Äkki keegi jagab soovitusi enne kui katsetaks pinnavärvile pinnavärviga värviparandusi teha? Kahtlused tekivad hajutamise osas. Tahaks näiteks ukse teha aga mõtlesin et võiks siis naaberukse ja veidi tiiva pealt hajutada...
1200p matiks, laiemalt kui hajutus alla
peale värvimist hajutuskohad uuesti 1500p (tegelikult ka parandatud koht, sest nagunii jäi ju apelsiin)
poleerimine ja võiks jääda okei?
ps. imesi ei oota aga selgelt erineva tooniga üksik keredetail ei meeldi ka.
Pinnavärviga hajutuse tegemine on põhimõttelislt surnult sündinud ettevõtmine,neid hajutusi maha ei poleeri või peab olema ilge vedamine et silma ei riiva.
Tere! Käsil on üks vaz 2106 värvitöö. Mureks uksed, mille mõlgid on siit- sealt nn plekksepa poolt spotteriga välja kakutud. Enda poolt sai vibraga kerge pinnarooste siit sealt ukse välisplekilt eemaldatud, ning teiseltpoolt väikese liivapritsiga lasin valtsiümbrused ja muu puhtaks- ukse välispleki kaitseks sai ukse sisse 2 kihti tavalist pappkasti pappi pandud pritsimise ajaks, et plekki välja ei venitaks. Edasi lauspahtlid ja krundid nagu ikka, mis sai 40cm klotsiga sirgeks lihvitud (P80 kuni P320 tahma sai kasutatud jne.). Uksed said muidu suht sirged aga tee või tina- ikka näen nurga all uksepleki põõna kohad silikonipesuga kastetud uksel ära, mis jooksevad ülevalt alla. esiustel on 2 põõna ja tagaustel 1 põõn, mis on keskel. On hullemaidki juppe siregeks pahteldatud aga aru ma ei saa, miks nurga all need plekipõõnade/tugevnduste virvendused näha on? sellist jama pole veel olnud. Äkki oskab mõni midagi aitamiseks öelda?
(23-02-2018, 20:56 PM)jupiter22 Kirjutas: On hullemaidki juppe siregeks pahteldatud aga aru ma ei saa, miks nurga all need plekipõõnade/tugevnduste virvendused näha on? sellist jama pole veel olnud. Äkki oskab mõni midagi aitamiseks öelda?
Ei ole siin kosta muud kui,hoiad hinge kinni klotsile mitte mingit survet ei avalda ja muudkui silud ja krundid jne.Nägin ka nende ustega kurja vaeva ja vist ka väga ei saandki välja,kui nii enmv.õnneks näeb neid def.aint liikumise pealt.Ma muidugi ei eemaldanud kõike mis enne mind oli sinna peale määritud ja ka mingite uste sisse oli topitud mingeid puuliiste ja ma need ka sinna jätsin.Muidugi algselt ei olnud ka ette nähtud,et töömaht nii suureks kujuneks. http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id..._id=395001
Kompleksusest niikui polegi ülesvõtet http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id..._id=395001
(27-11-2016, 01:29 AM)Marko Kirjutas: Õige sõna on hüGroskoopsus.
Hügroskoopsus on ainete, näit. happed, soolad, ka pidurivedelik, omadus siduda (imada) vett (ka õhuniiskust)
Klaasplasti veekahjustuste kirjeldamiseks kasutatakse sõna 'osmoos'. Klaaskiud ise vett ei ima, lihtsalt klaasplasti vormimiseks kasutatav vaik on suht paks ja plasti sisse jääb ikka õhku. Kui nüüd gelcoat vett ei pea (ja ajapikku see juhtub) tungib vett klaasplasti sisse nendesse tühikutesse. Ja siis tuleb temperatuurimuutus, vesi külmub ja/või paisub ning tühikud ja gelcoati lekkimine muutuvad suuremaks, tsükkel tsükli järgi.
Hea peremees võtab seepärast paadi aegsasti enne külmasid veest välja ja laseb ära kuivada, või hoiab lausa soojas ruumis. Autokeredetailidele kehtib sama. Klaasplasti 'haiguse' kindlaks tundemärgiks on sellised 'paised' plasti pinnal, gelcoat on punni lükatud.
Siit näiteks võib pilte vaadata http://www.pbo.co.uk/expert-advice/diy-o...pair-26475
(25-12-2016, 18:49 PM)alfredo Kirjutas: ...
Uks oli muidu ise jumala korralik, ei roostet, ei midagi jne. Milleks siis vahetada, kui samast veel asja saaks? tuksub mul siiamaani peas, mõnikord.
Ei olnud ju korralik, kui volt sees. Oli vigane. Ja jääbki selliseks, ka paksu pahtlikorra all.
See on muidugi õige, et me elame sedapalju hästi, et igasuguse jamaga tegelda ei viitsi. Teravate voltide väljavõtmine disainitud paneelidest on kuuldavasti aga kaunikesti šitt töö, kus nõudliku kliendi meele järele mitteolemise tõenäosus on üsna kõrge. Eks sellest ka ebameeldivuslisa hinnapakkumises...
v6sa oskab ikka heasti ära rääkida lahti seletada,mida krdit sa küll sööd...
Kas keegi oskab öelda millise firma toodetud epokrunt on hea .Või pole neil vahet . Ise olen kasutanud hagmansi kahekomponentset . Kas sellest on mõne teise firma toodang parem? On kellelgi mingeid kogemusi ?
(Seda postitust muudeti viimati: 31-03-2018, 09:19 AM ja muutjaks oli rollfix.)
Näha ju, et rooste on läbiv. Paranduse korral keevitustöödest ei pääse.Korrosioonitõrjevahendid hakkavad läbi pahtli väljapoole imenduma ja värv koorub lõpuks maha.
P.S. Selles kontekstis on sõna ,,korralikku,, kahe k-ga. Parimat!
(Seda postitust muudeti viimati: 01-04-2018, 09:08 AM ja muutjaks oli Mart Laanelepp.)
Ajutiselt üheks suveks ilusaks tegemiseks tõmba pahtel peale ja värvipoest küsi auto järgi toonitud sprei. Tegelt on K-Rauta riiulipeal ka täpselt õige toon kohe võtta.
(01-04-2018, 09:08 AM)Mart Laanelepp Kirjutas: Ajutiselt üheks suveks ilusaks tegemiseks tõmba pahtel peale ja värvipoest küsi auto järgi toonitud sprei.
Kahekomponentne kiirkivistuv liim. Julgen arvata, et jääb kauemaks pidama kui pahtel.
Ehk keegi teab - ma värvisin täna oma vana Audi üle. Kõik kena, 4 päeva eelttööd ja vastu õhtut jõudsin ka värvimiseni. Aga sain poole ettenähtud värvikogusega hakkama, punane "tornadorot" Audi toon, valge täitekrundi peal kattis nii hästi. Ja läks juba päris hämaraks ja lõpetasin.
Küsimus selles, et kui nüüd homme hommikul avastan, et kuskilt ikkagi kumab läbi vms., siis kuidas teine kiht värvi peale kanda. Kas karestada või on kuivamisaeg kuivas garaažis sellise meie öötemperatuuriga nii pikk, et võin hommikul silikoonipesuga üle tõmmata ja kohe teise kihi selga veel panna?
Kui juba korra kuivada lased,pead igal juhul matistama kui uuesti tahad värvida. Aga ma ei julgeks vist lihtsalt garaazis suht jahedas seisnud värvi veel hommikul eriti torkida. Kui on pinnakas,siis pead värvima vajadusel kogu parandatava detaili ära. Vastasel korral jäävad sul parandatud koha servad näha. Ja kui värvid näiteks ühe ukse teist korda veel üle, võid üllatusena avastada,et see nüüd hoopis teist tooni punane on. Valge krundi peale punane läheb heledamaks. Aga ei pruugi ka midagi juhtuda.
Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid. MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Võtab siis suuremalt ette. Aitäh!
