[Talupoeg taluja]

Ja üldse ei tasuks väga selle madala õlirõhu pärast muretseda. Kui seier ikka veel liigub siis võib vana masina puhul täitsa rahul olla.

[v6sa]

Ja üldse ei tasuks väga selle madala õlirõhu pärast muretseda. Kui seier ikka veel liigub siis võib vana masina puhul täitsa rahul olla.

Kergel tööl jummalast õige suhtumine. Raskel veol kipub päev vara lõppema...

[Kult]

Vahetasin hommikul õli ära ja seis on parem, kuskil 0.3-0.4 on õlirõhk kõrgem kui vana õliga.
Niitmise vahel tiksudes kohapeal 1.5 ja külmalt läks 2.5.

[Talupoeg taluja]

Kergel tööl jummalast õige suhtumine. Raskel veol kipub päev vara lõppema...

Ei ole seal vahet midagi. Laiali läheb siis kui asi juba hull.

[v6sa]

Kergel tööl jummalast õige suhtumine. Raskel veol kipub päev vara lõppema...

Ei ole seal vahet midagi. Laiali läheb siis kui asi juba hull.

On Sul kogemust D240/243 ja madala õlirõhu koostoimest säärasel tööl, kus kollektor hõõgub ja summutist on pidevalt lont väljas? Mul on...

[Talupoeg taluja]

On Sul kogemust D240/243 ja madala õlirõhu koostoimest säärasel tööl, kus kollektor hõõgub ja summutist on pidevalt lont väljas? Mul on...

No kui juba summutist lont väljas siis madalal õlirõhul pole sellega midagi pistmist.   See on ju siis ikkagi mootori üldine kulumine. See kui lont väljas,seal juba muud jamad. Madal õlirõhk ei muuda mootori käiku ega kuumenemist. Kui ikka seier väriseb,ei juhtu midagi,sest õli jookseb peale. Kokku jookseb siis kui enam õli ei tule pumbast. Siis läheb saale varsti kotti.

[v6sa]

Sa lugesid, aga ei mõistnud kirjutatut.

Raske töö on selline, kus mootor toodab vähemalt 75% võimsusest. Üks elus ja terve russ hakkab säärase koormuse juures eritama nähtavat tomu. Kui ei hakka, on kütust liiga vähe selle õhukoguse juures. Rõhutan veel,  et see pädeb vaid kaheklapikaane ja tõukurvarrastega süsteemiga malmpaja korral. Uuemad ja paremini voolavad mootorid nii vara ei tohi nähtavat suitsu andma hakata.

Kui nõuda nüüd madala õlirõhu tingimustes säärast võimsust, on vaid aja küsimus, millal õlikile laagriliua ja vändakaela vahel rebeneb ja tekib metall-metall kontakt, millele järgneb kiire ja tõhus häving loetud sekundite jooksul, kuna lokaalse kuumenemise tõttu õlikile ei taastugi.

Täpselt sama efekt võib tekkida ka normaalse õlirõhu juures mootori järsul ülekoormamisel või liigsuurte lõtkude korral liites.

Tulemus on kõigil juhtudel sama: laagriliuad keevituvad kaelale ja tõmmatakse pesas ringi. Kui juht ei taipa esimese kolaka peale koormust koheselt vähendada, järgneb juba vältimatu kepsu katkemine liudade sulamise ja kepsukaante võllilekeevitumise tõttu. Väga häälekas protsess umbes kahe-kolme sekundi vältel, millel järgneb pauk ja palju suitsu. Mootor võib jääda töövõimeliseks või mitte - sõltub purustuste iseloomust.

Aga see kõik ei pruugi juhtuda, kui madala õlirõhu juures tiksutada kolmandikvõimsusel (nagu enamus kergemaid töid tehakse).  Mõni mootor ja mees saavad aastakümneid tiksutud 0,5 bar peal... Teisel läheb täitsa ise ja kohe päris katki ära...

Aga enne paanikaosakonna avamist tasub mõõta tegelikku õlirõhku - valetavaid manomeetreid on nähtud piisavalt.

[Daff]

On ka neid russe omajagu piinatud ja võin oma kogemustest öelda, et kui mingigi õli aur veel ringi käib mootoris siis see 50/240 ei lähe kokku küll nii kergesti. Terve kolhoosi sügiskünd sai ära tehtud 82  sellise mootoriga millel külmalt tõusis rõhk lausa punase jaotuse lõppu  ja soojalt oli praktiliselt null. Õli ta ei võtnud ja peale kündi keerati uued saaled sisse ning jäi ta minust veel teenima.

[Talupoeg taluja]

Sa lugesid, aga ei mõistnud kirjutatut.

Mõistan küll ja ei vaidle muule vastu kui ainult sellele,et madala õlirõhu pärast  hakkab kollektor hõõguma...   See ei mõjuta seda karvavõrdki. Kustkohast küll sellist jama oled kuulnud? See ju päris naljanurga teema.... 

[v6sa]

On ka neid russe omajagu piinatud ja võin oma kogemustest öelda, et kui mingigi õli aur veel ringi käib mootoris siis see 50/240 ei lähe kokku küll nii kergesti. Terve kolhoosi sügiskünd sai ära tehtud 82  sellise mootoriga millel külmalt tõusis rõhk lausa punase jaotuse lõppu  ja soojalt oli praktiliselt null. Õli ta ei võtnud ja peale kündi keerati uued saaled sisse ning jäi ta minust veel teenima.

Siinkohal ei saa jätta torkamata, et on mehi, kelle käes kestavad ka väga väsinud masinad ja on sääraseid, kelle ka erinevad uued pidevalt garantiid nõuavad

Kui sügiskündi tehti tavapärase PLN-3-35, siis see ei olnud väga koormav töö. Eriti siis, kui juht vähegi taipas paslikku käiku valida.

[v6sa]

Sa lugesid, aga ei mõistnud kirjutatut.

Mõistan küll ja ei vaidle muule vastu kui ainult sellele,et madala õlirõhu pärast  hakkab kollektor hõõguma...   See ei mõjuta seda karvavõrdki. Kustkohast küll sellist jama oled kuulnud? See ju päris naljanurga teema.... 

Ei mõista ju.

Kollektor ei hakka hõõguma mitte madalast õlirõhust, vaid hõõguv kollektor on mootori koormuse indikaator. Olen nõus, et kergel tööl säärase madalalt forsseeritud mootoriga ei juhtu midagi, kuni õlirõhu manomeetri seier vähegi liigub. Aga kui mootorit koormata korralikult, siis on olematu õlirõhu puhul reaalne oht lõhkuda väntmehhanism. Pimedas hõõguv väljalaskekollektor on üks kõrge koormusega töötamise välistest tunnustest  , kuigi mitte ainus.

me ju ei tea, millist tööd isand Kult oma russilisega tegama hakata plaanib...

[Talupoeg taluja]

Mõistan,mõistan.  
Aga ikkagi kui mingi surve olemas ei juhtu veel midagi.
Kui keegi koormab traktori üle nii et must lont järel...ja kollektor punane,ju siis ei tunne ikka päris asja... sest õige traktorist tunneb käigukasti ehitust....   Kui juba lont taga siis võib ka korras traktori õhtale ajada. Ja isegi õlisurve ei mõjuta asja....

[Kult]

Siiamaani niitmine vene rootoriga ja suht kerge koormusega. Ei tule mingit tomu sumpsist, kohapeal tiksudes ainult sinist. Kõige suurem koormus on tööle ja tagasi sõit lapats põhjas, üritan küll et ei vajuta põhja aga läheb alati ikka nii. 
 Pärast õlivahetust ja päeva niitmist otsa veel 1 tund lapats põhjas koju sõitu oli rõhk 1.5 kohapeal tiksudes, nii et õlivahetus oli vajalik ja endal jälle kergem olla.

[v6sa]

Siiamaani niitmine vene rootoriga ja suht kerge koormusega. Ei tule mingit tomu sumpsist, kohapeal tiksudes ainult sinist. Kõige suurem koormus on tööle ja tagasi sõit lapats põhjas, üritan küll et ei vajuta põhja aga läheb alati ikka nii. 
 Pärast õlivahetust ja päeva niitmist otsa veel 1 tund lapats põhjas koju sõitu oli rõhk 1.5 kohapeal tiksudes, nii et õlivahetus oli vajalik ja endal jälle kergem olla.

Transporditöö soolotraktoriga (see niiduk ei ole koormus kolmetonnisele traktorile kanda) ei ole mingi koormus ja siin ei ole ohtu mootorit lõhkuda õlikile rebenemise tõttu. Niidutöö koormust saab käikudega kenasti reguleerida.

Värske õli sisse ja tuld! Kui kasutad kamsat või mõnda muud õlisarnast toodet, siis on langenud õlisurve soojal mootoril heaks indikaatoriks, et õlist on saanud kusi.  Pole tunde vaja lugedagi.

[v6sa]

Kui keegi koormab traktori üle nii et must lont järel...ja kollektor punane,ju siis ei tunne ikka päris asja...

Ei ole nõus. Traktori mootor on konstrueeritud töötama normaalsetes oludes maksimaalsel võimsusel piiramatu aja hooldusvälpade piires kuni eluea lõpuni. Sellest kõrgemal võimsusel töötamine (ehk "juurde keeramine") võib, aga ei pruugi mootorit loojakarja saata. Sõltub konkreetsest isendist: kui on nõuetekohasest materjalist vajaliku täpsusega valmsitatud detailidest hoolikalt kokku pandud, siis kannatab julgelt +30, isegi +50 ilma märkimisväärsete kahjudeta. Aga kui on pasast kuidagi kokku keeratud, siis ei kesta isegi nominaalvõimsust ära. Nõukatehnikal kippus seda esimest tulema kuu keskel ja seda viimast enamuse ajast

Õnneks need viimased ei ole nõukaaegsete russilistena enam säilinud

[Necro]

Aga see kõik ei pruugi juhtuda, kui madala õlirõhu juures tiksutada kolmandikvõimsusel (nagu enamus kergemaid töid tehakse).  Mõni mootor ja mees saavad aastakümneid tiksutud 0,5 bar peal... Teisel läheb täitsa ise ja kohe päris katki ära...

Aga enne paanikaosakonna avamist tasub mõõta tegelikku õlirõhku - valetavaid manomeetreid on nähtud piisavalt.

Kindluse mõttes viska kasvõi kell külge ning mõõda eraldiseisva manomeetriga rõhk üle. Sest need õlirõhu kellad pole alati üks ühele rõhuga. Vahest on kõikumine omajagu paanikat tekitav tõesti. Tsentrifugaali puhtus ja korrasolek on ka väga oluline, sest sealt saab ju rõhukell oma toite. Katkine/lekkiv liin tekitab ka sama teemat.

[Daff]

Aga see kõik ei pruugi juhtuda, kui madala õlirõhu juures tiksutada kolmandikvõimsusel (nagu enamus kergemaid töid tehakse).  Mõni mootor ja mees saavad aastakümneid tiksutud 0,5 bar peal... Teisel läheb täitsa ise ja kohe päris katki ära...

Aga enne paanikaosakonna avamist tasub mõõta tegelikku õlirõhku - valetavaid manomeetreid on nähtud piisavalt.

Kindluse mõttes viska kasvõi kell külge ning mõõda eraldiseisva manomeetriga rõhk üle. Sest need õlirõhu kellad pole alati üks ühele rõhuga. Vahest on kõikumine omajagu paanikat tekitav tõesti. Tsentrifugaali puhtus ja korrasolek on ka väga oluline, sest sealt saab ju rõhukell oma toite. Katkine/lekkiv liin tekitab ka sama teemat.

Oma russi renoveerides panin ka uue õlirõhu kella armatuuri ja oh sa ime , "mootori seisukord paranes silmnähtavalt." Õlirõhk tõusis kuskil 1,5 atti. Niipalju siis täpsusest.

[huvi5]

Ah need vene kellad lähevad seisteski peeti. Suruõhk ehmatab üles. 
Sai kevadel üks D-240 uuele elule aidatud, kõik käis lauapeal laiali, kõik tükid said asendatud v.a klaver... Uue õlipumbaga survet pole. Sai teine kell külge, kohe 4,5 at. Eks soojalt ikka langeb aga mitte märkimisväärselt, mootorisse sai Valvoline 15w40.

[mlsluik]

. Sai teine kell külge, kohe 4,5 at. Eks soojalt ikka langeb aga mitte märkimisväärselt, mootorisse sai Valvoline 15w40.

Reduktsiooniklapp ei tohiks üle 3 üldse lubada...

[Kult]

Kui lai hooldusniiduk russile, vana 80/82. Selline Mlsluik stiilis niiduk, haamrite/koppade/vms jätaks vahele.
Pigem sõidaks/niidaks aeglasemalt ja laiemalt kui kiiremini ja kitsalt.