[Mahno]

Ja mis bensukas on? Mingi moodne TSI või iidne kohviks lastud ükskomakolm?

[tets]

Ja mis bensukas on? Mingi moodne TSI või iidne kohviks lastud ükskomakolm?

Vahepealne, 2001, paljukiidetud 1,4 liitrine käitis.

[Basilio]

Pigem mitte sest praktikas ei toiminud vähemalt mõned aastad tagasi. Ehk pidevalt lükkas RV välja. Seda siis mõne erineva margi ja mudeliga.

Minule ütles paigaldaja samuti, et pigem mitte. Rõske ilmaga võib hakata lambist välja lööma kuna RVK on tundlik asi. Siseosa on plastiga kaetud, välisosa reeglina kõrgel seina peal, kaitsemaandus küljes. Kui tihti on üldse vaja välisosa käppida? Selleks ajaks võib rubilniku välja lükata. No lihtsalt arvamus.

[olli]

Pigem mitte sest praktikas ei toiminud vähemalt mõned aastad tagasi. Ehk pidevalt lükkas RV välja. Seda siis mõne erineva margi ja mudeliga.

Minule ütles paigaldaja samuti, et pigem mitte. Rõske ilmaga võib hakata lambist välja lööma kuna RVK on tundlik asi. Siseosa on plastiga kaetud, välisosa reeglina kõrgel seina peal, kaitsemaandus küljes. Kui tihti on üldse vaja välisosa käppida? Selleks ajaks võib rubilniku välja lükata. No lihtsalt arvamus.

Odavalt hiina pumbalt võib kõike oodata. Olen veendunud, et korraliku tootja pumbaga ja nõuetekohase paigaldusega seda probleemi ei ole. RVK on täpselt nii tundlik nagu tal peal kirjas. Kõige tavalisem ja inimese elu kaitsmiseks optimaalseim on 30mA rakendumisvooluga. Kuni mingi piirini on lekkevool kõigis elektripaigaldites paratamatu. See toimub läbi kõigi isolatsioonide, seadmete jms. Kui lekkevool ületab normatiivi, on tegu rikkevooluga. Kui mu mälu ei peta, siis statsionaarses ja kaitsemaandusega ühendatud seadmes (mida on võimalik vooluvõrgust eemaldada ainult tööriistade abil) on lubatud maksimaalne lekkevool 5mA. Üle selle on tegu rikkega, mis võib kujutada ohtu inimestele ja sel juhul tuleks tegeleda vea kõrvaldamisega, mitta kaitsme vahelt välja jätmisega.

[v6sa]

Pigem mitte sest praktikas ei toiminud vähemalt mõned aastad tagasi. Ehk pidevalt lükkas RV välja. Seda siis mõne erineva margi ja mudeliga.

Minule ütles paigaldaja samuti, et pigem mitte.
...

Eriti nendes paigaldustes, kus on võimalik ämm või mõni muu üleliigne saata asja kontrollima.

Härrased, elekter tapab hääletult. Igasugused märjad asjad võiks ikka läbi RVK käia. Kui see hakkab välja taguma, on RVK tarbeks eriti põhjust.

Samas on RVK vajalik vaid neis süsteemides, mida on võimalik töö ajal näppida. Kui pumba välisosa on 4 m kõrgusel seinal ja siseosa toa laes, siis pole see vast obligatoorne.... Paraku enamasti on välisosa kaunikesti haardeulatuses.

[Mahno]

Ei, minu pump tuleb kenasti betoonaluse peale maha, nii et kättpidi kallale minna pole kuigi raske. Ämma ka pole, keda katsuma saata,  nii et teeb pigem selle paarkümmend eurot kulutuse ja laseb läbi rvk.

[aavu]

Ei, minu pump tuleb kenasti betoonaluse peale maha, nii et kättpidi kallale minna pole kuigi raske. Ämma ka pole, keda katsuma saata,  nii et teeb pigem selle paarkümmend eurot kulutuse ja laseb läbi rvk.

Mul ka madalpaigaldus. Öelda tahtsin seda, et pööra tähelepanu sulatamisvee äravoolule. Plussis ilmadega pole lugu aga miinuse korral saab see agregaadialune kähku jäämäeks. Mul miinuse ajal vana vihmaveerenn pandud äravooluks nii 3m pikkune. Kui renn täis saab, on teda kerge eemal väändemeetodil tühjendada. Plastämber ei sobi, see puruneb tühjendamisel.

[tungla]

Kui palju oleks hea panna diiselkütusele lisandina kahetaktilist õli.et määriks aga ei hakkaks tahmama.

[veix__]

Diiselkütus ju määrib?

[Daff]

Diiselkütus ju määrib?

Kui on "valgendatud" siis vist ei taha määrida.     ????

[Talupoeg taluja]

Vene nafta oli parafiini täis ja polnud seal midagi vaja määrida. Nüüd on isegi lõhn teine ja tundub vedelam ka olema.
Ise olen pannud sisse vahest lausa suvalist õli natike ja ei ole juhtunud siin midagi. Vanemad mootorid ,vahet vist pole midagi. Uuematele lisades peab vist vaatama,et mida ja kuda.

T.

[veix__]

Ma eeldan, et siin on juttu ikka "normaalsest" tanklast ostetud diiselkütusest. Erinevate diiselmootoriga autodega sadu tuhandeid km sõidetud ilma mingit lisaõli panemata.

[aavu]

Kui palju oleks hea panna diiselkütusele lisandina kahetaktilist õli.et määriks aga ei hakkaks tahmama.

Kunagi ammu sai pandud silma järgi 100g nii 20-30 liitri kohta. Vahepeal oli kehva kütet mustalt liikumas.

[v6sa]

Ma eeldan, et siin on juttu ikka "normaalsest" tanklast ostetud diiselkütusest. Erinevate diiselmootoriga autodega sadu tuhandeid km sõidetud ilma mingit lisaõli panemata.

Ja sõidetakse ka edasi. Aga...
http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=31072&highlight=2T+%C3%B5li

Mul on CDI katlaga pereuniversaal, mille summutist väljuv tahmalont hõrenes märkimisväärselt peale 2% segule üleminemist. Samuti on kadunud käivitusraskused nullkraadi ümbruses. Samas on teisi kodanikke, kel asi vastupidi hullemaks on läinud. Mine võta kinni...

[Daff]

See kahetaktilise õli on üks "imevahend". Alles hiljuti oli juttu paari "spetsialistiga" kes rääkisid kuidas sellega ravitakse tigisevaid bensiinipumpasid.

[Talupoeg taluja]

See juba vana jutt..... No näiteks mul on siin üks vana Perkinsi mootor millel CAV rootorpump. See pumbake on saanud millalgi garantiiajal remonti ja ka mõne aasta eest vahetati Oisus tihendid. Aga muidu saab see asi varsti 40 (neljakümne) aastaseks. Jummala vilets asi,eksole....ei pea üldse vastu jne.   Kuna pump on kulunud siis palava ilmaga turuplatsis seistes uuesti käivitades laisalt võtab elu sisse.... see näeb siis välja selliselt,et starter ketrab ja kui mootor on paraja hoo sisse saanud,nagu meelitamise peale kargab käima pikkamööda. No ja siis saigi natuke küttele õli lisatud. Peale seda enam probleeme ei esinenud. Jahedaga muidugi läks niisama käima. Eks see näitab kogu pumba kulumist. Ehk siis nafta on nii vedel,et ei jõua enam pihustist läbi minna. Eks see õli teeb paksemaks ja kohe mure lahendatud. Ma ei jäänud muidugi loorberitele puhkama vaid lasin pihustisurvet mõne aja pärast 5 atsi võrra madalamaks. Jälle kärab.
Nojah,kellele imevahend,kellele lihtsalt õli.

[ivoalaska]

Uute crd masinate puhul pigem mitte kasutada. 2 taktiline õli sisaldab aineid, mis pikemas perspektiivis kahjustavad pihusteid, katalüsaatorit, dpf-i. Kui insenerid on loonud teatud süsteemi käima puhtalt diisli (tänapäeva nõuetele vastava) peal, siis nii nad peaksid ka käima. Igasugu lisaained on nagu püksi kusemine, korraks tundub hea aga pärast enam mitte.
Kes väljamaa keelt mõistab, siis näiteks siin http://www.fuelexpert.co.za/2-stroke-oil...-study.php üks uuring selle kohta aga sarnaseid on tehtud mustmiljon veel. Kusjuures nad kõik on jõudnud lõpuks samale järeldusele.

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

Kas keegi on kuskil näinud müügil väikest soojapuhurit 300-500w. Justnimelt puhurit.

Tänan.

T.

[v6sa]

Uute crd masinate puhul pigem mitte kasutada. 2 taktiline õli sisaldab aineid, mis pikemas perspektiivis kahjustavad pihusteid, katalüsaatorit, dpf-i. Kui insenerid on loonud teatud süsteemi käima puhtalt diisli (tänapäeva nõuetele vastava) peal, siis nii nad peaksid ka käima. Igasugu lisaained on nagu püksi kusemine, korraks tundub hea aga pärast enam mitte.
Kes väljamaa keelt mõistab, siis näiteks siin http://www.fuelexpert.co.za/2-stroke-oil...-study.php üks uuring selle kohta aga sarnaseid on tehtud mustmiljon veel. Kusjuures nad kõik on jõudnud lõpuks samale järeldusele.

Täpsustame siis, et kasutada ei tohiks masinatel, millel on nii heitgaaside selektiivkatalüsaator kui tahmafilter. Õli mõju neile võib (kuid ei pruugi, eksiole) olla hävitav.

Esimese põlve ühisanumsissepritsega mootoritele ei tee väike õlilisa üldse midagi ja pelga redokskatiga hilisematel mootoritel pole ka midagi õlist pahandamas.

Loomulikult oleks õige iga 1x0 000 km järelt pihusteid ja 300 000 pealt KSP vahetada, aga kesse raatsib, eksole.

[ivoalaska]

Noh laias laastus on tänapäeval soovitatav kasutada seda kütust, mida konkreetse mootori tootja on ette näinud konkreetses mootoris töötama. Me võime siin foorumites mõelda, kuidas talupoja mõistusega asjad paremini käiksid aga reaalsus on see, et inimesed kes kogu selle krempli on töötama pannud ( mitte ainsuses, vaid sajad insenerid) siis nii tõenäoliselt peakski olema. Muuseas, kas keegi teab peast öelda, kui suur on tänapäeva otsepihusti nö pihusti ava, kus kohast kütus läbi surutakse, või kas keegi on hoidnud käes modernses pihustis olevat pihusti sulgemiseks kasutatavat kuuli/klappi (ok see on natukene retooriline küsimus Igasugune võõrkeha seal, olgu sees siis tingitud halvast kütusest või teleturu lisaainetest võib tekitada päris palju pahandust. Ma pakun, et esimesed pihustid ( mis pandi tööle kuskil 1900 aastal +/- 10 aastat, peast ei mäleta) ei olnud nii tundlikud. Tänapäeva asjandused on seda aga see on kompromiss efektiivsuse arvelt.