[rocker]

pead ei anna, kuid justkui nägin selliseid uuri korke tallinna espakis elektri osakonnas täitsa uutena...

Espakist isegi saanud!

[Marko]

Kärpman tahab kestasid, mille sisse toppida olemasolevaid "korke"
Neid saab asendad ükskõik millise voolujuhtiva asjaga muide

[viplala]

Kärpman tahab kestasid, mille sisse toppida olemasolevaid "korke"
Neid saab asendad ükskõik millise voolujuhtiva asjaga muide

Parimad korpused on ise tehtud täis vasest korpused aga ka alumiinium plekist õllepurgist keeratud käivad kah kuidagi kui paremaid ei saa.

E: Igaks juhuks mainin, et tegemist siiski musta huumoriga, lolle leidub ja äkki keegi keerabki õllepurgist korgile korpuse.

[maisalup]

kestad ja sisud olid eraldi müügis...

[tanel.]

Ja kork on ikkagi see mis kaitsme peale keeratakse.

[qwerty009]

Kui palju on rekka reaalne kõrgus kõige kõrgemast punktist (tuulesuunajast)? 
Vaja üks tõstuks võrdlemisi madalasse avasse teha ning oleks vaja teada kas pärast ikka autod ka sisse läheksid.

[zazik]

Kui palju on rekka reaalne kõrgus kõige kõrgemast punktist (tuulesuunajast)? 
Vaja üks tõstuks võrdlemisi madalasse avasse teha ning oleks vaja teada kas pärast ikka autod ka sisse läheksid.

Standardkõrgus on 4m. Tegelikult tasub arvestada 425cm, sest päris palju liigub meie teedel Skandinaaviast toodud autosid, mis on lubatust kõrgemad.

[hulgus]

Kui palju on rekka reaalne kõrgus kõige kõrgemast punktist (tuulesuunajast)? 
Vaja üks tõstuks võrdlemisi madalasse avasse teha ning oleks vaja teada kas pärast ikka autod ka sisse läheksid.

Standardkõrgus on 4m. Tegelikult tasub arvestada 425cm, sest päris palju liigub meie teedel Skandinaaviast toodud autosid, mis on lubatust kõrgemad.

Pole veel selliseid kohanud, koormaga küll, aga tühjalt ei lähe sa ülevaatuselt isegi 4,05-ga läbi.
Aga uks peab ikka jah 4+m olema, antenni murrab ära
Ainult veduki jaoks võib värava madalama teha, spoiler on lihtsalt allapoole lastav mõnikümmned cm (v.a.vesi- ja k--ipeadega autod)

[zazik]

Kui palju on rekka reaalne kõrgus kõige kõrgemast punktist (tuulesuunajast)? 
Vaja üks tõstuks võrdlemisi madalasse avasse teha ning oleks vaja teada kas pärast ikka autod ka sisse läheksid.

Standardkõrgus on 4m. Tegelikult tasub arvestada 425cm, sest päris palju liigub meie teedel Skandinaaviast toodud autosid, mis on lubatust kõrgemad.

Pole veel selliseid kohanud, koormaga küll, aga tühjalt ei lähe sa ülevaatuselt isegi 4,05-ga läbi.
Aga uks peab ikka jah 4+m olema, antenni murrab ära
Ainult veduki jaoks võib värava madalama teha, spoiler on lihtsalt allapoole lastav mõnikümmned cm (v.a.vesi- ja k--ipeadega autod)

No ülevaatusi tehakse teadagi kuidas. 
Mina tean igatahes päris mitut sellist. Küsimus on minu jaoks pigem see, kuidas nad registrisse on saadud. Mul üritati angaaris isegi Volgale linti peale panna.
Need "rootslased" on sõidukõrgusel 415 umbes, võibolla siis patjadega manipuleerides annab niipalju mängida, et mahub mõõtudesse.

[hulgus]

No ülevaatusi tehakse teadagi kuidas. 
Mina tean igatahes päris mitut sellist. Küsimus on minu jaoks pigem see, kuidas nad registrisse on saadud. Mul üritati angaaris isegi Volgale linti peale panna.
Need "rootslased" on sõidukõrgusel 415 umbes, võibolla siis patjadega manipuleerides annab niipalju mängida, et mahub mõõtudesse.

Kohalikus TÜV punktis läbi ei saaks, sisse ei mahu
Aga teades hetkeseisu, siis väga ei usu, et üle 4m kõrgused autod meie teedel vabalt liiguks, olgu siis koormaga, või ilma. Politsei jagab korduvaid tilkuva jahutuse, mittepõleva (külje)ääretule ja vale silmavaate pärast.
ps. Skandinaavias kogunisti 4,5m lubatud, sh bussidele. Päris hirmus kahekorruselise linnadevahelise teisel korrusel olla, kui sillad silme kõrgusel vastu tormavad.

[nustu826]

425 oleks ilmselt uksele miinimum. Auto autoks, aga tihtipeale on katusel ka täistuled, vilkurid, taga ääres gabariidid jms., mis niikuinii oma lisa nõuavad.

Ise sõitnud kahe paberite järgi 4m Scaniaga, mis kumbki 4m uksest sisse ei mahtunud. Ühel hakati ülevaatusel küll virisema, et näed, jääb ülesse lati alla kinni ja öeldi ka seda, et tegelikult ei tohiks antennid kah tegelikult sellest piirist üle olla, aga mõõtma ei hakatud.

Üks oli 4 seeria täiskõrge ja teine R poolkõrge, mõlemad eest lehtvedru peal ja katusel lisavidinaid ei olnud...

[muska71]

Nõel laagri sisesaale võllil,kättesaamiseks pisut kuumutan noh niipalju,et sõrmega tuline katsuda siniseks ei aja.Nii saab saale kergelt kätte,aga kas see rikub laagrisaale?

[Provoker23]

Sain täna endale ühe enda jaoks huvitava ja loodetavasti ka kasuliku projekti. Nimelt õnnestus kopikate eest saada tilluke ATV veerev raam kõigi pudinatega millel oli algselt 110cc mootor. 

Kuna mul maal vaja midagi millega talvel peipsile kalale minna, siis mõtlesin sinna peale vähe võimekama mootori. http://antehnika.eu/toode/822/mootor-65-hp
ilma igasuguste käikudeta otseveoga tsentrifugaalsiduri läbi. Küsimus nüüd ongi selles, et kas see natuke paljuks ei lähe. Arvutuste järgi sain selle mootoriga täispöördel masina kiiruseks 80km/h mida on ilmselgelt liiga palju kalal käimise jaoks. Samas tundub, et kohaltvõtuks äkki jääb lahjaks ja vaja ikka käigukast vahele aretada? 

Esimese asjana on muidugi vaja raam mul pikemaks keevitada kuna tegemist siiski hetkel lastemõõdus masinaga.

[alfredo]

Tere.
Vaja varsti sarnast tööd tegema hakata nagu onu videos näitab. Protsess on küll arusaadav, kuigi ilmsed "kuvaldatarkused" jätaks järele proovimata, aga kas ta näiteks uute laagrite määrimisega natue liiale ei lähe?
Endal lihtsalt selline kogemus tagataskust võtta, kui kunagi poisiga rula laagreid vahetasime ja vaatasin ka, et määre ju puhta puudu. Tuubist aga tavotti täis ja kaaned peale tagasi. Peale proovisõitu oleks pensionisammas mulle selle sama lauaga heameelega vastu kaalikat virutanud, kuna asi ei "jooksnud" enam nii kui peab, kohe üldse ei läinud edasi. Sai siis kõik uuesti välja pestud ja imeõhuke kiht tagasi pandud, nagu ennemgi oli ja sai jälle sõita.
Seega tundub, et onu fedja astub ise kahe jalaga ämbrisse, kui oma suure külatarkusega laagritootjate "ülemaailmset vandenõud" paljastama ja parandama hakkab?

[Gravity]

Oeh. Tänapäeval korralikud tootjad näiteks SKF(ise pidevalt kasutan) lähtuvad sellest kaasaegsest loogikast, et kinnised laagrid on eluaegse määrdega varustatud. 

Mingit täiendavat määrimist pole ette nähtud. Kui määre on ära kulunud siis aeg uus laager sisse lükata. 

Üleliigne määre ei anna eelist. Lihtsalt kuumeneb rohkem ja lõpus jookseb tihendi vahelt välja. 2RS tüüpi suht õnne asi kuidas sa tihendi tervelt kätte ja tagasi saad. 

Läänes on tööjõud lihtsalt liiga kallis, et tegeleda mingi aretamisega. Samuti koos määrdega kulub laager ise ja tihendid. 

Rula inimestel on alati mingi teema veeremisega. Määrde mõte on tagada laagrile eluiga ning tihendi mõte kaitsta laagrit. Paratamatult mõlemad asjad annavad veidi takistust. Määre läheb vedelamaks st hakkab vähem takistust omama kui soojeneb. Seetõttu näpu vahel pole õige määrata kui kergesti veereb. 

Alati võid ju osta Z tähisega laagri, määrde välja pesta ning tilga vedelat õli panna ning peale igat sõitu neid puhastada. Kui viitsid

[pen.skar]

Liigne määre on igal pool kurjast. Määrisin kord töölaua kriiksuvad-kolisevad sahtliteed Litol 24 kokku. Sa jutt, nüüd tõmban täie jõuga ja venivad aegluubis lahti. Litooli vist saab nitroga maha pesta, bensiin ei lahusta teda kuigi edukalt.   Määrdevalikul nüüd võlusõnaks molübdeen.

[Janka]

Oeh. Tänapäeval korralikud tootjad näiteks SKF(ise pidevalt kasutan) lähtuvad sellest kaasaegsest loogikast, et kinnised laagrid on eluaegse määrdega varustatud. 

Mingit täiendavat määrimist pole ette nähtud. Kui määre on ära kulunud siis aeg uus laager sisse lükata. 

Üleliigne määre ei anna eelist.

...Ja siis ulutakse siin haagise teemas, et laagrid sittagi ei kesta. Miks küll? 

Isiklike kogemuste põhjal olen nõus vaid viimase tsiteeritud lausega, kõik muud "ettenähtud direktiivid ja tuletatud loogikad" on praktika purustanud.

[13piisab]

tasub ka silmas pidada, et määrete lisamine ei pruugi kummidetailidele meeldida. Mul on alati "määrida või mitte määrida" dilemma pidurite töösilindritega - võiks ju kolvile kerge õlituse anda, aga tolmukate ja ka mansett ei pruugi sest hästi arvata. Üldiselt olen kolvid siiski väga õhukese määrdekihiga katnud.

survelaagrite täiendav õlitamine pole mul tõttöelda isegi mõttesse tulnud (kuigi viimase aasta jooksul olen lausa kahel oma sõidukil muuhulgas ka survelaagri uuendanud). Pigem on määrimisest vast ikka kahju, kui kasu...

[muska71]

nö lääne laagrid kinnised mõnes määret täpselt niipalju,et rooste ei lähe ehk polegi ja teistes jälle praktiliselt täis.

[mossepower]

tasub ka silmas pidada, et määrete lisamine ei pruugi kummidetailidele meeldida. Mul on alati "määrida või mitte määrida" dilemma pidurite töösilindritega - võiks ju kolvile kerge õlituse anda, aga tolmukate ja ka mansett ei pruugi sest hästi arvata. Üldiselt olen kolvid siiski väga õhukese määrdekihiga katnud.

survelaagrite täiendav õlitamine pole mul tõttöelda isegi mõttesse tulnud (kuigi viimase aasta jooksul olen lausa kahel oma sõidukil muuhulgas ka survelaagri uuendanud). Pigem on määrimisest vast ikka kahju, kui kasu...

Piduriosade jaoks (kolvid-silindrid) on tavaliselt supportite remontkomplektis väike kotike vahel punakat, vahel valget vaseliini moodi määret kaasas, mis sinna (kõrge temp) peaks kõige paremini sobima, noh kui juba tootjad ise seda kaasa panevad ju see siis sobiv on.

Sams pole ise veel uurinud kas sellist "pidurimääret" ka kuskil eraldi müüakse?
Peab viimane ju olema kummiosade suhtes kui ka temperatuuri suhtes sobiv.