(02-10-2016, 07:38 AM)alfredo Kirjutas: See hammasvöö tundub küll kahtlane lisavarustus olema - sihuke tunne, et võib suvalisel hetkel midagi vahele tirida, kas salli või tilli, mis kellelgi ripakil on. Eks igal ühel oma hirmud
Muidugi saaks selle sealt maha ka lüüa, aga seni pole tööd seganud, jällegist ptui-ptui-ptui. Eks iga sellise keerleva-pöörleva-tiirleva aparaadi juures võiks normaalse mõistusega inimene aru saada, et ripakil asjadega sinna lähedusse lihtsalt ei minda, olgu selleks sall, kleidisaba, lips, till jne.
Jämedamaid pakke lõhub ka tegelikult üsna viisakalt, pooleks löödud pakke lihtsam tõsta ja lõhkumine läheb vähe kiiremini ka, pikema koonuse puhul jääks lihtsalt paar paku keeramist ära. Peamiseks probleemiks ikkagi liig-okslikud ja "ebanormaalse" puidusüü/kiududega pakud, teinekord lõhud paku juba täitsa raamatuks, aga ühtegi halgu kätte ei saa.
Näppude väänamiseks peab vist olema selle masina juures ikka väga juhm, võib-olla mängib rolli ka horisontaal ja vertikaal masina omavaheline erinevus, vähemalt mulle tundub, et horisontaal teljel töötaval masinal kergem näppudest ilma jääda.
Algkoolis oli meil horisontaalne koonuslõhkuja.
Ringi ajas elektrimootor loomulikult, aga põnevuse tõstmiseks oli koonuse ja mootori vahele monteeritud Zil-130 käigukast.
Ja et protsess veelgi põnevam oleks, siis lülitus toimus läbi reeverslüliti, kuis siis muidu - nõukaaeg ikkagi.
Vägagi pull värk oli vahetunni ajal puukuuri hiilida, lõhkujal viies käik sisse lükata, mõni värdjändrik haab koonuse otsa kinni jooksutada ja siis reeversiga teistpidi uuesti käivitada.
Õpilaste isad ja muud meessugulased käisid seal aeg-ajalt lastele ettenähtud ÜKT tundisid tegemas. Paar käeluud ikka kulus mõne aasta jooksul.
(02-10-2016, 11:21 AM)Janka Kirjutas: Algkoolis oli meil horisontaalne koonuslõhkuja.
Ringi ajas elektrimootor loomulikult, aga põnevuse tõstmiseks oli koonuse ja mootori vahele monteeritud Zil-130 käigukast.
Ja et protsess veelgi põnevam oleks, siis lülitus toimus läbi reeverslüliti, kuis siis muidu - nõukaaeg ikkagi.
Vägagi pull värk oli vahetunni ajal puukuuri hiilida, lõhkujal viies käik sisse lükata, mõni värdjändrik haab koonuse otsa kinni jooksutada ja siis reeversiga teistpidi uuesti käivitada.
Õpilaste isad ja muud meessugulased käisid seal aeg-ajalt lastele ettenähtud ÜKT tundisid tegemas. Paar käeluud ikka kulus mõne aasta jooksul.
Milleks revers.Kas käimakastil tegurpidikäiku polnudki.
Reeverslüliti on sellisel seadmel täiesti põhjendatud. Zili kasti ei tea aga GAZ kasutas sisendvõlli "tihendamiseks" keerdsooni, simmerit ei pandud. Pistad pistiku mõnda teise pesasse ja voilaa! mõne minuti pärast on paras õlipidu.
Kes neid A, B ja C faase ikka viitsis pesades paika ajada, reeverslüliti oli enamusel taolistel seadmetel standardvarustuses.
PS ümberkeerutamisekaitse ei välista jämedamate asjade lõhkumist, ta on kitsam kui koonuse ristlõige telge mööda. Ise tehes peab vbolla paar korda testimisel kitsamaks tegema.
Ilmselt mõistame teineteist suts valesti..
Marko..GAZ kasutas sisendvõlli "tihendamiseks" keerdsooni, simmerit ei ..... Kui el mootor veab kasti,siis sisendvõllil ikka sama pöörlemissuund.Tagurpiidikäik muudaks väljundvõlli ,ehk kardaani suunda(mitte el.mootori revers)
(02-10-2016, 17:52 PM)Marko Kirjutas: Just!
Mina Sind mõistsin ja osutasin puudujäägile
Sina ikka ei mõistnud
Reevers paneb kasti suvalisest pesast õigetpidi tööle.
Tagurpidikäik aitab kinnijäänud paku lahti saada. Ka siis pöörleb sisendvõll ÕIGETPIDI.
OK.teema lahendatud.
PS küll teemaväline aga läks jutuks.Noh,tõepoolest neid faasijuhtmeid iga riista jaoks tülikas vahetada.Oli mul svenssonis selline lugu.Ühendasin 2pistikut üksteise alla. Juhe tegi 180 ne kraadiase pöörde .Kohalik el. mees(nii 20 tuuris)raius kui krt.faas st.pruun peab olema vasakul,null aga paremal(mõlemal pistikul)Ja hommikul vaatan ,oligi asja lahti võtnud ja ära vahetanud.Jäi ainult küssa ,kas tegu oli üleõppinud pedandiga või lihtsalt.....
Vanaain lisab Mihkli lõhkuja kohta ,et pildil seadme tagumine pool.Eestpoolt ikka hammasvööni ei ulatu.Selliste minu tehtud, ka sellesama kohta pole õnneks juhtumeid ,aga ettevaatus eelkõige.Ja ma ei teinud ühe ega kahe kaldega koonuseid ,vaid nagu fotolt näha nimetasin ma neid sibulakupliteks noh kirikukupli järgi.Allosas keere ainult aimatav,et lahknemata pakku oleks kerge maharebida.Ja alati peab puupakk esmalt puutuma tuge ja siis vinti.
Tere! Panen pildi ka enda puulõhkujast, toimetab hästi, pole probleemi suuri pakke lõhki ajada, ja silinder liigub hea kiirusega. Enne oli peal t25 hüdrojägaja, nüüd on bellarussi oma ja tutuus hüdropump, vana viskas manseti välja ja masinal polnud jõudu.
(03-12-2016, 15:25 PM)Marko Kirjutas: Kuuehõlma limpsava hooratta peaks kinni katma, muidu 5+
Müügiks teeks kindlasti katte.
Postimehe kommentaariumis ohivad ka selle katte kallal, no kui ta tegelikult ka mingitki ohtu kujutaks, siis oleks sinna ammu juba mingi kate tehtud. Bussis trügimine võib ka ohtlikum olla kui korra selle ketta sileda pinna vastu toetada. Pöörlemiskiirus on ju suht väike.
Ajakirjanikud krt ei hoiatanud ette, et nii põhjaliku õppevideo teevad, jutt oli ainult pildist ja artiklist.
![[Pilt: IMG_0227.JPG]](https://www.upload.ee/image/6252041/IMG_0227.JPG)