[Aspelund]

Atmose hea komplekt hoiab ksf! Armexi pesa soojana. Ma usun, et ta on valmis kogemusi jagama.

[muska71]

Atomos muidu hea,aga sees keraamilised asjad koldes õrnakesed ja maksavad kenasti.Lisaks tahab head kuiva puitu saada siis põletab puhtalt ja korstnast roogid valget tuhka välja.Ega sellestki läheb liialt kuum toss välja.ma ei tea kas tavalisele saab põletit külge panna,aga osadel põleti ava kõrval ja vist sets pelleti atomosed.Kui juba pelleti põleti küljes siis saab ka hakkepõleti panna.

[Basilio]

.ma ei tea kas tavalisele saab põletit külge panna,aga osadel põleti ava kõrval ja vist sets pelleti atomosed.Kui juba pelleti põleti küljes siis saab ka hakkepõleti panna.

On olemas spetsiaalsed pelleti-Atmosed, kahe koldega universaalid ja tavalised halgudega köetavad, millele saab samuti põleti külge panna. Ehk siis pelletipõleti käib külge kõigile Atmostele. Vähemalt nii olen ma  interneedusest välja lugenud.

[Provoker23]

Mul paigaldati septembri alguses täiesti uus süsteem.  Tol hetkel ütles katlamees, et kui perfektset kuiva halgu koldesse pole panna, siis atmose kasutegur muutub sarnaseks viadrusiga. Seega saigi viadrus võetud ning hetkel asi nagu toimib. Puid läheb muidugi oluliselt rohkem kui ahjuga. 0 ja -5 vahelisel välistemperatuuril kulub 50cm halge kuni 2 korvi päevas. Samas on ka kummalist asja juures, katla temperatuur ei taha väga üle 70 kraadi minna, vahet pole kas õhuavad lahti või koomale tõmmatud. Aga kõige suurem pluss võrreldes ahjuküttega on ikkagi see, et kui hommikul kööki minna, siis tervitab ikkagi 20 ja peale kraadine temperatuur mitte nagu varasemalt halvematel aegadel olnud +9,8.  :  tavalselt siiski talvine keskmine oli hommikuti 15 kraadi juures köögis. 
Kogu kupatus koos uue shiedeli korstna ning tuletõkketsooni ehitamisega garaažist läks maksma ~9000 euri.
Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud vist natuke võimsama katla võtma. Hetkel on kütmine nii, et mingi 18-19.00 vahel teen tule alla ning kütmine toimub kuskil kella 23.00-ni mil viskan ahju veel täis ja poen kotile põhku.hetkel peaks olema 35KW ne ja 1900l akupaak.

[kuno666]

Katla temperatuuri saad regullida ju laadeautomaadiga. Enda omal on seatud temperatuuri andur nii ,et katel saavutaks umbes 90 ja siis hakkab ladomat tööle ja töötab kuni 75 siis jääb seisma.

[muska71]

Küttekeha kasutegur mis see on?Koldes mõõdame põlemistemeratuuri ja mõõdame ka korstnasse minevate suitsugaaside temperatuuri,nüüd mingite x valemitega( mida kahjuks peast ei mäleta)Arvutatakse kasutegur.Koldes peaks toimuma puhas põlemine so õhku piisavalt peale,siis toimub puhas põlemine(koldeseintel valge tuhk).Keemamineku vältimiseks ketiga regulaator tuhakambri uksele.Viadruste puhul haruarva sellised puhta põlemisega katlad.
Mina valisingi viadruse just selleks,et see on universaalne,kütan millega tahan ja õhku korralikult peale,et kuumus üles saada.Sooja annabki just kuumus koldes mitte poolpilukil tuhakambri uksega sussutades ja kogu süsteem pigist umbe küttes.Sussutades saab katla pigist umbe paari kolme kuuga.Korraliku kuumusega lõheb ka kuumem suits korstnasse,aga las läheb,selleks ongi soojusvaheti katla ja korstna vahel.Tartus isegi keegi toodab mõistliku hinna eest ühte versjooni.
Veel hoiatuseks viadruse vormid on ka buderus ära ostnud ja pisut tuuninud,aga tuuning on küll täitsa p....s.Viadrusel kolde lael ribid kinnised kuni ukse poolt esimese ribini,buderusel,aga kõik ribide vahed lahti ja kolde tagaosas põlev suits lõheb tagant otse korstnasse mitte ei suundu ette ukse juurde jahtudes ja siis eest taha tagasi jahtudes korstnasse.Buderuse kodulehel muidugi hea reklaam,aga reaalsus pisut teine.

[muska71]

Samas on ka kummalist asja juures, katla temperatuur ei taha väga üle 70 kraadi minna, vahet pole kas õhuavad lahti või koomale tõmmatud.

kas termostaat klapp ehk ladomat vahel?ja mis temperatuuriga?Kui ei siis ei saagi ju kütmise algul kuumemaks minna kuna akupaagist tuleb külm vesi peale ja pealt lõheb vabalt soe vesi otse minema.

[Provoker23]

Ladomat on ikka vahel. sätitud nii, et katlasse pealevool on 60 kraadi ning ülejäänu läheb akupaaki. suitsutoru andur on sätitud startimba 70 kraadi juurest kui mälu ei peta.

[muska71]

Minul termostaat lüliti või mis iganes selle nimi on on katlast väljuva kuumavee toru peal ja käivitab pumba kui katlast väljub vesi 70C.Mul termostaati vahel pole ja katel töötab kogu kütmistsükli 90C peal,lõupoole tõuseb pisut.Keema ole katelt veel saanud.

[Basilio]

Termostaadi kohta rääkis kohalik guru, et 61*C on tavalise ja 71*C on puugaasika jaoks. 35 kW 1,9 m3 paagi jaoks on minu arust natuke vähe. Ega muud ole kui hirmus kaua tuleb kütta, eriti külma ilmaga kui radikad veavad samal ajal palju sooja minema. Kui paigaldada pelletipõleti, siis pole hullu. Kütab paaki kaua kütab, pole vaja endal puusületäitega katlamaja vahet lipata.

[edvard]

Pellet on halupuust  julmalt kallim , kas see pelletiga saadav mugavus end õigustab selle üle võib vist pikalt "mõtiskleda" , palju sõltub ka isiku harjumustest , vaba aja olemasolust jne ...

[kuno666]

See bellet katel on jah küsitav. Venna majal sai belleti katel pandud ja nüüd hakkasid jamad pihta küll jookseb seal midagi kokku ja ei tööta. Samuti ei saa odavama belletiga kütta ja peab ostma kallimat.
Enda  majal on thermona katel mis põletab kõike. Talvel saab turba junniga kütta ja puudega ja tuba on pidevalt hea soe. Sai ka mingi hetk mõeldud belleti peale aga selleks vaja ka korstnale metallist sisu või siis uus korsten mis läheks koos belleti põletiga päris palju maksma siis loobusin sellest mõttest ja proovin kuidagi praegust katelt natukene efektiivsemaks teha.

[karvik]

Kui kunagi sai lühikest aega töötatud sellise kohapeal kus oli palju kokkupuuteid pellet kateldega, tegelesin nende hooldusega, siis sai selgeks üks asi. Kui katel on lihtsasti ligipääsetavas kuivas kohas, kuhu saab pelletikolusse kohe robinal suure koorma sisse ja pellet on hea ja ahju viitsid natukene hooldada, siis on asi ok. Aga kui ta kusagil keldris ja pead nende pagana kotikestega seda kolukest kusagil kitsas uruaugus täitma, elektroonika ägab niiskusest sest kogu veetorustik on puntras ümber katla higistamas, siis las olla pigem halg. Selle kolu asemele saab laduda mõneks ajaks halukoguse ette. Lisaks kippus see paganama andurite ja nende juurde käiv elektroonika ka koguaeg jubima, ei old harva kui nädalane hooldusvälba lootus purunes kildudeks külma toa tõttu, sest mingi asi ei meeldinud elektroonikale. Muidugi on antud näide üsna konkreetse edasimüüa kompotid. Kuna sellest juba 7-8aastat möödas siis las see nimi praegu jääb, ehk on nad ennast parandanud.

Puugaasikad tahavad saada head kuiva kütust, siis töötavad nii nagu tehas lubab. Kui on küte natukene jama, siis põleb küll, aga sooja ei anna ja kütma peab palju.

[muska71]

Mullu kevaedl sattusin kokkuühe katlafirma selliga kes hooldab ja paigaldab ka suuremaid katlaid ja katlamaju.Too rääkis,et paldiskis kaitseväe katlamajas iga päev mingi error ja tuleb kohal käia.
Art kütteseadmed müüs mingi aeg klientidele viadrusele külge pelletipõletid ja koldesse kive ei pannud kuna ei teadnud ja kütusekulu meeletu kuna 300C ja peale väljus korstnasse.Kui panna kivid sisse siis läheb 150 korstnasse viadrusel ja toimetab edukalt kivikorstnas.Ega ostad poest maasturi siis kohe mudasse minna ei kannata,tulub ikka tuunida.Nii ka kateldega,ole universaal katlal viadruss häda miskit kui vastavalt oma maitsele veidi järgi aidata ehk minu puhul soojusvaheti taha.Kui katla kütte anen siis püsti paikneva soojusvaheti torudest niriseb vesi ,aga üsna ruttu lõpeb.
Kõigi odavate asjadega on nagu on,ka pelletit saab kokku pressida saepuru plaadi jäätmetest ja ma kahtlen,et see põleda tahab.Selles mõttes hake tunduvalt parem,ise tean millist materjali purustist läbi lasen ja kui ikka kuiv on siis põleb kah.

[Daff]

Atmosega kütjatele üks väike soovitus oma 13 aastasest Atmosega küttmisest (katel 22Kw ja akupaak 1600l). See aparaat tahab ideaalselt kuiva puud siis on sooja nii et tapab. Esmalt peab olema küttepuude varu vähemalt kahe aasta jagu ees, et puud oleks normaalselt õhukuivad. Omal veel tehtud  katlamaja nurka kaheosaline ruum kus puud enne ahju rändamist omakorda soojas ruumis eelkuivavad. 130 ruutmeetri maja pluss 24 ruutu katlamaja kütmiseks kulub aastas umbes 12-13 rummi puid. Kui puud on toodud katla alla otse puukuurist on kohe jama majas. Temperatuur ei tõuse nii kiiresti kui tavaliselt ja et akupaagil saada kaks ülemist temp.näidikut korralikult 95 peale (3.alumist näidikut üle 90 pole õnnestunud saada) peab pea terve sületäie puid rohkem alla viskama.
Ja kui korralikult katlaga ümber käia siis need kallid keraamilised vidinad ei lagune ka. Mul kõik veel originaal.

[muska71]

Atmosega kütjatele üks väike soovitus oma 13 aastasest Atmosega küttmisest (katel 22Kw ja akupaak 1600l). See aparaat tahab ideaalselt kuiva puud siis on sooja nii et tapab. Esmalt peab olema küttepuude varu vähemalt kahe aasta jagu ees, et puud oleks normaalselt õhukuivad. Omal veel tehtud  katlamaja nurka kaheosaline ruum kus puud enne ahju rändamist omakorda soojas ruumis eelkuivavad.

Just nii talitades roogid katlast ja korstnast valget tuhka,ehk toimub puhas põlemine ja kõik põleb ära.Isegi korsten seest valge mitte must.

[Provoker23]

Asjatundjatele küsimus. Kui palju peaks suitsutoru temp olema katla kütmisel, et asi nn normaalsuse piiridesse jääks?
Pildi tekst väike ning kirjutan üle. Kui täisaur katlas käis, siis punases punktis oli temp 255 kraadi mõõdetuna IR kontaktivaba termomeetriga. Kütteks halupuud ja korstnakõrgus 5m. Kui katlatäis oli peaaegu põlenud, kuid veel ei olnud kustunud, siis oli samas kohas temperatuur 150 kraadi. 
Katla pilt

Küsimine taandub lõpuks sellele, et kas peaks soojusvaheti paigaldada laskma või mitte. Ja kui peaks, siis ootaks pakkumisi töö jaoks asukohaga Tartu/Ihaste. Ise hoian pigem eemale sellistest asjadest mida ei tunne.

[alfredo]

Asjatundjad vist ära kuskil.

Kui oma poolmitteprofessionaali pilguga vaadata ja vähestele kogemustele toetuda, siis on põlemisgaasid väga okeis diapasoonis. Mõtlen just põlemise efektiivsust ja sellist värki. Kui sääl veel ei ole, siis võid korstnale, vähe ülespoole tõmberegulaatori paigutada, et kui väljas iilid paisuvad, säiliks katlas normaalne, ühtlane tõmme. Hoiab üsna toredalt kütust kokku see pisike vidin, odavamaid on ka kindlasti olemas, endal sai paigaldatud u.150 kroonine juba aastaid tagasi.

Soojusvaheti kohta ei oska lisada eriti midagi, kuna kogemused selliste asjandustega puuduvad.

[Basilio]

Asjatundjatele küsimus. Kui palju peaks suitsutoru temp olema katla kütmisel, et asi nn normaalsuse piiridesse jääks?

Vt. sama teema esimest lehekülge, postitus nr. 3. Ksf! PSV on seal asja lühidalt kokku võtnud. Tundub et mees teab mida räägib.
Enda kogemusest - läbi toru seina suitsugaaside tembi mõõtmine on pullikaka. Välisõhk jahutab ikka kõvasti. Sisetemp võib olla 2x suurem. Mina olen nüüd ära näinud üle 700C* temperatuuri! Sõber irvitas, et pigista veel natuke juurde, saad alumiiniumi sulatama hakata!
   
Ega ma nüüd pead anna, et see näit täpne on, aga suurusjärgu võrra ei tohiks siiski päris põõsas olla. Arvatavasti tõmbas veneaegsel katlal puugaasi saba otsapidi korstnasse. See oli veits pärast kuuma koldesse puude lisamist. Veerand tundi hiljem oli kusagile 400C* kanti vajunud ja vajus pikapeale edasi. Kui koldetäis põlenud, oli suitsutemp natuke alla 200C*. Läbi toru seina mõõdetud temperatuurid olid hoopis teisest puust(vt. sama teema esimest lehekülge) aga mul oli ka paksu seinaga toru.
Infoks nii palju, et vana kütuseõgard on pjedestaalilt kukutatud ja käivad ettevalmistused Atmose paigaldamiseks. Seni ajame soojuspumba ja puupliidiga läbi.

[muska71]

Asjatundjatele küsimus. Kui palju peaks suitsutoru temp olema katla kütmisel, et asi nn normaalsuse piiridesse jääks?
Pildi tekst väike ning kirjutan üle. Kui täisaur katlas käis, siis punases punktis oli temp 255 kraadi mõõdetuna IR kontaktivaba termomeetriga. Kütteks halupuud ja korstnakõrgus 5m. Kui katlatäis oli peaaegu põlenud, kuid veel ei olnud kustunud, siis oli samas kohas temperatuur 150 kraadi. 
Katla pilt

Küsimine taandub lõpuks sellele, et kas peaks soojusvaheti paigaldada laskma või mitte. Ja kui peaks, siis ootaks pakkumisi töö jaoks asukohaga Tartu/Ihaste. Ise hoian pigem eemale sellistest asjadest mida ei tunne.

pole seal mingit pilti1paroole tahetakse ainult ja ei hakka mina kuhugi regama mingi pildi vaatamiseks.
teemasse infrapunaga ei saa õigeid numbreid,kui siis vahetult peale puhtaks rookimist.5mm tahma on sama mis 10 cm isoveri.
Kivikorsten jahutab suitsu 10c meeter,metall korsten isoleeritud 5c meetri kohta.