[Marko]

Selle seibiga keermelati asemel kinnita magneti külge näiteks 3mm varras, mille ots on paenutatud sellelt kauguselt alla, kuhu plaanisid seibi panna. Mis keerulist on?
Kolm või neli ütlesin selleks puhuks kui erinevaid pikkusi vaja on.
Sirge ilma keermeta varras annab keermelatiga võrreldes eelise kaalus ja jäikuses muide.


  M
  A
  G_____________________________________________________________
  N                                                                                                 I
  E                                                                                                 I
  T                                                                                                 I


Puud ja saagi ei viitsi joonistada, sorry!

[oltsberg]

Tänan, Marko! Asi selge.

Majapidamises peaks isegi mingit 3 või 4mm alumiiniumvarrast leiduma. Järele mõeldes mugavam variant jah, kui mutritega seibi kerida ja kerimise tulemust mõõta.

Ka ksf! tcumen väärib vihje eest tänu. (Tee Tartusse pole püsti.) Sääl tabelis A2 ja A4 vist alumiinium? Lisaks ka vastavad liblikmutrid saadaval.

Vaatan, mõtlen, otsustan, katsetan, milline variant käiku läheb.

[Meistrimees]

Tänan, Marko! Asi selge.

Majapidamises peaks isegi mingit 3 või 4mm alumiiniumvarrast leiduma. Järele mõeldes mugavam variant jah, kui mutritega seibi kerida ja kerimise tulemust mõõta.

Ka ksf! tcumen väärib vihje eest tänu. (Tee Tartusse pole püsti.) Sääl tabelis A2 ja A4 vist alumiinium? Lisaks ka vastavad liblikmutrid saadaval.

Vaatan, mõtlen, otsustan, katsetan, milline variant käiku läheb.

Magnetiga alumiinium saeplaadi külge? Kõvad mehed!!!!

[tanel.]

See pole veel midagi!!! Mul püsivad külmkapi küljes savist kujud tänu magnetile.

[stretch]

Sääl tabelis A2 ja A4 vist alumiinium?

A2 on roostevaba ning A4 happekindel. Suhe magnetiga jääb muidugi samaks, mis alumiiniumi puhul.

[oltsberg]

....

Magnetiga alumiinium saeplaadi külge? Kõvad mehed!!!!

Kõvad mehed ikka, miks ei ole?

Konkreetsel juhul kõne all D 5 magnet, millel keskel juhtumisi auk. Sinna sisse saab pressida sisekeermega puksi (selline sai ka 5mm keermelati lahendus, puksike alumiinumist). Võibolla ma olen väga rumal, aga ehk ei ole erilist vahet, kas keermestatud avasse kruvida vastava väliskeermega Fe, Al, Cu või plast, puit või ka makaron

EDIT. Või keegi kujutas ette, et terasvarras püsib antud kontekstis lihtsalt niisama magneti küljes?

[stihl]

Tina pole üldse hea mõte. Märksõna: metallide pingerida. Selleski foorumis on vast juttu olnud. Endalgi kogemus, et ca 2mm plekk ja 8mm plaat tuli kokku paaritada. Nende keevitamine parajalt hull töö Et ikka hermeetiline saaks, tõmbasin keretinaga üle. Roostetama hakkab

Ma kardan, et sa ei teinud seda päris õigesti.
Seda "tõmbamist" on võimalik nii ja naa teha. Olen näinud ka 70 aastat vanu tõmbamisi ja kõik püsib.

[oltsberg]

Tina pole üldse hea mõte. Märksõna: metallide pingerida. Selleski foorumis on vast juttu olnud. Endalgi kogemus, et ca 2mm plekk ja 8mm plaat tuli kokku paaritada. Nende keevitamine parajalt hull töö Et ikka hermeetiline saaks, tõmbasin keretinaga üle. Roostetama hakkab

Ma kardan, et sa ei teinud seda päris õigesti.
Seda "tõmbamist" on võimalik nii ja naa teha. Olen näinud ka 70 aastat vanu tõmbamisi ja kõik püsib.

Kuidas see õige siis on?

P.S. Kuskilt kunagi lugesin (ei suuda enam leida) et hr Märt Arne ei pidanud tina sugugi heaks (oli ka vastav pildimaterjal).

[veix__]

Ei mõista miks küttepuud peavad olema sentimeetri pealt ühepikkused? Kas palgid on üldse nii täpsete mõõtmetega, et saab väga täpselt sama pikkusega lõigata? Ma küttepuid tehes isegi palkide pikkust ei mõõda, panen suvaliselt. Kas halg tuleb lõpuks 40 cm või 50 cm, pole üldse tähtis, ära põlevad ja sooja annavad need kõik.

[stihl]

P.S. Kuskilt kunagi lugesin (ei suuda enam leida) et hr Märt Arne ei pidanud tina sugugi heaks (oli ka vastav pildimaterjal).

Hr. Märt Arne ei osanud seda õigesti panna (nagu 100% minagi, see pole saladus) ja seetõttu see tinapanek oligi temaarust paha-paha.
Aga ennesõjaaegsetel kasutati tina päris palju ja see, mis värvi alt sooda abil välja on tulnud, on ikka väga püsiv kuni tänapäevani.

Hr. Märt Arne kohta veel niipalju, et kui ta ei osanud oma kodulehele muid loosungeid välja mõelda, kui sommidelt maha copy/paste`da  ja kui tema käest selle kohta avalikult aru pärisin, siis lasi ta vanatehnika.ee-st mu kasutaja kustutada.

Saadisegiaru, mis mehega tegu...

[Talupoeg taluja]

Vaat siis kui Sul koormas mõni lühem halg on,hakkavad vanamutid tänitama.   Samuti virisetakse,et puud on märjad jne....
Ma ise endale metsas teen umbes silma järgi pikkusega ja okslikku puud saen sealt kus vaja ehk enne konti ja pärast konti. Vahepeale jätan pliidipuu. Pole mõtet ennast piinata. Kui on suured kondid siis tuleb neid saega tükeldada just nii suureks,et kuskilt ahju uksest sisse mahub... Samuti kui kirvega juba kolm korda lööd ja kuidagi katki ei saa siis tuleb aru pähe võtta ja saega tükeldada parajaks.
Aga isegi halumassina vahelt täpse mõõduga puud tükeldades tulevad viimased pakud eri mõõdus. Kui tuleb välja siis hea aga võileiva saad ka omale.
Pliidipuude äris saad lihtsamalt hingata,kui mõni jupp pikem või lühem tuleb. Seda ei märgata nii lihtsalt. Kliendid on nõudlikud.

[oltsberg]

Pääle saunaahju pole enam ühtegi küttekollet, kuhu 50 cm puud sisse läheks. Pole nagu tore, kui pliidil on uksest tagaseinani 47 cm ja põlevatele puudele lisaks topitakse alla 49 cm halg   Tegelikult peaks ka ukse ja kolde tagaseina vahele miski viisakas distants jääma, pottsepad teavad täpsemalt. Mul niigi "40 cm puud" (nn põhipikkus, mida saab kõigis küttekolletes kasutada) pikkusega 40...45, tahakski varieeruvust vähendada.

Palgid jäävad vahele, pakud tulevad otse tervest puust, seejärel käru peale, siis lõhun ära ja lähen järgmise kärutäie järele. Jääb saepuru metsa ja pole mitu korda vaja tõsta.

Ehk nüüd on mõistetav

[edvard]

Hr. Märt Arne ilmselt olles töökoja meister ei pööranud tähelepanu sellele , kuidas hr. Harald Press tinaga autosi silus ,  igatahes maalrid selles töökojas rääkisid , et hr. Haraldi poolt keretööd läbinud autole pahtlit kulutama ei pidanud ... .

[kass]

Hr. Märt Arne kohta veel niipalju, et kui ta ei osanud oma kodulehele muid loosungeid välja mõelda, kui sommidelt maha copy/paste`da  ja kui tema käest selle kohta avalikult aru pärisin, siis lasi ta vanatehnika.ee-st mu kasutaja kustutada.

Saadisegiaru, mis mehega tegu...

Märt muidugi seda heaks ei kiida, aga mina vait ei ole! 
Hart, Sa võid ehk päris tore mees olla (mina Sind ei tunne), aga aeg-ajalt Sa ei ole seda mitte, pigem vastupidi! Mingi väiklane urgitsemine, "väikese hingega mees, öeldakse vahel selliste inimeste kohta". Märt kindlasti pole Su kasutajat kusagilt lasknud kustutada, kuigi minu hinnangul oleks vabalt võinud. Ei ole ka Märdiga "koos viina joonud" ega puuda soola söönud, aga nii palju teda tean, et ta on väga delikaatne ja viisakas mees, erinevalt minust või Sinust! Ja usun, et oleks Sinulgi temalt nii mõndagi õppida, pean silmas mitte ainult viisakat käitumist!

[maitus]

Oli arusaadav küll.
Samas see ei ole arusaadav, miks reguleeritav peab olema. Tee kolm . neli traadist konksu erinevat ja tööta rõõmuga.

Oeh, nüüd ei ole jälle mulle arusaadav   Mis konksud? Kuhu kinnitada?

Omale küttepuid saed? Ei saa aru kuhu see magnet sinna plaadi külge pannakse?

Omale ikka Aga täpsust tahan taga ajada. Senine mõõtmine a la plaadi otsast esimese mutrini. Ebatäpne.  

Magnet käib saeplaadi küljele (ja peab ideeliselt mõõdupulka paigal hoidma). Vajadusel lihtsasti eemaldatav. Ja ka plaadi teisele küljele seatav, kui teistpidi on mugavam lõigata .

Mina ka ei saa aru . Milleks neid asju nii keeruliseks ajada. Ma keerasin traadile silmuse taha ja panin selle nagu seibi ketikaane ühe mutri alla. välimise otsa keerasin sinna kuhu vaja oli. Plaadis peaks ka üks auk sees olema, kuhu mingi keermelati hädapärast mutrite/seibide vahele kinni saab panna. Võtab vähem ruumi ka kui magnet ja mulle meeldiks üldse kahtlase kinnitusega metallvidinad, nagu magnet seda on, kui ta just neodüüm ei ole, ketist kaugemal hoida. Aga nojah, kui vahepeal ka langetada tahetakse, siis see mutrikeerutamine läheks tüütuks .

[alfredo]

Siia muu intrigeeriva ja põneva vahele uuriks, kas on kellelgi olnud võimalust proovida soontega pidurikettaid ja ehk kogemusi jagada. Ses mõttes, et kas tasub osta või siis mitte, puhastuvad klotsid paremini või mis seal need eelised peaksid olema. Pilt on küll pisike, aga peaksite mõttest aru saama küll, kui tahtmist on. Kui peale vajutada, peaks suuremaks ka minema.
   

[kolentin]

Kas mõni teadjam isik oskab miskit öelda T-16m väljalaskekollektori pööratavuse kohta? Vanal kabiinita masinal suundub pott alla ja toru poolviltu taha, paraku rippes oleval hakkuril laadimisava täpselt sellel küljel ja ei ole just meeldiv otse summutitoru ees seista päev läbi.

 Pealtnäha tunduvad kollektoripoldid justkui sümmeetrilise paigutusega olema, pööraks kollektori 180 kraadi, misläbi nihkuks summuti kinnituskoht õhupuhasti toru alt välja ja saakski üles keerata..
Ehk on keegi proovinud taolist operatsiooni ja oskab infot jagada, enne kui asja laiali kiskuma hakkan.

[oltsberg]

Aga nojah, kui vahepeal ka langetada tahetakse, siis see mutrikeerutamine läheks tüütuks .

No vot ongi asja point ilusti kokku võetud! Ma ei tea, kas hakkan vanaks jääma, või muidu laisk, aga ei viitsi mingite tüütute "abitöödega" tegelda.

Kahjuks ei leidnud magnetit üles (paaniliselt ei otsinud ka), muidu oleks pildi pannud.

Aga tina kohta panen küll pildi, minu kogemus:
   
Kuus aastat peale tegemist...


Ja kerime veidi tagasi ja loeme seda postitust, millele ma tinajutuga vastasin. Kui inimene tahab tsinkspreid kasutada, siis kaldun arvama, et on asjast vähe teadmisi ja kogemusi ja sel juhul ei saada ka "õige" tinapanekuga hakkama. Aga kahjuks ei selgunudki, milline see õige on

Metallide pingerida jääb kõigest hoolimata kehtima. Ega vanasti autotehastes see tina sellepärast populaarne ei olnud, et oli megahea, lihtsalt ei osatud asju teisiti teha.

[stretch]

Metallide pingerida on tore asi küll, aga oskad ehk välja tuua ka täpsemad reaktsioonid, mis seal toimuda võiks? Kui tõkestada hapniku juurdepääs, ei tohiks nagu erilist vahet olla, millised pingerea metallid omavahel kontaktis on. Kuidas hapniku juurdepääsu edukalt tõkestada, on muidugi iseküsimus.
Sinu kasutatud keretina täpset koostist kuskilt välja ei lugenud, aga "vanakooli" joodise põhikoostisosad tina ja plii on muide mõlemad koos rauaga pingereas vesinikust vasakul. Ehk siis pingerea asjassepuutuvus on antud juhul minu arvates küsitav ning raske uskuda, et ilma tinata see asi ei oleks rooste läinud.

[mossepower]

Metallide pingerida on tore asi küll, aga oskad ehk välja tuua ka täpsemad reaktsioonid, mis seal toimuda võiks? Kui tõkestada hapniku juurdepääs, ei tohiks nagu erilist vahet olla, millised pingerea metallid omavahel kontaktis on. Kuidas hapniku juurdepääsu edukalt tõkestada, on muidugi iseküsimus.
Sinu kasutatud keretina täpset koostist kuskilt välja ei lugenud, aga "vanakooli" joodise põhikoostisosad tina ja plii on muide mõlemad koos rauaga pingereas vesinikust vasakul. Ehk siis pingerea asjassepuutuvus on antud juhul minu arvates küsitav ning raske uskuda, et ilma tinata see asi ei oleks rooste läinud.

Ühes teises teemas olen pmst. samale küsimusele vastanud. http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268&pid=408261#pid408261
Lisaks veel niipalju et kui värv oleks ideaalne hapniku ja niiskuse isolaator (nii et ka pealekandes neid kahte värvi alla ei jää) ning ajas stabiilne/ülitugev. Poleks meil üldse probleemi värvi alt väljatuleva roostega. Ja võiksime ka pmst. roostele värvida ning rooste ei tuleks kunagi välja ka.