Postitused: 1,836
Teemad: 12
Liitus: Oct 2004
Maine:
16
(20-11-2017, 10:56 AM)13piisab Kirjutas: lihtsalt huvipärast: kui kahjulik on (päris hästi) sädeleva rootor-harjad ühendusega AC-mootori kasutamine mootorile endale?
(paistab, et mu 220mm ketaslõikuril lõpetas millegipärast kondensaator töölepingu. Plaanitud tööga oli aga vaja maha saada ja pruukisin masinat sädememerest hoolimata 10..15min. Tegi kohati lausa paugukesi - ilmselt suudab kivitolm soodsates tingimustes "plahvatada"?)
Rootori mähis arvatavasti õhtal.
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Postitused: 2,171
Teemad: 97
Liitus: Jun 2009
Maine:
30
(20-11-2017, 19:33 PM)Walter Kirjutas: Rootori mähis arvatavasti õhtal.
"Rootor" on vahelduvvoolu mootorites ja ei oma mähiseid! Õige nimetus on "ankur"
Parimat h2rra
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Postitused: 1,836
Teemad: 12
Liitus: Oct 2004
Maine:
16
(20-11-2017, 19:53 PM)h2rra Kirjutas: "Rootor" on vahelduvvoolu mootorites ja ei oma mähiseid! Õige nimetus on "ankur"
Parimat h2rra
"Rootori" all pidasin silmas üldisemat terminit asjade kohta mis käivad ringi
aga tänud täpsustamast! Seda et vahelduvvoolu mootorite rootoris ei ole mähiseid on nüüd küll midagi uut. Levinumad on lühisrootoriga mootorid (ilma harjadeta, rootori mähiseks on kas alum. või vaskvardad mis otstest kokku ühendatud) ja vähemlevinumad faasirootoriga mootorid (3 kontaktrõngaga ja harjadega).
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Postitused: 2,374
Teemad: 9
Liitus: Feb 2010
Maine:
13
22-11-2017, 07:02 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-11-2017, 07:05 AM ja muutjaks oli
maisalup.)
Kui mõistlik mootor on Deutz F2L712 ? Kuidas on head ja vead ning kuidas on näiteks hoolduseks kuluvate osade kättesadavus?
Postitused: 1,585
Teemad: 20
Liitus: Jul 2008
Maine:
28
Kolmepotine Deutz jääb vist minu värskelt soetatud Volga sillaga murutraktorile natuke suureks, kahest kujutan ette,kas kolmene on sama, mis kunagi järelveetavatel rullidel peal oli.
Midagi oleks vaja, olen mõelnud vahemikus 9-15 HP, pöörded polegi määravad, neid tuleb nii ehk naa muuta.
Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Postitused: 2,374
Teemad: 9
Liitus: Feb 2010
Maine:
13
kas selle 2 või 3 pütise vastu huvi?
Postitused: 319
Teemad: 3
Liitus: Jan 2015
Maine:
5
23-11-2017, 19:54 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 23-11-2017, 20:11 PM ja muutjaks oli
ivoalaska.
Muutmise põhjus: lisainfo
)
Selline küsimus, et kas siinsel rahval oleks kellelgi rentida treilerit nädalavahetuseks? Vaja oleks üks vanatehnika Virumaalt Tallinna toimetada. Hea oleks, kui treila ees on ka vints, millega masin treilerile sikutada. Tegemist üle keskmise suure ameerikamaalt pärit pereautoga.
Muidugi kui kellelgi oleks pakkuda teenus puksiirautoga, võib ka ühendust võtta. Puksiiri teenus sobiks laupäev, pühapäev.
Postitused: 655
Teemad: 25
Liitus: Jan 2013
Maine:
1
Rendihaagis.ee, neil on korralik kärupark, väiksest kutsikast kuni suure plateni (2.2m x6m)
Postitused: 257
Teemad: 17
Liitus: Apr 2008
Maine:
0
24-11-2017, 14:20 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-11-2017, 14:21 PM ja muutjaks oli
Jahimees.)
Kuna ma pole sellist teenust kunagi pidanud sisse ostma, siis kus võiks saada värvida kvaliteetselt vedelvärviga musta ja valget värvi väikeseid alumiiniumist lambikupleid vesialuselise värviga (seest ja väljast)? Musta ja valget värvi mõlemat 400 tükki. Rõhk sõnal kvaliteet. Ei taha pärast tegijaga laskuda arutellu, kas ma ikka ütlesin, et ei või olla mustusetükke värvis, ebaühtlast katmist ja muid vigastusi.
Postitused: 659
Teemad: 24
Liitus: Nov 2008
Maine:
7
Tere tere
Küsimus siis selline: Vaja oleks vahetada betoonlaega garaazil 5 klaasplokkidest laotud akent tänapäevasemate plastikakende vastu. Miks??? Kuna klaasplokid on enamuses katki ja noh eks soojapidavus on ka oluline.
Nüüd aga küsimus - klaasplokkidele on laotud otse peale tellissein. Ilma silluseta. Seetõttu ilmselt ka need plokid paljud katki on. Et kuidas oleks kõige valutum saada see sillus sinna vajaliku koha peale et lagi ja sein jääksid kandma? Aknad ise 1000x1600 3tk ja 1600x1600 2tk. Plokkide peale on ~1000mm laotud lihtsalt tavaline silikaatkivi.
Eeldades, et pragunenud silikaadiosa jääb üles seisma kui klaasplokid alt ära lüüa, siis kas teha lihtsalt kõrgemate servadega kast silikaadi alla ja see siis armatuuri ja segu täis tampida. Kandmise kohad on väiksematel akendel iseenesest kohe kõrval olemas. Suurematel on üks kandev post(mida on iga meetri tagant) vahelt ära lõigatud...
Või on ka olemas mingisugust makroflexi taolist segu, mis tahenedes natuke paisub ja sellega surub paremini ülespoole ja tõstab ehk noid pragusid rohkem kokku tagasi? Mingeid suuri pragusid iseenesest ei ole, aga segukihtide vahele on tekkinud siis mõrad, mida oleks hea vähendada.
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Postitused: 1,183
Teemad: 23
Liitus: Aug 2011
Maine:
28
(24-11-2017, 21:20 PM)nustu826 Kirjutas: Küsimus siis selline: Vaja oleks vahetada betoonlaega garaazil 5 klaasplokkidest laotud akent tänapäevasemate plastikakende vastu.
Nüüd aga küsimus - klaasplokkidele on laotud otse peale tellissein. Ilma silluseta. Seetõttu ilmselt ka need plokid paljud katki on. Et kuidas oleks kõige valutum saada see sillus sinna vajaliku koha peale et lagi ja sein jääksid kandma? Aknad ise 1000x1600 3tk ja 1600x1600 2tk. Plokkide peale on ~1000mm laotud lihtsalt tavaline silikaatkivi.
Üks kaasfoorumlane juba andis sellele minu arvates täiesti insener-pädeva lahenduse:
(07-11-2017, 18:45 PM)maisalup Kirjutas: Me ehitusel tegime seinale sillused karprauast, mõõtsime karbi mõõtude järgi jooned seinale, servade kohale lõikasime relakaga sooned, siis läbi seina puurisime avad ning keermelatiga karprauad omavahel jäigalt kokku. Peale seda võis ava sisse lõhkuda. Hiljem keevitasime alt poolt veel iga poole meetri kohta 5mm paksusest lattrauast ribad mis kahel pool seina olevat karprauda koos hoidsid. Nii nägi lausa projekteerija ette avade tegemist, karpraua mõõdud erinesid vastavalt kandevõimele
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.