsust sellist asja ei leia ja igasugu otsimise, tellimise peale läheb kah päevi aga Jumz peab töötama edasi, nüüd ja kohe. Seega võtsin mingid vanad lehtvedru lehed ja lõikasin sealt uued lülid välja. Rullideks treisin suvalisest metallist jublakad ja sisuks said 14mm 10.9 poldid.  

Lehtvedru sisse auku saada on muidugi omaette teema. Koobalt puur võttis aga see oli ainult 5mm läbimõõt. Absull kõik ülejäänud metalli puurid ainult naersid oma ülesande peale. Lihtsalt ei puuri ja kõik, terita kuidas tahad, ei puuri ja kõik. Võtsin siis suvalise STS puuri kivi jaoks ja teritasin selle ära ning vähe lamedamaks ja voilaa... augud nigu ludin lehtvedru sees. Soojalt soovitan kui kellelgi sama probleem tulevikus peaks tekkima. Vajalik on muidugi puurpink, käsitsi võib sellise süsteemi kordaminekust ainult und näha. Mõeldud oli asi kiirkorras ajutisena aga krt seda teab, tavaliselt ajutised asjad jäävadki päriseks. Praeguseks mõned päevad hagu antud ja katki veel ei ole läinud


   

   

[pen.skar]

Ole hea, mõõda oma EO pöördeketi samm, rulli diameeter. On katsa E 301 külgülekande ketti, millest hammustasin otsast Meelise jaoks paar 26 lülilist juppi. Aga hakkasin kahtlema- äkist ei sobigi Jumzile.

[viplala]

Ole hea, mõõda oma EO pöördeketi samm, rulli diameeter. On katsa E 301 külgülekande ketti, millest hammustasin otsast Meelise jaoks paar 26 lülilist juppi. Aga hakkasin kahtlema- äkist ei sobigi Jumzile.

 Ma ei mõõtnud oma ketti täpselt, sest ma punktisin lõigatud lüliplaadid omavahel kokku ja pealmiseks panin ühe vana plaadi, mille aukude järgi kõigile korraga sisse puurisin. Supleriga sai mõõdetud umbes, aukude tsentrite vaheks plaadil, 51mm. Rulliku mõõduks võtsin vana kulunud rulliku järgi 29mm. Vabalt võib olla ka 30mm originaal uuest peast. Suurusjärk peaks olema umbes selline +- jämeda putsukarva võrra. Ma ei usu, et ma homme eriti täpsemaks saan neid mõõte, traktori all, kinnise keti pealt mõõtes.

[viplala]

Praegu teen kütet Jumziga. Haruldaselt mõnus , soe ja kuiv tunne  Kabiinis toimetan suisa t särgi väel. Aga muidu käib mul asi nii, et lasen lepad maha ja siis täies pikkuses kärule. Mõne tunniga teeb 5 ruumi ära ja siis kodu. Praegu teen teed sisse. Tulevikus plaanin Natile tõstuki ja giljotiini sappa panna, saab vähe ulatuslikumalt ja pikema aja jooksul metsas mütata. Momendil on siiski nii, et kui peaks sulaks minema, siis ma oma Jumziga sinna enam ei pääse. 

Põhimõtteliselt näeb sõjatander välja sellisena, enne kui kokku hakkan korjama.

   


Kõigepealt tõstan lepad ühte hunnikusse.

   

Kui paras ports valmis, tirin need haagise manu.

   

Siis tõstan täies pikkuses koormasse

   

Kui koorem on koos, lõikan tagant ladvad maha ning järgmine päev tõstan ladvad jumziga maast lahti ja laasin ära. Nii saab kordi kiiremini kui hakata seda peale langetust tegema. 

   

Maha jäävad oksad saavad väetiseks 

   

Ja aasta pärast, kui traktor on okstest korduvalt üle käinud, on pilt selline