[olli]

Kui kirves kinni jääb, võib vastu nipplit küll saada.

[v6sa]

Kaugelt vaadates asi eriti ohtlik ei tundu jah. Selle eest on õppinud kätes tootlus metsik, mida kõrval laiuvatest hunnikutest otseselt ka näha. On ilmavõrgust nähtud kordi ohtlikumaid riistapuid ja siiamaani veel suhteliselt elus : )

Kõik need preparaadid on head seni, kuni kõik läheb plaani järgi. Aga kui operaator läheb ülbeks ja hakkab "oksi giljotineerima" või ühte lühikeseksjäänud klotsi teisega jätkama, on pika laua äärde sattumine vaid aja küsimus.

Kuigi ka mul tekkis küsimus, miks peab see nookur nii ägedasti uhama.

[alfredo]

Kuigi ka mul tekkis küsimus, miks peab see nookur nii ägedasti uhama.

Ega siit kaugelt vaadates asjale mingit loogilist põhjust leida on tõesti keeruline. Ilmselt seotud tooriku eripäraga vms.

Aga tegelikult oleks ka paar küsimust.
Hetkel on käsil üks pooltoores projekt puulõhkumise alal ja  suureks eeskujuks sai selline seadeldis. Enamus riistapuid on millegipärast just vastupidise põhimõttega tehtud, et halgu lükatakse ja kirves on paigal. Minu tagasihoidliu arusaamise kohaselt on see "kirvevariant" hoopis ohutum ja mugavam, kuna halgu ei pea uuesti töötsooni tagasi tõstma, vaid ainult nihutama jne-jne. Ehk on siin siiski mingi konks, mida noor ja roheline huviline kohe läbi ei hammusta ja enamusel on siiski õigus? No näiteks ei ole näha seda osa, kuidas pakk pooleks saab.
Teine küsimus oleks seotud sellega, et kust kohast võiks otsida selliseid keevitatavaid laagripukke, millest esimeses vaatamises need liigendmehhanismused on tehtud?

[olli]

Alas-kuuli kataloogis on keermega (nii sise- kui väliskeermega) sellised otsad olemas. Kuigi tundub et need vist päris nii robustse masina jaoks mõeldud ei ole.
http://ee.maedler.de/product/1643/1126/1...nengewinde

[alfredo]

Olen lihtsa variandi unistusest valmis käkerdanud, kuid suurem huvi läks arvatavaste üle. Ostsin vahepeal uue kirve ja see ei tee oma tööd halvasti, lisaks on minu lemmikkonstruil peale lihtsuse üks oluline puudus, eriti veel tigureduktoriga pronkshamba puhul. Nimelt saab enamuse paugust alati üks ja sama piirkond hammastikust, ning väiksema reduktori peale suurema mootori monteerimisel andis see kohe ka tulemuse - hammakas katki. Põhimõtteliselt saan aru, et seda viga oleks võimalik paranda sellega, kui kepsule ülekandumisel liiguks "käpp" võlli suhtes mingi jao. Nagu kella hammakatel lükatakse vastavalt pendli võnkumisele kogu mängu ühe astme võrra mängu edasi ja nii edasi. A kes sellist asja viitsib teha, eriti praegu, kui tuba soe, aga õues pasarahe vaheldumisi pimedusega. Ju jääb.

Needusest sattus nägemiseks lühikese silindriga "nokk". Eeliseks pikakäigulise ees siis kiirem tsükkel. Vaevalt, et mind enam hüdrousku käänata on võimalik, kuid ehk kedagi huvitab, vähemalt vaadata.

[pkmp]

Niisiis, veidi on edenenud:

   

Uba selles, et kui suurt traktorit ei ole, siis tuleb lihtsalt aeglasemalt teha ja saab ikka  kõik hakitud.

Reduktor, elektrimootor kogu lugu.  Võidad jõus, kaotad teepikkuses.
120mm Poola tööorgan, kõik, mis sisse mahub saab hakitud ka.  Tammed, saared, oksakohad, vahet pole.
 
Jupid ämbriga puistesse salvedesse kuuri kuivama, edasi vanniahi, töökoja kamin jne.  Näis kas ükskord katla automaatse toitmiseni ka jõuab.

[viplala]

Reduktor, elektrimootor kogu lugu.  Võidad jõus, kaotad teepikkuses.
120mm Poola tööorgan, kõik, mis sisse mahub saab hakitud ka.  

Mu oma peaks nädala lõpuks jõudma. Võtsin ka ainult tööorgani R200, kogu krempli jaoks pappi polnud. Mis reduktorit sa kasutad, millist mootorit ja palju ülekanne on? Mul läheb küll traktori taha kuid võibolla teen ka elektri võimaluse.

[pkmp]

Reduktor on osta.ee-st pihku juhtunud tuttuus 3 astmeline silinderhammasratastega reduktor, mille väljuva võlli ava 65 mm.  Sellega oli kõige lihtsam proovida, poest sisekuuskandiga kardaanipuks vahepuksiga avasse ja otse tööorgani võlli otsa. Vahetugi on ka.

Ülekandearv 1:20

Elektrimootor ühe seisva agregaadi küljest laenatud 7,5 kW 950 pööret, rihmad 2B 1:1

Väga tõenäoliselt saaks kiirema reduktoriga ja sama mootoriga ka piisava jõuvaruga käima aga kuna maht (praegu veel) ei ole nii suur, et kiirus/aeglus ei häiri, siis kunagi hiljem võib proovida.  Tsiteerides: "reservi peab ikka olema"

Elektrimootoriga töötava eelis on see, et traktor on ju kinni, kui kaikaid ette on vaja vedada. Transportöör, mis tükid konteinerisse veab käib niikuinii elektriga. Lihtsam on minul praegu vähemalt vedada kaikaid jupitamis- ja ladustamispaiga lähedusse, kui pärast tükke mingis taaras kuhugi tõsta-kallutada-laadida.

Kuigi olemas on ka tonnise võrguga bigbagi tõstmise-vedamise U-raamiga  käru, millega seda teha saab.

Hiljem tekivad võrkkonteinerid ja võrkpunker, millest ükskord udupeen automaticus-mechanismus  need kuivanud  "king-size-pelletid"  edasi põlema toimetab.

[viplala]

Ülekandearv 1:20

Elektrimootor ühe seisva agregaadi küljest laenatud 7,5 kW 950 pööret, rihmad 2B 1:1

Väga tõenäoliselt saaks kiirema reduktoriga ja sama mootoriga ka piisava jõuvaruga käima aga kuna maht (praegu veel) ei ole nii suur, et kiirus/aeglus ei häiri, siis kunagi hiljem võib proovida.  Tsiteerides: "reservi peab ikka olema"

Poolakad said just valmis uue elektrilise rebaki, 22kw mootoriga. silma järgi on kiirus viidud läbi rihmaratta umbes 4x alla ja võlli kiirus võiks jääda sinna 400-500 juurde äkki. Tegemist on muidugi R200'ga mis vajab paar korda rohkem võimsust kui sinu R120 lõikeorgan. Seega ma usun et su 7,5kw mootor koos 1/20 reduktoriga on umbes 10x võimsam kui vaja oleks ja isegi siis oleks veel varu piisavalt   

[pkmp]

Oh oleks ometi ka mõni poolakas, kes näitaks mida ja kuidas nad nende klotsidega pärast peale hakkavad.

Hea on kast täis teha toorest kaseklotsi aga mis edasi? Vett ei ole mõtet ei materjali sees vedada ega ka katlas aurutada.

Pole YT ühtegi sellist videot ette juhtunud, kus Polek ja Lolek klotse täis kasti kõrval kukalt sügavad...

[Marko]

kes näitaks mida ja kuidas

Labidaga ahju? Või kaminasse?
Kuivatamiseks teeksin euroaluste peale võrgust kastid, mida saab vajadusel ka üksteise otsa tõsta.
Maastikukäru aluste transportimiseks on letikaup. Saab ka ise midagi kombineerida muidugi.
Ma olen sellise kütte üle palju juurelnud, seepärast ka kiire vastus. Ei ole nö "puusalt tulistatud"

[viplala]

Oh oleks ometi ka mõni poolakas, kes näitaks mida ja kuidas nad nende klotsidega pärast peale hakkavad.

Hea on kast täis teha toorest kaseklotsi aga mis edasi? Vett ei ole mõtet ei materjali sees vedada ega ka katlas aurutada.

Pole YT ühtegi sellist videot ette juhtunud, kus Polek ja Lolek klotse täis kasti kõrval kukalt sügavad...

Lasen tunni ajaga 10 ruumi klotse sellistesse võrkudesse https://www.kuldnebors.ee/81384868

Seejärel tõstan need kuivama ja talvel tõmban Roklaga otse katla kõrvale. Vähemal hakkan mina nii tegema. Ja seejärel võin oma vaba ajaga kas mune soojas sügada või kukalt, eks ma siis otsustan.

[alfredo]

Teoreetiliselt saaks väiksema fraktsiooni läbiajamiseks sarnast masinat tarvitada. Aga vaevalt, et nad sellise väljamineku teevad. Pigem leitakse mõni tubli vanainimene, kes sama töö ilma rahalise kuluta ära teeb.

[kolentin]

Oh oleks ometi ka mõni poolakas, kes näitaks mida ja kuidas nad nende klotsidega pärast peale hakkavad.

Hea on kast täis teha toorest kaseklotsi aga mis edasi? Vett ei ole mõtet ei materjali sees vedada ega ka katlas aurutada.

Pole YT ühtegi sellist videot ette juhtunud, kus Polek ja Lolek klotse täis kasti kõrval kukalt sügavad...

Lasen tunni ajaga 10 ruumi klotse sellistesse võrkudesse https://www.kuldnebors.ee/81384868

Seejärel tõstan need kuivama ja talvel tõmban Roklaga otse katla kõrvale. Vähemal hakkan mina nii tegema. Ja seejärel võin oma vaba ajaga kas mune soojas sügada või kukalt, eks ma siis otsustan.

Ma vist laseks 40-50l võrkudesse ja viskaks koos võrguga katlasse. Katel peab muidugi nii suur olema, et terve võrk kenasti uksest sisse saaks lennata..
Kahtlemata on väikestesse võrkudesse tülikam toppida, aga riita laduda on neid hea ja kuivavad ka kenasti.

[diesel]

Seejärel tõstan need kuivama ...

paluks täpsustada. sarnaste võrkude sees puistatud pliidipuud õues ja müts peas ei kuivanud eriti. klotsid hulka tihedamalt, hakkest rääkimata, seega õhk väga läbi ei käi ja kuivamist vast ka suurt ei toimu.

[muska71]

Seejärel tõstan need kuivama ...

paluks täpsustada. sarnaste võrkude sees puistatud pliidipuud õues ja müts peas ei kuivanud eriti. klotsid hulka tihedamalt, hakkest rääkimata, seega õhk väga läbi ei käi ja kuivamist vast ka suurt ei toimu.

kui võrku pilduda puud siis vast jah,aga kui kenasti laod nagu riita siis kuivavad küll.

[viplala]

Seejärel tõstan need kuivama ...

paluks täpsustada. sarnaste võrkude sees puistatud pliidipuud õues ja müts peas ei kuivanud eriti. klotsid hulka tihedamalt, hakkest rääkimata, seega õhk väga läbi ei käi ja kuivamist vast ka suurt ei toimu.

Küll kuivavad kui aega antakse. Mütsi all on füüsikaliselt võimatu, et puu ära ei kuiva. Alati võib teha ka mitme aasta varu korraga ette. Klotsid ja hake veidike vale kõlaga. R200 suudab tükeldada kuni 18cm läbimõõduga puu 15+- cm juppideks. Selliste juppide vahele jääb päris isukalt õhuvahet. Riidas on puu isegi tihedamalt kokku pakitud. Päris hakkega läheks jah raskeks kuivamine. Pool maailma pakib täna puud kottidesse või võrkudesse. Pole kuulnud, et mingeid probleeme esineks kuivamisega. Mul on kuivanud katuse all, lõigatud ja lõhkumata lepp, ka hunnikus ära, nii et talvel olen teinud ja järgmine talv kütnud. Katel ei küsi, kas tegemist on lõhutud või lõhkumata puuga.

[pkmp]

Nonäe, diskussioon missugune:
R200 võib süüa küll ka 18 cm puud aga sellest saab juba korralikku halgu ju?
Kes tõstab 3meetrise 18cm jämeda tüve masinasse? ja nii 100x järjest?   Tõstukilugu siis.

OK. Aga igasuguse puidumajanduse aluseks ongi sorteerimine.

Olemas on mul sellised variandid: "ämbriga salve"  "kasti abiga 60 liitrisse võrkkotti"   "transportööriga 1m3 bigbagi" "restidest konteinerid"  "võrkseintega punker"  ja "maastiku Rocla"

ja kuivamise teema saab järjest nende kõikidega järjest ära proovitud aga suur küsimus on just see, et: "mis saab edasi?"

Labidaga või võrkkotiga katlasse on väga "low-tech" ja see ei lähe mitte. 
No ei taha käsitsi tõsta, ei taha.
Too poolakate punker on hakkele, mitte klotsile.

Katel korraga kõrvuni täis panna toob kaasa omad jamad, põlemispind on palju suurem kui halgudel, kui kõik korraga põlema tõmbab ja siis katel heilhitleri klapi alla laseb, hakkab gaasistamine mis jõuab varem või hiljem pauguni.  (olla siin foorumis proovitud...)

Üks konteinerhakkekatlamaja tootja kasutas klotsimaterjali tavahakke söötjale parajaks tegemiseks schredderiks kutsutud kahe võlli ja sektorteradega purustajat, see oleks vahetükina võimalik... aga tuleb prooviks valmis teha. (mudel ja joonised on tegelikult olemas)   Tegemine=kulu, ringiajamine= kulu.

Hirmus isu oleks leiutada söötur-aparaat big-bagi täie klotside ja katla vahele, vot kellel on sellisest mõtteid?

Kusjuures ka big-bagi ei tahaks katlamajas punkrisse puistamiseks ümber keerama hakata.

[Marko]

Automaatsöötmise rakendamise projekteerimise teeb keeruliseks mõõtkava. Kardetavasti tahad kasutada katelt, mille sööduava on selline paar- kolmsada milli lai. Sinna peabki käega või labidaga panema, sellist masinat on sisuliselt võimatu teha. Kui see nõelasilm oleks näiteks kolm-neli korda suurem, võiks kaaluda hüdraulikaga liigutatavat sahtlit. Loomulikult tähendab see uue katlamaja ehitamist, baasiks võtaks ca 30 ruutmeetrit. Sinna mahuks ka punker kuu aja varuga ja muidugi paneksin selle ruumi kerge ülerõhu alla, et täitmise hetkel tuppa tossu ei tuleks.

[viplala]

R200 võib süüa küll ka 18 cm puud aga sellest saab juba korralikku halgu ju?

Aga milleks seda halgu on vaja? Kui haluga tahaks tegeleda, ostaks mootoriga kirve endale. Selle kõige point ju ongi, et jääks ära tükeldamine, lõhkumine, riita ladumine, riidast tassimine. Tegelikult saab asja ajada ka otse metsas. Puu maha, otsapidi rebakki, rebakist lindiga kärus olevasse 1m3 võrkku. Kodus tõstad võrgud kärust maha. Jääks ära ka tüvede liigutamine siia sinna. Ja ega halgudest täiesti 100% ei pääse. 18cm ei ole ju viimane mõõt metsas.

Kes tõstab 3meetrise 18cm jämeda tüve masinasse? ja nii 100x järjest?   Tõstukilugu siis.

Aga kes keelab jämedamad 1.5m saagida või kui võimalus on siis jah tõstukiga. 

Katel korraga kõrvuni täis panna toob kaasa omad jamad, põlemispind on palju suurem kui halgudel, kui kõik korraga põlema tõmbab ja siis katel heilhitleri klapi alla laseb, hakkab gaasistamine mis jõuab varem või hiljem pauguni.  (olla siin foorumis proovitud...)

Oleneb katlast, kuid üldiselt seda ei juhtu kui tõmme on olemas. Mingi teema meenub selle suure tünnkatlaga (nimi ei meenu) mis põles 24-48h järjepanu madalal temperatuuril ja sittas korstent, kuid tavalise katlaga mingit pauku ei tohiks käia.

Hirmus isu oleks leiutada söötur-aparaat big-bagi täie klotside ja katla vahele, vot kellel on sellisest mõtteid?
Kusjuures ka big-bagi ei tahaks katlamajas punkrisse puistamiseks ümber keerama hakata.

Ennast õnneks see ei sega, et pean katla alla puid loopima. Mõnus tegevus minu meelest, kuid eks kõigil on omad soovid ja nägemused asjadest.