[olli]

See ventiili pikendus tundub päris asjalik jupp. Olen ise kasutanud sellist pika varrega kahepoolset otsa topeltrataste pumpamiseks.



Aga see üks paras häda. Peab ikka kõvasti vaeva nägema, et seal õhk läbi tuleks.

[muska71]

Seemnevili puhitud. Bag`e vanale zil kärule tõstes näha, et üks rehv ei pea õhku. Ventiil välja ei tule, kübara keerasin puruks. Kas on sellist vahetükki olemas, mille saaks näiteks ventiili kübarakeermele keerata ja siis lisaventiil panna?
Tõin ka karbi "pizda v drebezgi ili hui po polam" valmis, kui ratta mahavõtmiseks läheb. Veendusin,et momendikordistil tõesti kama kas keerad päri- või vastupäeva. Keegi tõprik oli 20 aastat tagasi vasakute rattamutrite sekka ühe parempoolse spilka koos mutriga pannud.
Nõks aega külviga. Kui sellist vaheventiili pole olemas, siis kas kohapeal üles tõsta ja rehv osandada? Õhukummile uus plätsventiil  kleepida või poldid lahti murda ja kogu ratas spetside kätte viia? Kui kiireks läheb, siis tuleb muidugi voolikujupist "kolhoosnik " panna.

Veel üks kiire ja toimiv lahendus.Sinna otsa lühike jupp voolikut nt kompressori voolik,vooliku teise otsa vanalt lohvilt sellelt samalt liimitavalt seenelt või toumbless veljes olev ventiililutu.Voolikul mõlemisse otsa klamber ja peab kenasti.Või uue metallist ventiilikübara keerad jõuga sinna peale ja ka peab.Viimast varjanti kasutasin kunagi uaazikul kui ventiilid ei pidanud,näpitsaga korgid kinni kruvida ja sai tükk aega sõta.

[aavu]

http://eurovulk.ee/tooted/ventiilid/veoa...ikendused/ 
Sealt neid plastikust ära võta, külmaga rabedad ja mitu tk ise närvilisena ära lõhkunud. Vaata, et vana ventiili avamiseks nupuke sees oleks kui vana välja ei saa. Palja kübaraga pole mugav, keera kübara taha mõni vana ventiilitoru. Pikema vooliku puhul on vaja lisakinnitust, et loperdama ei jääks.

[h2rra]

Seemnevili puhitud. Bag`e vanale zil kärule tõstes näha, et üks rehv ei pea õhku. Ventiil välja ei tule, kübara keerasin puruks. Kas on sellist vahetükki olemas, mille saaks näiteks ventiili kübarakeermele keerata ja siis lisaventiil panna?
Tõin ka karbi "pizda v drebezgi ili hui po polam" valmis, kui ratta mahavõtmiseks läheb. Veendusin,et momendikordistil tõesti kama kas keerad päri- või vastupäeva. Keegi tõprik oli 20 aastat tagasi vasakute rattamutrite sekka ühe parempoolse spilka koos mutriga pannud.
Nõks aega külviga. Kui sellist vaheventiili pole olemas, siis kas kohapeal üles tõsta ja rehv osandada? Õhukummile uus plätsventiil  kleepida või poldid lahti murda ja kogu ratas spetside kätte viia? Kui kiireks läheb, siis tuleb muidugi voolikujupist "kolhoosnik " panna.

Veel üks kiire ja toimiv lahendus.Sinna otsa lühike jupp voolikut nt kompressori voolik,vooliku teise otsa vanalt lohvilt sellelt samalt liimitavalt seenelt või toumbless veljes olev ventiililutu.Voolikul mõlemisse otsa klamber ja peab kenasti.Või uue metallist ventiilikübara keerad jõuga sinna peale ja ka peab.Viimast varjanti kasutasin kunagi uaazikul kui ventiilid ei pidanud,näpitsaga korgid kinni kruvida ja sai tükk aega sõta.

 Kui siselohvil oli ots ära nusserdatud-murtud siis pandi jah keevitusvooliku jupp traadiga selle jäänuki külge ja polt traadiga  kiiresti peale pumpamist teise otsa   pidasid mitu aastat ja nimetati neid "partisanideks"

[muska71]

Seemnevili puhitud. Bag`e vanale zil kärule tõstes näha, et üks rehv ei pea õhku. Ventiil välja ei tule, kübara keerasin puruks. Kas on sellist vahetükki olemas, mille saaks näiteks ventiili kübarakeermele keerata ja siis lisaventiil panna?
Tõin ka karbi "pizda v drebezgi ili hui po polam" valmis, kui ratta mahavõtmiseks läheb. Veendusin,et momendikordistil tõesti kama kas keerad päri- või vastupäeva. Keegi tõprik oli 20 aastat tagasi vasakute rattamutrite sekka ühe parempoolse spilka koos mutriga pannud.
Nõks aega külviga. Kui sellist vaheventiili pole olemas, siis kas kohapeal üles tõsta ja rehv osandada? Õhukummile uus plätsventiil  kleepida või poldid lahti murda ja kogu ratas spetside kätte viia? Kui kiireks läheb, siis tuleb muidugi voolikujupist "kolhoosnik " panna.

Veel üks kiire ja toimiv lahendus.Sinna otsa lühike jupp voolikut nt kompressori voolik,vooliku teise otsa vanalt lohvilt sellelt samalt liimitavalt seenelt või toumbless veljes olev ventiililutu.Voolikul mõlemisse otsa klamber ja peab kenasti.Või uue metallist ventiilikübara keerad jõuga sinna peale ja ka peab.Viimast varjanti kasutasin kunagi uaazikul kui ventiilid ei pidanud,näpitsaga korgid kinni kruvida ja sai tükk aega sõta.

 Kui siselohvil oli ots ära nusserdatud-murtud siis pandi jah keevitusvooliku jupp traadiga selle jäänuki külge ja polt traadiga  kiiresti peale pumpamist teise otsa   pidasid mitu aastat ja nimetati neid "partisanideks"

Ma olen isegi vanatuubi jalgratta ventiile nii ümber teinud,sest toda peenikest kummi pole saada ja ega kesta kah,see varjant aga suurepärane ja pumbata kah lust autopumbaga.

[rocker]

Tekkis täna väike dilemma.
Mis tööriist on kujutatud autohooldus/töökoja liiklusmärgil?
  
https://www.riigiteataja.ee/akt/81357
punkt 7.2.10

[Maanteemuuseum]

Tekkis täna väike dilemma.
Mis tööriist on kujutatud autohooldus/töökoja liiklusmärgil?
  
https://www.riigiteataja.ee/akt/81357
punkt 7.2.10

tundub olevat aurumasinate ajastust pärinev tellitav võti

[nustu826]

Mingi nurga alt meenutab klaasilõikamise nuga, või vähemalt lõikejoone murdmise osa.

[Marko]

Käsikruustangid, või nojah tinglikult võib ka tellitavaks võtmeks nimetada. Kuskil peaks midagi taolist olema garaažis.

[linnuke]

Svenssonite leiutatud patentvõtme 19 da sajandi mall,päris kindlasti kohe.Eelmisel aastal oli mingi juubel asjal,seinakalendris olid kõik mallid aegade algusest.

[rocker]

Ok, kogu teema sai tegelikult alguse sellest, et jäi täna pihku selline tööriist millele nime anda ei osanud.
Tänud!!!

[h2rra]

teema selle aasta aprillist

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=54768

[linnuke]

teema selle aasta aprillist

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=54768

Siin oli nüüd juttu rohkem kes,kus kasutas Patentvõtit kasuta kus iganes tahad(tankis või lennukis)asja mõte ju selles,et võtad kaasa ainult ühe,mitte kastitäie erinevaid
 PS.Mina väldin seda malli igal võimalusel,ennem tassin rohkem kaasa.

[corpy]

Tervist,
Ei oska kuskil mujal küsida hetkel kui siin.

Sattus garaažiruumi paras ports uusi aga seisnud тип 5нк-80 markeeringuga soolhappe(??) 6V(??) 5 elemendiga akusi. 
Vanematelt meestelt sai uuritud, et nood akud peaksid vastu pidama kümneid kasutusaastaid. Küll aga olla miinuseks  see, et korraga nad palju välja ei anna ja sobivad tänu sellele back-up lahenduseks. 
Soov oleks neid taaskasutada suht off-grid kohas kuhu elektriliinid ei ulatu ja kus raadio töötab tavaliselt patarei pealt ja valguseks on valged suveööd. 

Küsimus nüüd ongi kus nendele akudele vastavat hapet elektrolüüdiks saada. Samuti oleks teada vaja mis oleks korrektne laadimisvahend või sobiv pinge ja voolutugevus millega särtsu nendele pahadele poistele anda.

Vene saitidelt leidsin mingit infot küll, aga vene keelt ma ei mõista ja igasugused tõlkimisvahendid on paras kräpp. Ehk on keegi siinsetest härrastest ise kokku puutunud ja teab millest jutt käib.

 
  

Ette tänades!

[USSR V4]

Tere.
Mine Tallinnas sellisesse asutusse, nagu Keemiakaubandus, ja küsi kaalium-liitium elektrolüüti, tegemist on leelisega. Kui sellesse akusse satub tilk hapet, pole sellega enam midagi teha.

[motamees]

Aku küljele on suurte tähtedega kirjutatud "Kõik happed rikuvad aku!"
Seebikivi lahus oli minu teada seal sees.

[Andres_k]

Tere.

Leelisakude 5НК-80 kohta lähemat infot
http://www.solarhome.ru/biblio/accu/alcaline.htm
http://www.valgen.ru/tehnicheskie_harakterist3

[corpy]

Vot üle-idapiiri keelt ei mõista ja ei taibanud tervet markeeringut translaatorisse lüüa. Tänud vastuste eest igaljuhul!
Oskab keegi selle eluka laadimise kohta ka midagi rääkida? On vajalik neid elemente eraldi laadida või kõik 5 elementi korraga? Samuti mis pinge ja voolutugevus nendele sobib?

Viskan nendele vene saitidele pilgu peale!

[Talupoeg taluja]

Tere.
Mine Tallinnas sellisesse asutusse, nagu Keemiakaubandus, ja küsi kaalium-liitium elektrolüüti, tegemist on leelisega. Kui sellesse akusse satub tilk hapet, pole sellega enam midagi teha.

No sai kunagi ka seda proovitud,töötas ikka edasi,kuigi mingi aja pärast oli põrand märg.....
Väga kaua töötavad,endalgi uusi riiulis ootamas rakendust.

T.

[honkomees]

Vot üle-idapiiri keelt ei mõista ja ei taibanud tervet markeeringut translaatorisse lüüa. Tänud vastuste eest igaljuhul!
Oskab keegi selle eluka laadimise kohta ka midagi rääkida? On vajalik neid elemente eraldi laadida või kõik 5 elementi korraga? Samuti mis pinge ja voolutugevus nendele sobib?

Viskan nendele vene saitidele pilgu peale!

noh vene lehtede tarkusest elik kasutusjuhenditest siis mõni sõna ümber panduna:
leeliselektrolüüdi sissevalamise järel lasta vähemalt 2 tundi seista ja siis kontrollida tekkinud pinget igal elemendil. Kui pole V siis lasta veel 10 t seista ja kui ka siis pole, siis element välja vahetada. Elektrolüüdi tase ei või olla üle 12 mm plaatidest, vajadusel eemaldada liigne elektrolüüt. Enne kasutamist teha läbi 3x treeningtsükkel, laadides antud akupatareid iga kord 6 t jooksul 20A ja tühjendades 8A kuni 1V lõpppingeni. Seejärel enne kasutuselevõttu on soovitav vahetada elektrolüüt.

No ja kui mahutavus on langenud pikaajalise seismise vms tagajärjel, siis on veel kirjeldatud jõuvõtteid, millega elu sisse puhuda.