[tõnn]

Mis arvate sellisest ideest, kui võtaks ühe bursuika, selle peale läheb 100l plekist tünn, mida läbivad kuumad suitsugaasid.
Tünni sees on teine tünn, kuhu sisse lähevad kuivad puulehed, puit jne põlev mass, millest hakkaks gaasi välja kuumutama.
Toodetud gaas juhitakse allpool olevasse bursuikasse, et seal põlemist soodustada.

Asja mõte oleks lahti saada okstest, lehtedest ning kütta kasvuhoonet või garaasi.

[impreza]

Mis arvate sellisest ideest, kui võtaks ühe bursuika, selle peale läheb 100l plekist tünn, mida läbivad kuumad suitsugaasid.
Tünni sees on teine tünn, kuhu sisse lähevad kuivad puulehed, puit jne põlev mass, millest hakkaks gaasi välja kuumutama.
Toodetud gaas juhitakse allpool olevasse bursuikasse, et seal põlemist soodustada.

Asja mõte oleks lahti saada okstest, lehtedest ning kütta kasvuhoonet või garaasi.

Kui selle asja kuidagi autmatiseerida saaks ,aga siis töuseb su tomati omahind
tuhandeid kordi

[tõnn]

Automatiseerida saaks nii, et kui korstnast leek väljas on, siis juhitakse puugaas mujale ning kui leeki liiga vähe on, siis tuleks veidi õli tulle visata.

[Basilio]

Automatiseerida saaks nii, et kui korstnast leek väljas on, siis juhitakse puugaas mujale ning kui leeki liiga vähe on, siis tuleks veidi õli tulle visata.

Kütta tuleb ikka nii et naabrid ka näevad:

[veix__]

Ma kahtlustan, et  läbi mitme tünni ei tõuse seal sees temperatuur sellise tasemeni, et soovitud materjal puugaasiks muuta. Alates 250 C hakkab mingil määral gaasi eralduma, aga alla 500 C jääb puidus olev süsinik alles, see aga peakski sisaldama enamuse energiast.

[viplala]

Toodetud gaas juhitakse allpool olevasse bursuikasse, et seal põlemist soodustada.

Aga milles see point seisneb?

[mlsluik]

Kütta tuleb ikka nii et naabrid ka näevad:

Või siis nii et keegi midagi ei näe...

Kuna aega piisavalt möödas siis võib pajatada ühe loo elust enesest.
Külm talv ca 10 aastat tagasi, tegevuspaik ulila alevik, jõulupühade eelne aeg. Tegevuskohad suur töökoda alevi ääres, suur katlaga vana kivihoone mis elumajana kasutusel ja siis üks keskmist mõõtu garaaž. Peategelased siis vanamees kes töökojas parasjagu miski raskema tehnika kallal nokitses ja samal ajal töökoda soojas hoidis hiiglama suure bullerjani tüüpi ahjuga, kütteliik oli "värvikirev" ehk immutatud raudteeliiprid, vahelduseks briketti koos rehvidega ning samal ajal jooksis katlasse ka muidugi vanaõli... Töökoda oli igatahes sel moel kenasti soe. Teine tegelane klassivend kes seda hiiglama suurt vana kivihoonet puhtalt rehvidega küttis, keldri aknast loopisid kärutäie rehve sisse ja siis järjest manustasid neid et katel kuuma annaks. Tuld said teha alles õhtul kui väljas pime. Ja viimane piisk sellesse karikasse olin siis ise kes garaažis ühe jääraja mossele lada mootorit peale sobitas ning samalajal masuudiga seal siis ahju kütsin. Kuna õhtu oli kergelt lumesajune ja õrna tuulega siis kõik kolm "katlakütjat" andsid kõvasti kuuma ja tagasi ei hoidnud sest lumi peidab mahakukkunud tahma ja tuul hajutab jälje.... Aga tutkit, sadu lõppes ja saabus vaikus. Öösel üle hoovi tuppa minnes ei aimand midagi sest oli ju pime... pimedam kui tavaliselt aga talv ka ju. Panin veel korraliku laadungi masuuti katlasse et hommikuks garaaž soe püsiks, oli ju väljas maru külm sel ööl.  Hommikul välja minnes vajus alalõug maani kui ringi vaatasin, õhtul sadanud värske valge lumi oli kaetud kena musta tahma ja slakikihiga.... Ja nagu seda kõike veel vähe oleks siis ei tulnud lumelisa terve nädala jooksul juurde mis "kuritöö" jäljed peitnud oleks. Võib öelda et tulid mustad jõulud.

Kaks esimest katelt on tänaseks vaikinud ning garaaži katel on üle läinud vähe loodusõbralikumale kütteliigile ehk peamiselt puit ja brikett, vahepeal käib ka kütteturba pealt. 

Olid ikka ajad... 
hea et enam pole... 

Kes soovib uusi kütteliike avastada siis mul on masuuti pakkuda 200 liitriste vaatidega. Peaasi et kusagil siinkandis ei katseta...

[viplala]

Kes soovib uusi kütteliike avastada siis mul on masuuti pakkuda 200 liitriste vaatidega.  Peaasi et kusagil siinkandis ei katseta...

Kõik sõltub hapniku pealeandest. Kui seda piisaalt on, pole tossuga probleeme.

[tõnn]

Toodetud gaas juhitakse allpool olevasse bursuikasse, et seal põlemist soodustada.

Aga milles see point seisneb?

Point seisneb selles, et saaks lehed võimalikult väikse tossuga ära põletatud ja kui naine küsib, mis frankenstein see hoovis seisab, siis saan vastata, et sellega hakkame uuel hooajal kasvuhoonet kütma.

Kütmine ei ole läbi mitme metallseina, suitsugaas läheb otse tünni, mille sees on puugaasi kamber. Saunaahju suitsu temperatuur on 300 - 600 kraadi, seal tünnipõhjas saab sama temperatuur olema.
Eks mõne aja pärast on kogu tünn kuum.

[Marko]

Tünni sees on teine tünn, kuhu sisse lähevad kuivad puulehed, puit jne põlev mass, millest hakkaks gaasi välja kuumutama.

Idee on iseenesest väga huvitav, samas on mitmeid agasid. Plekist tünn ei kannata korstna osaks olemist isegi ühte hooaega välja. Vaja on võimalust gaasitootmise jääkprodukte iga päev välja võtta ja uuesti täita. Seega peab väiksem tünn olema uksega, soovitavalt lameda põhjaga ja ilmselt külili, no sellise tavalise küttekolde sarnane. Siis veel see, et igasugu ebamäärase kujuga lisandid suitsulõõris pärsivad tõmmet.
Kui suurtest kogustest hävitamist vajavast materjalist jutt on? Arvatavasti kümned kuupmeetrid. Kolme labidatäie kaupa päevas läheb selle protsessiga üsna palju aega.
Kindlasti on võimalik need kitsaskohad paari hooajaga katse-eksituse meetodil likvideerida ja siis saad teistelegi kõigesööjaid ahjusid valmistada.

[kaarelsi]

Mul on maja renoveerimine täies mahus pooleli aga tahaks toas lihtsasti sooja saada. Valatud on vannitoapõrandasse ilusasti põrandaküttetorud perspektiiviga kunagi mingi katlalaadne toode sinna otsa panna. Seniks aga kütaks ahjuga.
 Esimesed külmad on näidanud, et maja soojustus on halvem, kui romantiliselt eeldasin ja seega on lisakütmine päevakorral. Kuna mul on boilereid erisuguseid kasutada, siis tekkis säärane mõte, et seadistada boiler võimalikult madalale temperatuurile, ühendada see tsirkulatsioonipumbaga põrandaküttekontuuri ja juhtida pumpa termostaadiga. 
 Kas see väga rumal mõte või ainult natuke?

[muska71]

Mul on maja renoveerimine täies mahus pooleli aga tahaks toas lihtsasti sooja saada. Valatud on vannitoapõrandasse ilusasti põrandaküttetorud perspektiiviga kunagi mingi katlalaadne toode sinna otsa panna. Seniks aga kütaks ahjuga.
 Esimesed külmad on näidanud, et maja soojustus on halvem, kui romantiliselt eeldasin ja seega on lisakütmine päevakorral. Kuna mul on boilereid erisuguseid kasutada, siis tekkis säärane mõte, et seadistada boiler võimalikult madalale temperatuurile, ühendada see tsirkulatsioonipumbaga põrandaküttekontuuri ja juhtida pumpa termostaadiga. 
 Kas see väga rumal mõte või ainult natuke?

spets elektri katel vast mõistlikum,mul üks vedeleb riiulis,sees miski 7kw tenn ja kunagi ilmselt rändab pressialla..sai kunagi ise ka sellega vannitoa põrandat köetud.

[motamees]

spets elektri katel vast mõistlikum...

Kas sa oskad ütelda, mis seal tavaboilerist teistmoodu/spetsim on kütteelemendi osas?

[linnuke]

spets elektri katel vast mõistlikum...

Kas sa oskad ütelda, mis seal tavaboilerist teistmoodu/spetsim on kütteelemendi osas?

Ei oska öelda ,milline süsteem muska 71 l on.Minul aga roorstevaba kastike ,milles sees 3 tennikomplekti ,igal 3 tenni a 1kw.Sisse lülitad niipalju kui vaja .Püti(kasti)mõõt ca 500x150x 500.Vett ajab ringi tsirkulatsioonipump.Peenem elektroonika vastavalt maitsele(manuaalselt ,termodega vms.)

[alfredo]

Need vanad broilerid on igast paska täis, tea kas tasub sellist kraami küttetorudesse lasta? Kõige lihtsam oleks ühendada veesüsteemi mõni lahjem veekeedukann, või vana hea keeduspiraal millegi sisse kombineerida. Kui ikka tahta vanal heal Tatika kombel asju korraldada : )

[motamees]

...Minul aga roorstevaba kastike ,milles sees 3 tennikomplekti ,igal 3 tenni a 1kw.Sisse lülitad niipalju kui vaja ...

Täpselt, ei midagi erilist. "Katlaks" võib kasutada mistahes anumat, mille sees on kütteelemendid.
Vana boileri saab seest ära puhastada.
Loomulikult võib selleks mistahes anumaks olla elektrikatel, kui selle mõistliku hinnaga kätte saab.
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.ph...ilit=katel

[90Deville]

Mul selline "boiler kütab pörandaid" lahendus juba 4'jas aasta kasutusel.
20 (vöi 15l?) boiler, tsirkulatsioonipump, pörandakütte kollektor-jagaja, mingit erilist termostaati pole, suvel keeran boilerist maha, talvel kütan kahte u 11 ruudust ruumi, suvel vaid üht(vannituba)
Toimib küll, a ega ta soodne kuskilt otsast pole ilmselt
Talvel köva külmaga saab elektriarveid sinna 200 alla näha
Oli möeldud ajutise lahendusena kuni öhk-vesi pump tuleb aga...

[rocker]

Reede õhtuse õlle kõrvale üks tatika idee mis vajaks realiseerimist.

Läbi aetud fritüüriõli on mul saadaval, viadrus ka kodus keldris.
Siis kas oleks väga loll mõtte miskit sellist katsetada nagu järgnevas videos?

[video=youtube]http:/https://www.youtube.com/watch?v=Z38ndzSPJxQ/[/video]

[alfredo]

Pigem proovi mingi selline seadeldis valmis meisterdada, tundub veidi loogilisem lahendus, kui katelt soojaks tahad.

[klemm]

Reede õhtuse õlle kõrvale üks tatika idee mis vajaks realiseerimist.

Läbi aetud fritüüriõli on mul saadaval, viadrus ka kodus keldris.
Siis kas oleks väga loll mõtte miskit sellist katsetada nagu järgnevas videos?

Harvia kaminale puurisin 10 mm augu ja vasktoru sealt läbi. Toru otsas kraan ja 5 l kanku. Kaminas sees oli tavaline praepann, kalts sees (väike tükk kestis ca. kuu). Väljast kraanist reg. tilkumis kiirust. Nii ca. liiter tunnis ja töötas. Lasingi selle 5 liitrit päevas läbi ja maja soe. Kankut ei tohi kaminale liiga lähedale panna, külm õli tilgub aeglasemalt kui kuum ja vaja vahepeal kraani kruttida. Toru otsa pidi aegajalt puhastama põlenud õlist (oli kl mootori õli). Katusel oli lumi tahmane, a 2 talve tasuta kütet oli mõnus.  Praeguses elukohas ei julge nii teha, naabrid liiga emmid    fritüüri õliga peaks muidugi proovima, see ei tahma niipalju.