Mõistusevastased manöövrid liikluses

Tahad enda alaväärsuskompleksi välja elada - mine maanteele ja näita seda ka teistele.
Vasta

(13-08-2018, 00:04 AM)Mossemees Kirjutas:  Teist korda üheksakümnendate algul, kui lääne autod muutusid kättesaadavateks ja 20 aastat vana mersu või bemaririmaka omaniku arust oli mistahes Nõukogude päritolu liikurist mööda mittesõitmine karistatav.

Tõsi see on, 1991 aastal oli hukkunuid 1 aastaga sama palju kui praegu viimase 7 aasta jooksul kokku on olnud. Ja keskmisena võttes 1991 iga neljas õnnetus lõppes 1 surmaga.


Olukord oli siis veel eriti hull selles valguses, et praegu on Eestis registris 725 000 sõiduautot ja aastal 1991 oli 261 000 ehk autosid oli 3x vähem, aga hukkunuid 7x rohkem.
Vasta

Mul üks 1970 sündinud tuttav rääkis vahetust kroonieelsest ajast, kui ajast, mil baarid-kõrtsid olid (noori) inmesi täis ja käis üks suur pidu, kuna selle raha eest midagi mõistlikku osta polnud. Kõik muutus paugust peale kroonile üleminekut.
Vasta

(13-08-2018, 01:47 AM)Alts Kirjutas:  Mul üks 1970 sündinud tuttav rääkis vahetust kroonieelsest ajast, kui ajast, mil baarid-kõrtsid olid (noori) inmesi täis ja käis üks suur pidu, kuna selle raha eest midagi mõistlikku osta polnud. Kõik muutus paugust peale kroonile üleminekut.

Jällegi räägivad taolisi asju mingid tohletised kelle noorusaeg jääb ürgaega ja sealt lähtuvalt on hea targutada. Enne krooni aega ja ka krooni aja alguses oli baari taoliseid kohti lihtsalt nii vähe, et terve rahvas pidi end suruma suvalistele peldikupukkidele, hea oli kui üldse koha said kuhugile taburetile oma pee istutada. Tänaseks on baare tekkinud nagu seeni peale vihma, noored käivad seal nii nagu ka enne. Proovige oma prillid pee alt välja kiskuda ja tehke õhtuses linnas paar tiiru. Elu on täpselt sama nagu alati, sama normaalne ja samad tegurid. Midagi on muutunud kuid kõik alustalad on samad. Vanurid ohivad ja noored elavad. Nii oli on ja jääb, olenemata raha nimest, sajandist või üldisest kisast.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(13-08-2018, 02:57 AM)viplala Kirjutas:  
(13-08-2018, 01:47 AM)Alts Kirjutas:  Mul üks 1970 sündinud tuttav rääkis vahetust kroonieelsest ajast, kui ajast, mil baarid-kõrtsid olid (noori) inmesi täis ja käis üks suur pidu, kuna selle raha eest midagi mõistlikku osta polnud. Kõik muutus paugust peale kroonile üleminekut.

 Proovige oma prillid pee alt välja kiskuda ja tehke õhtuses linnas paar tiiru. Elu on täpselt sama nagu alati, sama normaalne ja samad tegurid

Linnas ehk jah pole muutunud aga linnast väljas? Tule ja jaluta alevikes kus vanasti elu kees ja vaata kas prillidega või ilma aga vaikus. Pommiaugud järgi jäänud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(13-08-2018, 08:05 AM)Daff Kirjutas:  
(13-08-2018, 02:57 AM)viplala Kirjutas:  
(13-08-2018, 01:47 AM)Alts Kirjutas:  Mul üks 1970 sündinud tuttav rääkis vahetust kroonieelsest ajast, kui ajast, mil baarid-kõrtsid olid (noori) inmesi täis ja käis üks suur pidu, kuna selle raha eest midagi mõistlikku osta polnud. Kõik muutus paugust peale kroonile üleminekut.

 Proovige oma prillid pee alt välja kiskuda ja tehke õhtuses linnas paar tiiru. Elu on täpselt sama nagu alati, sama normaalne ja samad tegurid

Linnas ehk jah pole muutunud aga linnast väljas? Tule ja jaluta alevikes kus vanasti elu kees ja vaata kas prillidega või ilma aga vaikus. Pommiaugud järgi jäänud.

Aastal 91 oli Morna suguses väikelinnas kümmekond baari -kõrtsi, lisaks lähiümbruses teist samapalju, kus õhtuti elu käis. Kaks kasiinot, ööklubi jm. Tasapisi jäi neid aina vähemaks, tänaseks on jäänud linna 1 söögikoht, kus aeg-ajalt õhtuti midagi toimub...
Vasta

(13-08-2018, 08:46 AM)hulgus Kirjutas:  
(13-08-2018, 08:05 AM)Daff Kirjutas:  
(13-08-2018, 02:57 AM)viplala Kirjutas:  
(13-08-2018, 01:47 AM)Alts Kirjutas:  Mul üks 1970 sündinud tuttav rääkis vahetust kroonieelsest ajast, kui ajast, mil baarid-kõrtsid olid (noori) inmesi täis ja käis üks suur pidu, kuna selle raha eest midagi mõistlikku osta polnud. Kõik muutus paugust peale kroonile üleminekut.

 Proovige oma prillid pee alt välja kiskuda ja tehke õhtuses linnas paar tiiru. Elu on täpselt sama nagu alati, sama normaalne ja samad tegurid

Linnas ehk jah pole muutunud aga linnast väljas? Tule ja jaluta alevikes kus vanasti elu kees ja vaata kas prillidega või ilma aga vaikus. Pommiaugud järgi jäänud.

Aastal 91 oli Morna suguses väikelinnas kümmekond baari -kõrtsi, lisaks lähiümbruses teist samapalju, kus õhtuti elu käis. Kaks kasiinot, ööklubi jm. Tasapisi jäi neid aina vähemaks, tänaseks on jäänud linna 1 söögikoht, kus aeg-ajalt õhtuti midagi toimub...
Aga vaata noorte arvu ka, neid polegi suurt järele jäänud. Kool, kus ma 91-95 töötasin ja keskkooli klassijuhatajana ca 18 last veel kantseldasin on tänaseks saavutanud taseme, kus kogu koolis on 8 last .... millest me räägime, kes seal baarides möllu teevad.
Vasta

(13-08-2018, 00:20 AM)zazik Kirjutas:  Kampaaniakorras komanu***mine ei ole adekvaatne, vaja oleks rohkem konkreetset lähenemist olukordadele.
Ma ei saa aru, ise n***id koma ju täpselt samamoodi:
(12-08-2018, 22:58 PM)zazik Kirjutas:  Fooris süttis roheline, aga miski sundis enne startimist veel eraldi kõrvale vaatama... ja sealt ta siis tuli, ca 100-ga.
Oli kindlasti 100? Tegelikult oli ikka 89 (GPSiga taadeldud spidomeetri järgi parandit arvesse võttes) ja see on ju ainult +39, mis pole isegi mitte +40. Sai keegi haiget? No ei saanud ju. Järelikult pole mõtet tähte närida ja kaevelda väikese ülekiiruse üle, sest päike ju paistis, järelikult oli ka nähtavus hea, nii et ära nüüd tõmba tühja koha pealt herneid ninna. Ma saaks aru, et oleks mingi +70 olnud, siis oleks ikka raudselt täisimbetsill roolis olnud...
Vasta

Rubla koolemise eelsel ajal oli rahvas selle rubla peale lausa tige. Lasi kõrist alla mis kole...
Vasta

(13-08-2018, 09:00 AM)41Degree Kirjutas:  
(13-08-2018, 00:20 AM)zazik Kirjutas:  Kampaaniakorras komanu***mine ei ole adekvaatne, vaja oleks rohkem konkreetset lähenemist olukordadele.
Ma ei saa aru, ise n***id koma ju täpselt samamoodi:
(12-08-2018, 22:58 PM)zazik Kirjutas:  Fooris süttis roheline, aga miski sundis enne startimist veel eraldi kõrvale vaatama... ja sealt ta siis tuli, ca 100-ga.
Oli kindlasti 100? Tegelikult oli ikka 89 (GPSiga taadeldud spidomeetri järgi parandit arvesse võttes) ja see on ju ainult +39, mis pole isegi mitte +40. Sai keegi haiget? No ei saanud ju. Järelikult pole mõtet tähte närida ja kaevelda väikese ülekiiruse üle, sest päike ju paistis, järelikult oli ka nähtavus hea, nii et ära nüüd tõmba tühja koha pealt herneid ninna. Ma saaks aru, et oleks mingi +70 olnud, siis oleks ikka raudselt täisimbetsill roolis olnud...

On seal vahet, kas sõiduauto juhiuksest sõidab linnas idioot sisse kiirusel 100 (miinus mõõteviga) või 79 (miinus mõõteviga).Mõlemal juhul on laibamats. 50 võiks pääseda raskete vigastuste ja invaliidsusega. Kui seda saab pääsemiseks nimetada. Ning mõlemad on linnas 50 alas selgelt sigadus, nulltolerants või mitte.

Eks nulltolerants on lihtne lahendus. Paraku ei suuda mitte ükski PPA pealiku käskkiri seda ellu rakendada, kuna sinivalgetega kohtumise tõenäosus täna on olematu. Tõsi, seda saab oluliselt tõsta, kui sooritada Eriti Paha Kuri Tegu elik liiklusrikkumine mõnes ohutus kohas: pikal sirgel krusadest möödumisel kiirust ületada, teha parempööre tühjal öisel tänaval foori punase tule alt, jättes ülekäigurajal läbi laskmata kõndimisraamil ülekäigurajale alles läheneva mammi vms.

Täpselt sama teema on alkoholiga. Ühelt poolt on üsna selge, et alkohol ja rool ei sobi kokku. Auto on siiski massihävitusrelv!  Aga siiski on ebaõiglane panna samassse lahtrisse nii 0,21 puhunud, kuid liikluse rütmis ilma mingite probleemideta kulgenud pereema kui 3,21 puhunud rehvipõletaja, kes just on sõitnud maha x auto küljed-nurgad ja värskelt püstitanud Kükametsa-Karuperse vahelise tee kiirusrekordi. No ei ole võrdsed asjad, ei ole.

Või siis, vastavalt Määrustikule, just on. Aga kõik ei taha teenida armees... Rolleyes

Julgen siinkohal küll oponeerida austet nulltoerantidele, et iga seadusandlik piir on kokku lepitud mingis seltskonnas. Ning selle piiri ületamine ei too koheselt ja vääramatult kaasa laibamerd. Küll aga tähendab igakordne piiriületus seda, et järjest vähem jääb vigadeks ruumi.

Väidan, et sel aastal on poolte "kaldumistest" põhjustet avariide oluliseks põhjuseks olnud nutiseade. Ning siinkohal mitte seade ise, vaid rooli sattunud idioodi oskamatus jagada oma tähelepanu olulise (massihävitusrelva ohjamine!) ja mitteolulise (järjekordse kasutu piiksu kontrollimine) vahel.

Alles reedel päästsin ühte idioodist ema, kes mulle Juuru kandis vastu uitas (just uitas, kuna auto vänderdas juba pikemalt) ja sundis mind sõitma parempoolsele teepervele nii kaugele, et ka vasakud rattad kruusale sattusid. Seekord oli meil õnne - ma nägin omapead veerevat autot juba kaugelt ja nägin ka süllevahtivat juhmi (säärane ei vääri juhi nime). Mul oli mitu sekundit aega vähendada kiirust ja valida ohutum trajektoor. Samuti oli õnne, et seal polnud piiret, vaid rohtunud teeperv, et ma sain paremalt juurde võtta. Nagu me sama teema varasematest aruteludest mäletame, võrdub ebaõnnestunud vasakult möödapõikamine õnnetuse põhjustamisega hoolimata sellest, mida vastaspool tegi või tegemata oli. Seega jäi reedel olemata üks teade: kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud autoga. Kusjuures asjaolu, et ma liikusin lubatud 90 km/h asemel umbes 94 km/h ei põhjustanud autole juhitavuse kaotust ega kontrolli kaotamist auto üle. Väike adrenaliinisööst, kiire põige rooliga, kiire õgvendus, kuna kraavipervele suunatud auto üritas piruetile minna ja kogu teema oli lahendatud. Mina jätkasin teed oma autos puhisedes, tema jätkas teed kahe lapse suurte silmade saatel. Tõenäoliselt arutleti seal täiesti põhjuseta signaalitanud arutu vastukihutaja üle... Big Grin

Aga alati ei ole sedapalju õnne. Kui paremal on piire, siis ongi valida seaduskuuleka laupkokkupõrke või seadusvastase vasakult möödapõikamise vahel. Valiku tegemiseks on aega sekund-kaks.

Aga kui ise vahtida sülle, siis käib pauk täitsa ootamatult, eksole.... Sad

Inimesed, palun ärge vahtige sõidu ajal ekraane. Ning kui näete kedagi teist seda tegemas, siis palun, tuletage neile meelde, et ekraanilnähtav ei kao kuhugi, aga avariijärgses vaikuses ei ole enam kellegi kuhugi kiiret.
Vasta

90-ndad olid baaride hiilgeaeg. Neid oli igal pool palju, mõnes maakohas kus praegu ei ole ühtegi baari, oli siis neid 3 tk. Joobes sõitmine oli ilmselgelt rohkem moes kui praegu.
Vasta

(13-08-2018, 12:29 PM)v6sa Kirjutas:  Täpselt sama teema on alkoholiga. Ühelt poolt on üsna selge, et alkohol ja rool ei sobi kokku. Auto on siiski massihävitusrelv!  Aga siiski on ebaõiglane panna samassse lahtrisse nii 0,21 puhunud, kuid liikluse rütmis ilma mingite probleemideta kulgenud pereema kui 3,21 puhunud rehvipõletaja, kes just on sõitnud maha x auto küljed-nurgad ja värskelt püstitanud Kükametsa-Karuperse vahelise tee kiirusrekordi. No ei ole võrdsed asjad, ei ole.
See tundub pisut lahtisest uksest sissemurdmisena: need ei olegi ja ei meenu, et kuskil oleks keegi ka öelnud, et need oleks justkui samad asjad. Ühisosaks on see, et mõlemad on joogisena rooli istunud - nii ju on. Eristamine toimub hilisemas faasis, kuid toimub vääramatult, nimelt üks lugu läheb ühe seadusepügala alla, teine teise. Ma ei näe mingit põhjust hakata sellele esimesele peale puhuma ja kaasa tundma, kui keegi kuskil nende kahe ühisnimetajaks "roolijoodik" ütleb.
Vasta

Täpselt sama teema on alkoholiga. Ühelt poolt on üsna selge, et alkohol ja rool ei sobi kokku. Auto on siiski massihävitusrelv!  Aga siiski on ebaõiglane panna samassse lahtrisse nii 0,21 puhunud, kuid liikluse rütmis ilma mingite probleemideta kulgenud pereema kui 3,21 puhunud rehvipõletaja, kes just on sõitnud maha x auto küljed-nurgad ja värskelt püstitanud Kükametsa-Karuperse vahelise tee kiirusrekordi. No ei ole võrdsed asjad, ei ole.

Mõlemad on ju potentsiaalsed mõrvarid. Kas täiesti süütul ohvril saab olema parem tunne kui maanteel talle otse kümnesse sõidab 0,21 puhunud pereema?
Vasta

(13-08-2018, 19:05 PM)Meelis2 Kirjutas:  Mõlemad on ju potentsiaalsed mõrvarid. Kas täiesti süütul ohvril saab olema parem tunne kui maanteel talle otse kümnesse sõidab 0,21 puhunud pereema?

Aga kas siis on parem tunne kui see kümpisõitja on täitsa kaine ja isegi kiirust ei ületa?
Vasta

Selle eelneva arutelu peale meenub kas K.Ärni või S.Lempsi või K.Teiteri poolt kuskil meediumis sel kärnasel üleminekuajal väljaöeldud tähelepanek elust enesest - olukord teedel ja tänavatel on nii ohtlikuks muutunud, et kaine peaga ei julge enam rooli istudagi : )
Vasta

(13-08-2018, 19:05 PM)Meelis2 Kirjutas:  "Täpselt sama teema on alkoholiga. Ühelt poolt on üsna selge, et alkohol ja rool ei sobi kokku. Auto on siiski massihävitusrelv!  Aga siiski on ebaõiglane panna samassse lahtrisse nii 0,21 puhunud, kuid liikluse rütmis ilma mingite probleemideta kulgenud pereema kui 3,21 puhunud rehvipõletaja, kes just on sõitnud maha x auto küljed-nurgad ja värskelt püstitanud Kükametsa-Karuperse vahelise tee kiirusrekordi. No ei ole võrdsed asjad, ei ole."

Mõlemad on ju potentsiaalsed mõrvarid. Kas täiesti süütul ohvril saab olema parem tunne kui maanteel talle otse kümnesse sõidab 0,21 puhunud pereema?

Ei tasu päris loll ka olla.
Sa ikka saad aru, et selle 0,2 promilli pani paika mingi ametnik oma suva järgi. See norm ei ole mingite uuringute tagajärjel leitud täpne 0,20000 promilli. Et iga inimese joove on individuaalne ning et see number täiesti suvaline enam vähem sobiv number lihtsalt. Et alla selle on kõik OK ja üle selle oled kohe joodik ja ebapädev. Aga mis siis, kui näiteks üks mees sõidab 0,23 promilliga paremini kui teine mees kaine peaga? Võib ju nii olla... Reaalsuses on nii, et puhud 0,25, oled joodik. Puhud 0,19 ja kõnnid minema. Ja nii ongi. Ja ei koti kedagi see, et kas sa jõid lõuna kõrvale 1 õlle, põed eilset saunapohmakat või võtad iga teatud aja tagant teadliku pitsi ja lähed rooli.
Teatud riikides on lubatud lausa 0,5 roolis. No püha püss, kõik on kuradi massimõrvarid ja mootoriõli voolab verega segamini tänavatel.
Pool linna on täis inimesi, keda ei tohiks kaine peaga ka rooli lasta aga 0,21 promilliga mees on joodik. No fakk, joo korraliku lõunasöögi kõrvale 0,3L õlut, oled massimõrvar või? Tuleb välja, et oled. Sest norm on 0,2 mitte 0,24. Väga täpne teadus.

Täpselt sama jutt on kiirusepiiranguga. Kust kuradi kohast te võtate, et 90km/h on ohutu ja 93 enam ei ole? See on mingi kuradi ametniku valitud ilus number lihtsalt mis on enam vähem sobiv. Tegelikult sõltub ju ohutu sõidukiirus teeoludest, juhist, autost, väsimusest, temperatuurist jne jne. Ei ole ju kuigi raske aru saada, et ühes olukorras 79 km/h on surmav ja teises 99km/h on ohutu. See 90 on mingi lambi suvaline number lihtsalt.
Vasta

Kuskilt maalt peab piir jooksma ja see 90 ja 0,2 tundub täiesti mõistlik mu arust. Loomulikult sõltub kõik alati tingimustest aga seda peab igaüks juba ise vaatama. Üks õhtu hilja sõitsin 110ga Tallinn-Pärnu maanteel sest tahtsin rutem koju saada. Siis tormas kits lagedal ette ja nii ta otsa saigi, oleks sõitnud 95ga nagu tavaliselt siis oleks ehk pääsenud seega vahel võib väiksest piiriületamisest kah litakas tulla nii et ei oska oodatagi. Muide lõunasöögil ei pea tingimata õltsi kõrvale jooma, kui kogu aeg on tungiv vajadus selleks siis tuleb abi otsida.
Vasta

(13-08-2018, 20:34 PM)ivo86 Kirjutas:  Ei tasu päris loll ka olla.
Sa ikka saad aru, et selle 0,2 promilli pani paika mingi ametnik oma suva järgi. See norm ei ole mingite uuringute tagajärjel leitud täpne 0,20000 promilli. Et iga inimese joove on individuaalne ning et see number täiesti suvaline enam vähem sobiv number lihtsalt. Et alla selle on kõik OK ja üle selle oled kohe joodik ja ebapädev. Aga mis siis, kui näiteks üks mees sõidab 0,23 promilliga paremini kui teine mees kaine peaga? 

Vägagi nõus. Ja lisaks veel selle, et see väike promill võib isegi sama inimese puhul olla äärmiselt erineva mõjuga. Peol värskelt allakugistatud üks õlu võib mõnele mehele ikka väga ohtlikult kuraasi lisada, samas kui nimetatud mees peale pidu sama promilliga on vagur ja üliettevaatlik.

Promill veres ei tekita ju märkimisväärset liiklusohtu, ikka olukordade hindamine ja lahendamine on see koht mis määrab. Aga hommikusi promille on lihtsam püüda.
Vasta

Peaks ju koolieelikulegi selge olema, et seadusi ei saa teha sellistena, et piirkiirused ja joobed panna sõltuma konkreetsest inimesest, vaid peab mingit konkreetsed numbrid valima? Nii et muid variante ei ole. Rolleyes
Vasta

(13-08-2018, 21:40 PM)veix__ Kirjutas:  Peaks ju koolieelikulegi selge olema, et seadusi ei saa teha sellistena, et piirkiirused ja joobed panna sõltuma konkreetsest inimesest, vaid peab mingit konkreetsed numbrid valima? Nii et muid variante ei ole. Rolleyes

Kindel? Mujal maailams ei kasutata ühtegi teist varianti, oo koolieelik?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: hobiautod, Sisu, 1 peidetud kasutaja(t), 36 külali(st)ne