Autoga pole suurt aega tegeleda olnud. Niipalju on edasi läinud, et tuppa minnes on vähemasti valge. Ühes lambis on kaks valgustuse süsteemi.
Vahepeal tahtsin hoopis rääkida kivisaest. See kuulub ka tehnika valdkonda.
Paljud tuunivad oma masinaid, mina siis ka läksin selle hullusega kaasa.
Selleks, et saada erk masin, peab ta olema pisike/kerge ja võimsa mootoriga. Kuna saagide romulat pole olemas, tellisin kohe kaks uut saagi. Üks oli suur ja loomulikult siis 2,2L mootoriga ja teine pisike, millel peal 1,5L vabalthingav.
Lappisin mõlemad saed kokku ja hakkasin osi ümber tõstma. Vahetasin ära siis mootorid ja siinide jalad, kuna suuremal mootril ka suurem ketas. Väike saag tagasi kasti oma aega ootama (kui kellegil soovi, on müüdav)
Kuna sae kiige võll kipub vale koha pealt liikuma, siis oli sinna vaja teha lisakinnitus. Selleks sobis hästi maanduskaabli ühendusklamber. Lisaankur sae külge ja klamber peale. Nüüd kiigub saag kapronpuksidel.
Läbivuse suurendamiseks (servi kivi) on vaja natike kaitseid lõigata.
Et vesi laagrite vahele ei saaks (kuigi uuel sael on sinna pandud juba simmer) panin võllile lisa veetõrjujad. Nagu laevadel on otsad rottide eest kaitstud.
Muidugi tuli kummid vahetada slikkide vastu. Igatsorti hammastega ja aukude kettad on saatanast, nagu oreliviled. Sileda kettaga kuuleb isegi veesolinat, samas teiese kettaga peavad kõrvaklapid peas olema. Kivi lõikamisel vahet ei ole. See aeg aga on sae pöörlemise ajaga tühine.
Kalde näitamise nool on naerukoht. See on juba ilma töötagi katki keeratud. Panin sinna lihtsalt plekitüki.
Tuunitud pillil peab ikka aknapesu ka võimsam olema. Samott tahab lõikeks rohkem vett saada. Kahelt poolt vesi kettale on etem.
Alati olen puudust tundnud pistikupesast valgustuse jaoks, sae juures. Ometi on sael vool sees, aga ikka too pikendusega vool juurde. Nüüd ka see mure lahendatud.
Sõitma minekuks peab veel esisilla jooksu õigeks ajama. Külgkalle ja kokkujooks paika ning võib rajale minna.
