Iveco Eurocargo 75e14 95a

(29-08-2017, 21:48 PM)Tegelane5 Kirjutas:  
(29-08-2017, 18:48 PM)overspeed Kirjutas:  ...Kui palju oli pinge vabal väljundil (ilma akut laadimata) ?...
 Võiks kontrollida mis pinget annab stabilisaator ilma koormuseta.

Kas see pole üks ja sama asi?
Lisan: Mõõtsin väljundpinget ilma koormuseta. 13,2v. Kruttisin Overspeedi poolt viidatud kruvi ja voilaa 14v.
Seda 12,5v , aku laadimisel, ei maksa võtta püha tõena. Suur aku oli saanud laadimist liiga lühikest aega. Pinge oleks ilmselt tõusnud 13,2v peale alles nädala pärast.
Küll laadimisega hakkama saab, kui muundur kohe maha ei põle. Kaitsete vahetamise mõte ei ole ka suurem asi. Mitu korda neid peaks ennem vahetama, kui enam läbi ei põleks. Loodan, et ka teine loomkatse kordab esimest ja muretsemiseks polegi põhjust.

hp
Vasta

(29-08-2017, 19:19 PM)motamees Kirjutas:  
(29-08-2017, 12:17 PM)MadDriver Kirjutas:  Tere.
Transistorid on paralleelselt,
...

Cher MadDraiver. Soyez gentil et mettez
...

ot. Auto-Moto postituste autahvlit küll ei ole, aga see post sinna kuuluks...
hea et hieroglüüfe ei pannud.
Vasta

Hei, motamees.
Pange laadimisjuhtmele ampermeeter vahele. Nagu ma enne nende transistoride kohta kirjutasin, siis kuni 10 Amprit peaks olema neile lumme k...a. Üle 30A mina ei laseks. Mida rohkemaks keerate potekast volte, seda rohkemaks muutub ka vool (sama koormuse juures). Mingil hetkel hakkavad transistorid kärssama. Samas peaks mõõtma laadimispinget akuklemmidel, et see oleks ligilähedane korras auto laadimispingega. Mina sellest alustaksingi - amprid loksuvad ise paika, sõltuvalt aku tühjusest.
Edu!
Vasta

Tsitaat:Kaitsete vahetamise mõte ei ole ka suurem asi. Mitu korda neid peaks ennem vahetama, kui enam läbi ei põleks.
Ei saanud aru.
Kaitsmeid ei pea üldse vahetama. Ainult siis paned uue sama suurusega kaitsme kui mõni läbi kärssab. Ja ära pane suuremaid kaitsmeid kui just eesmärgiks pole seadme surmamine.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Autoga pole suurt aega tegeleda olnud. Niipalju on edasi läinud, et tuppa minnes on vähemasti valge. Ühes lambis on kaks valgustuse süsteemi.

   


Vahepeal tahtsin hoopis rääkida kivisaest. See kuulub ka tehnika valdkonda. 
Paljud tuunivad oma masinaid, mina siis ka läksin selle hullusega kaasa.
Selleks, et saada erk masin, peab ta olema pisike/kerge ja võimsa mootoriga. Kuna saagide romulat pole olemas, tellisin kohe kaks uut saagi. Üks oli suur ja loomulikult siis 2,2L mootoriga ja teine pisike, millel peal 1,5L vabalthingav.
Lappisin mõlemad saed kokku ja hakkasin osi ümber tõstma. Vahetasin ära siis mootorid ja siinide jalad, kuna suuremal mootril ka suurem ketas. Väike saag tagasi kasti oma aega ootama (kui kellegil soovi, on müüdav)

   


Kuna sae kiige võll kipub vale koha pealt liikuma, siis oli sinna vaja teha lisakinnitus. Selleks sobis hästi maanduskaabli ühendusklamber. Lisaankur sae külge ja klamber peale. Nüüd kiigub saag kapronpuksidel.

   

   


Läbivuse suurendamiseks (servi kivi) on vaja natike kaitseid lõigata.

   


Et vesi laagrite vahele ei saaks (kuigi uuel sael on sinna pandud juba simmer) panin võllile lisa veetõrjujad. Nagu laevadel on otsad rottide eest kaitstud.

   


Muidugi tuli kummid vahetada slikkide vastu. Igatsorti hammastega ja aukude kettad on saatanast, nagu oreliviled. Sileda kettaga kuuleb isegi veesolinat, samas teiese kettaga peavad kõrvaklapid peas olema. Kivi lõikamisel vahet ei ole. See aeg aga on sae pöörlemise ajaga tühine.

   


Kalde näitamise nool on naerukoht. See on juba ilma töötagi katki keeratud. Panin sinna lihtsalt plekitüki.

   


Tuunitud pillil peab ikka aknapesu ka võimsam olema. Samott tahab lõikeks rohkem vett saada. Kahelt poolt vesi kettale on etem.

   


Alati olen puudust tundnud pistikupesast valgustuse jaoks, sae juures. Ometi on sael vool sees, aga ikka too pikendusega vool juurde. Nüüd ka see mure lahendatud.

   


Sõitma minekuks peab veel esisilla jooksu õigeks ajama. Külgkalle ja kokkujooks paika ning võib rajale minna.

   

   

hp
Vasta

Motamehe puhul on eekujulik näide, kuidas töösse suhtumine algab tegelikult õigete riistade hankimisest ja nende ettevalmistusest. Kiitus!
Vasta

Tänapäeval tulebki enamik tarbe- ja tööriistu ümber ehitada. Perssega mõeldakse asju välja..
Vasta

et siis suure sae mootor koos jalgadega väiksele saele?kust neid saage ostad?poes nagu pole silma hakanud.
Vasta

(03-10-2017, 07:58 AM)muska71 Kirjutas:  et siis suure sae mootor koos jalgadega väiksele saele?kust neid saage ostad?poes nagu pole silma hakanud.

Poes neid polegi enam. Aastaid otsimist, lõpuks sain jälile ja sedagi teiste abiga. Aega läks asjaajamise algusest kuni kättesaamiseni 1,5 kuud. Vahepeal juba arvasin, et ettemaksu raha võib maha kanda. No aga läks häste siiski. Kõige lihtsam on vist ise kuskil Saksas, Poolas, Austrias,... järel käia.
Poest ostsin sae kuskil 7 aastat tagasi. Siis veel oli. 
   
Seni tegin sellega tööd, kuni "vägisi" kodust ära viidi. Vahepeal tegin tööd Devaldi saega. See mul varusaeks, kuna "õiget" saagi polnud kusagilt võtta. Ka seda saagi pidi pisut tuunima, et tööd teha kannataks. 
Suure sae mootor jah, aga jalad on nagu vale ütlemine. Jalgu on neli tükki all. Vahetatud osa on aga see, mille küljes on pealmine siin. 
Mu klassivend ehitas omale maja. Kätte jõudis ahju aeg. Tahtis mind tegema. Soovitasin tal ise teha, ma juhendan. Nii läkski. Järgmine soovitus oli mul, et ostku omale veega kivisaag, ostiski. Said ahjud/pliidid valmis, tahtsin ta käest saagi ära osta. Ei müü. Nii kena asi pidi olema. Ehitab veel omale suitsuahju ja siis jälle võtta. Saeks oli seesama pisem saag, mis mul üle jäi. Siini hoidjaid tuli väheke pikendada, et servi kivi alt läbi käiks. Muus osas igati tipptop riist koduseks kasutamiseks. Ka igapäevased töömehed teevad sellisega tööd, aga suurega on vähe mugavam. Kodukasutusse pole ka nii kallist saagi mõtet osta. Suure ja väikse sae hinnavahe pea pool. 
Unus kirjutamata sae tuunimise teemas, et sai tehtud väga korralik korrosioonitõrje. Ka hiljem peab sellega hoolas olema, muidu surevad need saed roostetamise kätte. Kõik keeramist vajavad poldid/mutrid vahetasin muidugi roostevabade vastu.
Saagi väga hullusti pesta ei tohi. Esimene saag sai ülihoolsuse tõttu laagrikahjustused. Peale laagrite vahetust loobusin survega pesemisest.

hp
Vasta

Trepp seisis vihma käes ja paisutas puidu üles. Vaja oli kusagilt maha hööveldada. Tahtsin sisselükates vaadata, kuhu märgi jätab. Võtsintrepist kenasti kahe käega kinni ja lükkasin hooga sisse...  Sad  
Halenaljakas situatsioon... Big Grin 
Olin võtnud trepist valest kohast kinni ja mõlemad käed lõksus. Natuke oli valus ka, aga see oli rohkem nali. Kõigepealt mõtlesin, et ei oleks tohtinud reegleid rikkuda. No mis siis, et kogemata. On ju olemas spetsiaalselt selle jaoks käepide (ohurihm põidla juures). 
   
Hooga lükates kiilus trepi oma kohale ka kinni. Sellest asendist ei olnud võimalik seda ka jõuga välja tõmmata. Mõtlesin seal siis natuke aega elu üle järgi ja siis tõmbasin jõuga näpud vahelt ära. Vahet ju pole, valus oodata ja valus tõmmata. Eks nüüd on tükiks ajaks meeles, et reegleid peab järgima. Järgige teie ka.  Toungue

Lisan veel mõned pildid, mis ilmestavad päeva. Portugali suits on hajunud ja päike tuli täna välja.
       

hp
Vasta

(18-10-2017, 19:42 PM)motamees Kirjutas:  ...
Võtsintrepist kenasti kahe käega kinni ja lükkasin hooga sisse...  Sad  
Halenaljakas situatsioon... Big Grin 
Olin võtnud trepist valest kohast kinni ja mõlemad käed lõksus. Natuke oli valus ka, aga see oli rohkem nali. Kõigepealt mõtlesin, et ei oleks tohtinud reegleid rikkuda.
...
ot.
Meenub, kuidas kanalil seisnud UAZ-i kapott oma hooletuse tõttu kinni kukkus ja vasaku käe pöial, paremale poole kapoti vahele kinni jäi... S---a sest valust, seisad üksi jalad harkis üle kanali, selleks et kapott lahti saada oleks vaja mõlemad nupud alla vajutada, parema käega vasakule ei ulatu, parema nupu saad küll alla vajutada, lahti ei tule ja tõsta ei saa... Täpselt ei mäletagi, kuidas sealt tulema sain, aga pöidlaküüs rebiti tuimestuseta san.tšastis maha, et paistetus hulluks ei läheks.
Vasta

Ülevaatuse ainukseks veaks oli vasaku tule vale reguleering ja parema tule imelik valgusvihk (pirn pole pesas kenasti). Kohapeal ei õnnestunud vigasid kõrvaldada. 
Kodus selgus, et vasaku tule elektriline reguleering oli jooksnud ühte äärde põhja ja ei lasknud manuaalreguleeringuga tule vihku enam tõsta vajalikku kõrgusesse. 
Parema tule pirni hõõgniit oli kuumusega vajunud kõhukaks, nagu peremehe kõht. Sellepärast ka valgusvihk paigast ära. Uus pirn parandas olukorra.
Koorem peale ja lõbusõidule. Nagu vene aeg oleks kätte jõudnud, kus veokaga käidi niisama maal. Enne minekut panin mootorisse pesuvedelikku. Tagasi tulles sai rattamutrid pingutada. Täna veel üks "taksosõit", sai viidud noor sugulane maale. Tagasitulles kohe mootoriõli jooksma ja rattamutrid jälle pingesse. Enne uue õli panekut sai veel ühe vaheõliga mootor loputatud. Küll selles mootoris on palju paska. Viimase 300km jooksul on sealt läbi käinud juba neli õli ja ikka on must.
Nüüdseks on kõik uued õlid sees ja neile lisatud ka hado.

hp
Vasta

(21-10-2017, 16:55 PM)motamees Kirjutas:   
Parema tule pirni hõõgniit oli kuumusega vajunud kõhukaks, nagu peremehe kõht. Sellepärast ka valgusvihk paigast ära. Uus pirn parandas olukorra.
Vene ajal olidki sellise "kõhuga" pirnid müügil. Õppisin ostmisel pirne valima.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Suurematest edusammudest oleks vaja mainida, et sõidu ajal on nüüd kong soe. Mootori soe kütab kongi radikaid.
Elektrisüsteemiga olen ka edasi läinud. Laelamp põles aku pealt ööpäeva, see ei mõjunud tuhkagi. Võtsin kasutusele kangemad tarbijad. Lasin kongi aku külmutuskapiga 10v peale (võttis aega ainult 5 tundi) ja siis üritasin teda 24 - 12 muunduriga laadida. Algul kukkus laadima, aga päris kiiresti vaibus. Peale natukest pusimist selgus, et üks sisemine kaitse oli läbi põlenud. Pistsin siis ühe kollase kahvelkaitse sinna vahele. Natukese aja pärast sulas plastik ära. Rohkem enam ei hakanud mässama. Võtsin valmisvarutud koormustakisti ja suskasin järjestikku ahelasse. Nüüd tasapisi laadib. Takisti on 50c kraadi ja muundur ise ka väheke leige.
       

hp
Vasta

Selline edasi tagasi 12-24-12 V on ju kadudega protseduur? Kas 230 V juhtme otsas ei saaks istuda?
Vasta

Kustas kadudega on? Puhas elektriküte, lisaks aku ka laetud Cool
Vasta

(30-10-2017, 09:54 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Selline edasi tagasi 12-24-12 V on ju...

Ainult "tagasi" käib see värk. 24 volti toodab auto, sealt siis 12v peale, et kongi aku saaks ka laetud. 
Põhiline laadimine saab toimima muidugi 220v pealt, muundur rohkem varuvariant. Näiteks, kui sõidu ajal kasutan 12v külmkapi jaoks. Kusagilt peab ju juurde ka tulema.

hp
Vasta

Pane parem 12 v genekas mootorile juurde ja las see laeb kongi akut. Palju lihtsam ja  lollikindlam. Laeb akut alati siis kui sõidad.
Vasta

Enamjaolt saan akut laadida 220v akulaadiaga, eraldi genekat pole küll vaja. Muundur oli ka juba olemas.
Aga otse auto akude (24v) pealt saab pool liitrit keevat vett 15mindiga kätte. Teepeal kena kohvi ja süüa teha.
   

hp
Vasta

(30-10-2017, 12:59 PM)v6sa Kirjutas:  Kustas kadudega on? Puhas elektriküte, lisaks aku ka laetud Cool

Iga energia muundamine on kadudega,lisaks tuleb mängu see, et kui õues on külm ja auto põhiakud saavad tühjaks, siis külm lõpetab akude elu ruttu ära.
 Ise teeks sellise elu/töö auto nii, et kongi valgustuse, kütte ja akude laadimise jaoks teeks väikese kaitsmekilbiga 220 v eraldi süsteemi,mille toide tuleks seismise ajal võrgust. Samas duubeldaks kongi valgustuse ka 24 v pealt.

Küsimus teemaalgatajale miks sa kongi 12 v süsteemi tegid? Kas selleks et mingid 12 v riistad olid juba olemas? 24 v süsteem oleks ju lihtsam olnud?

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne